Keskendumine kui edu varjatud pant – raamat

“Keskendumine: edu varjatud pant” 2013, Daniel Coleman tõlgiti eesti keelde 2014 aastal. Siinne artikkel on kirjutatud inglisekeelse versiooni baasil.

PRACTISE FOCUS – Sa saad selleks, millele sa pühendud (focus on).

Lugemist on 260 lehekülge. Lugemismugavuselt on see nagu kooliõpik kitsal teemal – põhisõnumi saaks ära öelda 10 leheküljega kuid teema süvitsi mõistmiseks kõikidel elu- ja maailmasfääridel on autor läbi võtnud 260 lehekülje jagu vaatenurki. Silmaringi laiendavaid vaatenurki. Soovitan :)

Eestikeelne sõna “keskendumine” võib paljudel seostuda midagi mediteerimisega kuid inglisekeelne pealkiri “Focus : the hidden driver of excellence” annab parema arusaamise. Keskendumus inimeluliselt kui fokusseeritus ehk teadlik suunatud pühendumus mingile perspektiivile või tegevusele on nagu mediteerimise analoog elamisel – oma tähelepanu teadlik suunamine ja hoidmine. Süvenemine.

Fookusest on rääkinud ja kirjutanud paljud ettevõtluse ja eneseabi asjatundjad ülivõrdes, nt Tony Robbins.

tony robbins fookus keskendumine

Keskendumine – sisu remarke

1.Tähelepanu anatoomia, lk 13-60

Ürgajal oli eluliselt oluline, et kütt suutis hoida oma tähelepanu põgeneval saagil, tema tõenäolistel põgenemise teekondadel, enda jalaesisel joostes ja oma kaas-küttidel samaaegselt. Meie silm ja meeled on arenenud hoidma fookust eesmärgil.

Sisemine fookus häälestab meid intuitsioonile, juhtväärtustele ja parematele otsustele. Teiste-fookus silub meie sidemeid teiste inimestega meie elus. Välimine fookus aitab meil välismaailmas navigeerida.

Tänapäeval on nutifonid/arvutid lõhkumas meie fookust ja sotsiaalsust kuna see mängib meie psühholoogilistel vajadustel ja teadmatud inimesed ei suuda näha sellest väljaspoole.

Me õpime paremini kui oleme tugevamas fookuses kuna aju seostab uut infot olemasoleva infoga. Kui õpituga tuleb sisse samalajal müra, siis omandame infot halvemini.

Teadvuse puhastamine mürast ja igasugusest eelhõivatusest parandab võimet pühenduda käesolevale tegevusele.

2.Enese-teadlikkus, lk 61-92

Kõrgem enese-teadlikkus parandab võimet juhina.

3.Teiste lugemine, lk 93-128

Sotsialiseerumist suurendab tahe teistesse süveneda.

4.Suurem kontekst, lk 129-160

5.Tark praktika, lk 161-208

Öeldakse, et milleski spetsialistiks saamiseks on vaja 10 000 tundi seda õppida. Coleman esitab väljakutse sellele väitele öeldes, et vaja on ka järjepidevat õppimist kuidas õpitut paremini õppida – mingi tegevuse ühtemoodi tegemisest on vähe kui sa seda ei arenda.

Fookuse hoidmine on tahtejõu harjutus – mida rohkem praktiseerida, seda paremaks läheb oskus fookust hoida. Samuti – mida rohkem harjutada oma fookuse katkestamist, seda kergemini see katkeb.

Fookuse suunamine positiivsele annab rohkem elujõudu kui negatiivsel – kolmveerand ajast peaks olema positiivne häälestus.

Multi-tasking rikub iga soorituse kvaliteeti. Fookuse taastamine võtab umbes 10-15 minutit uuesti aega. (Eelnevalt oleme õppinud ka et samalaadseid toiminguid võib multi-taskida, mis ei nõua pühendumust.)

6.Hästi-fokusseerunud juht, lk 209-248

Intelligentsuse kvoot ei näita kõiki vaimsed võimeid, sh emotsionaalset intelligentsust.

Fookus ei ole ainult õige objekti valimine vaid ka valede mitte-valimine. (Kui sul ei ole midagi teha, siis ära tee valet tegevust.)

7.Suurem pilt, lk 249-260

See on nagu meta-tasandi kontemplatsioon (eluvaatlus), kus me õpime nägema oma tegevusi süsteemis, mis on omakorda süsteemses seoses teiste süsteemidega ja saavutama suuri võite väikeste võitude arvelt.

Loe ka: Kuidas suunata kohe hommikul oma tähelepanu päeva võitmisele?

Produktiivsuse ja ajajuhtimise artiklid 2014-2017

Kõik produktiivsuse ja ajajuhtimise artiklid seisuga 26.august 2017.

Kuidas enda ja oma kollektiivi tööaega ja motivatsiooni juhtida ja arendada.

  1. Kuidas saada rikkaks – edu modus operandi
  2. Hommikused jõuküsimused
  3. Mugavustsoon vs põhjendatus – tee järgmine samm
  4. Elon Musk – töö-eetika ja pühendumus.
  5. Kuninga tööeetika: Kas sa teeksid midagi muud peale töö kui su töö iga liigutus tooks sulle raha sisse? Kuidas tööaega optimaalselt kasutada ja vähema ajaga rohkem tehtud saada ja välja puhata.
  6. Taustamuusika kasutamine efektiivsemaks tööks.
  7. 14 küsimust, mis aitavad sul endas selgusele jõuda uue ameti valikul. Eelkõige aitavad need leida sul oma kirge ja elu mõtet.
  8. Kontoritöö 80 trikki kuidas ülesanded tehtud saada.
  9. Kuidas kõik tähtis ära teha? See aitab sul välja filtreerida oma kõige tähtsamat elu suuna ja sellele täielikult pühenduda (practise focus), jättes vähemtähtsaid tegevusi järjepidevalt kõrvale (reduce noise). Analüüsimine, eesmärgid, tegutsemine.
  10. TOP äriraamatud
  11. Projektijuhi 28 küsimust otstarbekaks kavandamiseks.
  12. Täiusliku pühendumuse jõud . Miks fookus võidab. Autorite sõnul, täiusliku tegutsemise põhiväärtus on energia juhtimine, mitte aja juhtimine. Jah, ajajuhtimine on ka tähtis, aga raamatus kirjeldatakse edasi “mille peale” oma aega üldse juhtida.
  13. Püsivuse inventuur.
  14. 62 küsimust, et teha põhjalik eneseanalüüs oma isiklikule ja ärialasele arengule.
  15. Alternatiivkulu, tähelepanu, tegutsemine, otsustamine
  16. Infoallikad, allikakontrolli tähtsus
  17. Une täiustamine optimaalseks jõudluseks
  18. Ajajuhtimine tegevuste maatriksiga. Eisenhoweri maatriks. Ressurss = aeg + tähelepanu.
  19. Pareto audit äri arendamisel. Kuidas teha Pareto auditit? Pareto analüüsiga auditeerimisele peavad järgnema ka konkreetsed otsused ja nende täideviimine, sest analüüsist üksi on vähe kui sa selle põhjal midagi ette ei võta.
  20. Kuidas eelhõivatus su loovust pärsib + raamatusoovitus. Eelhõivatus (ing.k. preoccupied) on seisund, kus subjektil on mõttes mõni teine tegevus/idee, mis varjatult kasutab tema tähelepanu ja vaimset ressurssi.
  21. Fookus, pühendumus, planeerimine
  22. Mõttemallidest ja produktiivsusest
  23. Medici efekt. Kuidas leida häid ideid? Kuidas tekitada soodne keskkond heade ideede tekkimiseks?
  24. Miks sa mida teed. Mõttemustrite forsseerimine.
  25. Ettevõtja modus operandi 
  26. Produktiivsus, tööaja ergonoomika ja kasum. Peamine artikkel tööaja optimaalselt kasutusest.

Täiusliku pühendumuse jõud – raamat

Raamatu “Täiusliku pühendumuse jõud” kirjutasid Jim Loehr ja Tony Schwartz aastal 2003. Autorite sõnul, täiusliku tegutsemise põhiväärtus on energia juhtimine, mitte aja juhtimine. Jah, ajajuhtimine on ka tähtis, aga raamatus kirjeldatakse edasi “mille peale” oma aega üldse juhtida.

Raamatus on umbes 200 lk, mille hulgas on ka case-study’d.
Peatükid kippusid olema kohati venivad – raamatu sisu saaks ära seletada ka umbes 40 lehega. Õnneks on iga peatüki lõpus ka kokkuvõte. Aga sisu on väga hea – kui sa ei ole füüsiliselt ja mentaalselt heas vormis, siis sa juhid ka oma aega halvasti.

Rõhutatakse, et tähtis on peale tööaega taastuda, et pärast teha veel vingemini tööd. Tähtis on hoida tööl ja projektides “arengupinge” sees, et vaim ei väsiks.

Like body, like mind – nagu keha, nii ka meel – süstemaatiline füüsiline koormus aitab ka meele virgena ja progressiivsena hoida.

  1. Mine varakult magama ja tõuse varakult üles ja seda koguaeg samadel kellaaegadel.
  2. Vähenda lihtsuhkrute tarbimist.
  3. Joo piisavalt vett. Kui tugev janu on, siis on juba hilja.
  4. Tee töö ajal iga pooleteise tunni järel pause.
  5. Leia endale iga päev füüsilist tegevust.
  6. Tee iga nädal vähemalt kaks korda trenni.

Täiusliku pühendumuse jõud

Apollo.ee tutvustab raamatut järgmiselt:

“Meie elutempo on kiire, närviline ja halastamatu. Paljud meist elavad pinge all 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Et graafikus püsida, püüame igasse päeva suruda võimalikult palju. Me oleme pidevalt üles keeratud, kuid käime samal ajal alla.

Aja kontrollimine ei ole enam mõistlik lahendus. Jim Loehr ja Tony Schwartz näitavad, et mitte aja, vaid energia juhtimine tagab meie elus täiusliku tegutsemise, tervise, õnne ja tasakaalu.

Tundide arv päevas on piiratud, kuid meie energia hulk ja kvaliteet mitte. Selle tõe äratundmine toob suuri muudatusi sinu eluviisi, aidates sul täiustada oma tegutsemist tööl, välistada läbipõlemist ja taastada tasakaalu sinu elus.
Aluseks on Korporatiivse Atleedi treeningsüsteem, mida autorid on kasutanud 25 aastat koostöös maailma tippsportlastega, et aidata neid pingelistel võistlustel anda endast parim. Selles raamatus on treeningsüsteemi väga edukalt kohandanud ka töö- ja eraelule ning selle tulemuseks on võime olla täiuslikult pühendunud: füüsiliselt virge, emotsionaalselt sidus, vaimselt keskendunud ja spirituaalselt joondunud.

Selle raamatu peamine idee on lihtne: kestva isikliku ja professionaalse edu saladus peitub viisis, kuidas me juhime oma energiat. Enamus inimesi kipub aga seda tõde eirama. Tony Schwartz ja Jim Loehr annavad praktilised juhised oma energia valitsemiseks füüsiliselt, emotsionaalselt, vaimselt ja spirituaalselt, et saaksime elada tulemuslikumat ja täisväärtuslikumat elu.”

Laenuta raamatukogust: ester.ee/record=b1908171


Loe ka: Kuidas rikkaks saada

Ajajuhtimine tegevuste maatriksiga

Siinne artikkel on jätkuks postitusele “Pareto audit äri arendamisel” ja on ka kirjutatud eelkõige ajajuhtimine äri arendamise vaatenurgast: Pareto analüüsiga auditeerimisele peavad järgnema ka konkreetsed otsused ja nende täideviimine, sest analüüsist üksi on vähe kui sa selle põhjal midagi ette ei võta.

Ajajuhtimine “kastidega”

Tegevuste jaotamine tähtsuse (important) ja kiireloomulisuse (urgent) järgi on levinud meetod tööülesannete planeerimiseks (google “Eisenhower matrix“).
Kõik tegevused jaotada neljaks:

ajajuhtimine tegevuste planeerimine eisenhower

Enamus ressurssi (sh aega ja tähelepanu) hoida 1. ja 2. kasti tegevustel.
3. kasti tegevustele kulutada minimaalselt aega, mis on piisav et need saaks tehtud õigeks ajaks. Vastasel korral liiguvad need mingi aeg 1. kasti, kus nõuavad juba rohkem ressurssi.
4. kasti tegevused edasi lükata või üldse mitte teha.

Ressursikulu võib tinglikult (autori hinnangul) jaotada nelja kasti vahel järgmiselt:
1. “Kohe”-kast  50% (kulu suurem kiireloomulisuse tõttu)
2. “Planeeri”-kast  46%
3. “Märkmikusse”-kast 3% (kiireloomulisuse tõttu)
4. “Hall”-kast 1% (otsustamine, mida mitte teha)

Vastavalt Pareto printsiibile jaotuvad tegevused tähtsuse järgi suhtesse 80:20, s.t. 80% tegevustest lähevad 3. ja 4. kasti (mitte-tähtsad), enamus 4.-sse kasti. Seega jääb sulle välja filtreerida, mis on need 20% tegevustest, mis on tegelikult tähtsad ja nende peale kulutada enamus ressurssi.

Ressurss = aeg + tähelepanu

Rääkides ressursist ärialase produktiivsuse kontekstis peab autor silmas peamiselt aega ja tähelepanu. Mõned võtted, kuidas paremini oma aega ja tähelepanu jaotada:

  • Mida vähem tegevusi sul on korraga tähelepanu-väljas (tähelepanu-väli e attention-span), seda efektiivsemalt neid teed, sest fookus on parem.
  • On ülesanded mis kulutavad su tähelepanu ka siis kui sa nendega parasjagu ei tegele, s.t. oled nendega eelhõivatud (preoccupied) – selliseid ülesandeid võiks olla võimalikult vähe, sest siis sul on fookus parem. Vali väga hoolikalt mille ja kelle peale oma tähelepanu ja aega kulutad.
  • Planeeri pärastlõunal ette oma järgmise päeva tegevus koos ajalise piiranguga (nt 1,5h blogipostituse kirjutamise peale, 10min e-mailide lugemine, vastamine; 10 min 3. kasti tegevused; tööpäeva lõpp kell 12:00). Jällegi – planeeri tegevusi tähtsuse järgi. Võta vastu otsuseid – mis on tähtis ja mis mitte. (Ardo on kirjutanud sellest mitmeid artikleid: ajajuhtimine.ee/paeva-planeerimine.html )
  • Ajaline piirang – miks? Saad selle 3-tunnise ülesande piisavas osas tehtud ka siis kui planeerid selle 1,5 tunni peale – kuna on ajaline piirang, tegutsed kiiremini ja efektiivsemalt.
  • Ajajuhtimine on osa projekti arendusest. Võta eraldi 10 minutit aega, et filtreerida välja tegevusi, mida sa EI tee. See 10 minutit võib sul nädalas kokku hoida tunde, mida saad omakorda kasutada tähtsamate projekti ülesannete peale.


Loe ka: Pareto audit äri arendamisel

2014-2022 © MLTec OÜ | info[ät]top-kiirlaenud.ee | Kontakt