Juhi ja võida nagu SEAL-eriüksuses. Extreme Ownership

“Täielik omandus. Juhi ja võida nagu S.E.A.L. eriüksuses” 2015 (valge, pehme kaanega), 2.väljaanne 2017 (kõva kaanega; must); autorid Jocko Willink (John Gretton Willink) ja Leif Babin. Originaalpealkiri “Extreme Ownership. How U.S. Navy SEALs lead and win”. Lugemist umbes 300 lehekülge. Raamat on NY Times #1 ja Wall Steet Journal #1 bestseller. Autorid on endised SEALi eriüksuse operaatorid ja tiimi-juhid.Saadavus raamatukogudes: ester. (Balti Kaitsekolledži raamatukogu Tartus; 11.mai 2018).

Juhi ja võida

Raamatus kirjeldatud juhtimise võtteid saab rakendada mitte ainult relvastatud üksuse juhtimiseks vaid ka ettevõtte ja meeskonna juhtimiseks, samuti iseenda, oma elu ja oma suhete. Igas peatükis on näide mõnest juhtumisest autorite sõjaväe karjääri jooksul, rakendatud printsiibi selgitus ja rakendamine äri juhtimises. Allolevad remarkid ei ole sisu kokkuvõtvad.

1.osa. Sisemise sõja võitmine

1.ptk: Täielik omandus.
Võta omandus/vastutus kõige eest mis su elus toimub. Sellest on ta rääkinud ka oma TEDx kõnes:
https://www.youtube.com/watch?v=ljqra3BcqWM2.ptk: Pole halbu meeskondi, on halvad juhid.3.ptk: Usu.
Miks on juhile tähtis aru saada, miks ta midagi teeb ja seda arusaamist ka oma alluvatele edastada.4.ptk: Jälgi oma ego.

2.osa. Võitluse reeglid

5.ptk: Kata ja liigu.6.ptk: Lihtsusta.7.ptk: Prioriseeri ja tegutse.
Prioritize & Execute: “Relax, look around, make a call” – rahune, vaata toimuvat, tee otsus.8.ptk: Detsentraliseeritud juhtimine.

3.osa. Võidu hoidmine

9.ptk: Planeeri.10.ptk: Juhtimine mööda käsuliini ülevale ja alla.11.ptk: Otsusekindlus ebamäärasuse puhul.12.ptk: Distsipliin on vabadus – juhtimise dihhotoomia.
Discipline equals freedom” on Jocko üks juhtmõtetest. Sarnaselt on F.Nietzsche oma raamatus “Nõnda kõneleb Zarathustra” osas “Vanadest ja uutest käsulaudadest” kirjutanud: “Tahtmine vabastab, sest tahtmine on loomine” ja osas “Looja teest” kirjutanud: “Suudad sa ise luua endale oma hää ja kurja ja enda üle panna oma tahte kui seaduse?”
Sellele vastandub paljuski nähtus, mida J.Peterson on oma raamatus “12 reeglit eluks” nimetanud tahtlikuks pimeduseks (willful blindness; lk 213), mis on “keeldumine arusaamisest, et kui koputatakse, siis on keegi ukse taga”. See kirjeldab väga hästi inimesi, kes on inertsed ja liiguvad sinna kuhu elutuul viib; otsustavad alles siis kui ei saa otsustamata jätta; tegutsevad alles siis kui ei saa tegutsemata jätta. Inimesed, kes on impulsiivsed oma otsustes ja ei suuda rahuldust edasi lükata (delay of gratification).Jocko youtube kanalil 185 788 jälgijat ja Instagrammis üle 332 000 jälgija kuigi instagrammis on ta postitused igapäev üsnagi ühesugused – äratus kell 04:30 ja trenn. Jocko on 46-aastane, tal on BJJs must vöö, ta loeb raamatuid ja tal on oma juhtimiskonsultatsiooni ettevõte Echelon Front.Loe ka: “12 reeglit eluks” JB Peterson

12 reeglit eluks – Jordan B.Peterson

“12 reeglit eluks. Vastumürk kaosele.” 2018, Dr Jordan B. Peterson. Inglisekeelne “12 Rules For Life. An antidote to Chaos“, umbes 400 lk lugemist.

J.B.Peterson on kliinilise psühholoogia professor Toronto ülikoolis.

Raamatu saadavus raamatukogudes: ester.

Kuna loetud raamat oli inglise keeles, siis siinne tõlge on vabas vormis.

12 reeglit eluks – vastumürk kaosele

Peatükkide pealkirjad ei ole piisavad, et mõista mida autor nende all silmas pidas. Natuke paremat aimu võib anda video (1h30min), kus ta räägib oma sõnadega sellest raamatust:

Kusjuures 6-minutil mainib ta ära Eesti päritolu neuroteadlase ja psühholoogi Jaak Panksepp’a :)

Remarke

See ei ole sisu kokkuvõte vaid mõned huvitavamad väljavõtted ja märksõnad.

1.reegel: Seisa sirgelt, õlad taga.
Sotsiaalse hierarhia looduslik päritolu. Kehahoiaku ja serotoniini seos sotsiaalse hierarhiaga.
Lk 18. Oma patsientidele soovitab ta vaimse stabiilsuse toetamiseks ärgata iga päev samal kellaajal, sõltumata sellest mis kell magama mindi. Ja hommikusöögiks rasva- ja valgurikast sööki, mitte kiireid süsivesikuid; seda ärevuse ja stressi kontekstis.

2.reegel: Kohtle ennast nagu kedagi kelle eest pead hoolitsema.

3.reegel: Ole sõber nendega, kes tahavad sulle parimat.

4.reegel: Ennast võrdle eilse endaga, mitte kellegi teise tänasega.

5.reegel: Ära lase oma lastel teha midagi, mille pärast nad sulle enam ei meeldiks.

6.reegel: Tee oma enda kodu täielikult korda enne kui maailma kritiseerid.

7.reegel: Pürgi millegi poole, mis on tähendusrikas, mitte mis on otstarbekas.

8.reegel: Räägi tõtt – või vähemalt, ära valeta.
Lk 229. “Sa ei pruugi uskuda seintesse kuid saad ikkagi viga kui peaga mõnele neist vastu jooksed.”

9.reegel: Oleta, et inimene keda sa kuulad teab midagi mida sa ei tea.

10.reegel: Ole oma kõnes täpne.

11.reegel: Ära tüüta lapsi, kes rulaga trikitavad.

12.reegel: Paita kassi kui juhtud teda tänaval nägema.

Sellest raamatust ei ole lihtne kokkuvõtet kirjutada kuna autor on oma seletused üsna põhjalikult lahti kirjutanud ja selgitanud seoseid.

Tema youtube kanalil on 1 112 534 jälgijat (seisuga 10.mai 2018). Varasemalt on ta kirjutanud ka raamatu “Maps Of Meaning: The Architecture of Belief” 1999.

Loe ka: Keskendumine kui edu varjatud pant

Sotsiaalne intelligentsus – raamatusoovitus

“Sotsiaalne intelligentsus. Tarkus suhetes” (c2007) Daniel Goleman. Saadavus raamatukogudes: ester.

Sotsiaalne intelligentsus – sisu remarke

Siin on lugeja väljatoonud huvitavamat sisu ja seoseid mujalt.

Lugemist umbes 430 lehekülge. Lugemist võib täitsa alustada Lisadest A, B ja C lõpus.

Läbivad teemad: esmamulje, karismaatilisus, atraktiivsus, vale tuvastamine, imikuea ja lapsepõlve mõjud sotsiaalsele teadlikkusele ja osavusele, kõrgema (ratsionaliseeriv, ajukoor) ja madalama (emotsionaalne, mandel keha) tee mõju käitumisele, Tume Triaad (nartsissism, makjavellism, psühhopaatia vormides) lk 158-178, rapport.

Lk 117. Sotsiaalne intelligentsus jaguneb s. teadlikuseks ja s. osavuseks. “Lihtsalt tajumine, kuidas teine end tunneb, või teadmine, mida nad mõtlevad või kavatsevad, ei taga veel viljakat interaktsiooni”.

Lk 122. Kuulamisoskus. Täielik tähelepanu partnerile suhtluse ajal on nõrgestatud kui vähegi tegeleda millegi muuga, nt mõtled samal ajal mida ise järgmisena ütled kui teine veel räägib.

Lk 126. Saamatus sotsiaalses suhtluses ja düsseemia. “Võimetus järgida mitteverbaalseid märke kuni raskusteni alustada uusi suhteid. Düsseemilised täiskasvanud muutuvad tihtipeale sotsiaalselt isoleerituks. Hinnanguliselt on selline puudujääk 85% düsseemikutel seetõttu, et nad ei ole suutnud õppida, kuidas tõlgendada mitteverbaalseid signaale või kuidas nendele reageerida, kas siis seetõttu, et nad ei suhelnud piisavalt oma eakaaslastega või sellepärast, et nende perekonnas teatud tüüpi emotsioone ei väljendatudki või järgiti ekstsentrilisi käitumisnorme”.

Lk 160. Nartsissistidest ambitsioonikad ja enesekindlad juhid võivad olla tänapäeva halastamatus ärimaailmas erakordselt efektiivsed. “Parimad on andekad, loomingulised strateegid, kes suudavad näha laiemalt ja navigeerida riskantsete väljakutsete vahel.”

Lk 250. “Kui kiindumus on põimunud hoolivuse ja seksuaalse külgetõmbega, võime nautida täiuslikku armulugu.”

Lk 255. “Erinevused kiindumise stiilides võivad paaride teineteisemõistmises probleeme tekitada, seda mitte ainult traumade puhul, vaid ka kõiges muus.” Kolm kiindumusstiili: kindel, vältiv, närviline.

Lk 318. “Kui inimesed omavahel emotsionaalselt sõltuvaks muutuvad, mängivad nad teineteise psühholoogia reguleerimises aktiivset rolli.” Nt lähisuhted.

Raamatus on mitmel pool ära toodud (al lk 236) ka Jaak Panksepp’a töid. J.Panksepp (1943-2017) oli eesti päritolu ameerika psühholoog, psühhobioloog ja neuroteadlane.

Loe ka: Emotsionaalne intelligentsus

Keskendumine (focus)

Artikli päisepilt on filmist “The Accountant” (2016).

Emotsionaalne intelligentsus – raamatust

Emotsionaalne intelligentsus ,Daniel Goleman, 1995, umbes 361 lehekülge. Raamat oli bestseller ja tõlgiti 40 keelde.

Raamat annab ülevaate emotsioonide rollist meie käitumises, mõtlemises ja otsuste tegemises. Seda nii indiviidi tasandil kui ka sotsiaalses suhtlemises. Palju on käsitletud laste emotsionaalset arengut ja sealt täiskasvanu ellu jõudnud õpi- ja toimetulekuharjumusi.

Saadavus raamatukogudes.

Emotsionaalne intelligentsus – raamatu sisu ja remarke

neokorteks limbiline aju tüvi
Aju 3 osa.

1.Emotsionaalne aju.

Selles sissejuhatavas peatükis toob autor välja, kuidas mõtlevale ajule (neocortex) eelneb emotsionaalne aju (limbic brain). Lihtsustatult öeldes on limbiline ajuosa selleks, et ohu tekkides me ei jääks mõtlema, mida teha vaid reageeriksime mikrosekunditega (nt keegi viskas inimese suunas tooli ja ta käed tõusid tooli ette refleksi kiirusel). Emotsionaalse aju ja mõtleva aju omavahelise infotöötluse mõistmine aitab meil aru saada ja lahendada paljusid inimkäitumisega seotud küsimusi sotsiaalses keskkonnas.

2.Emotsionaalse intelligentsuse iseloom.

Aleksitüümia (lk 70)- raskused tunnete kirjeldamisel, olgu tegu nende enda tunnete või teiste omadega ning äärmiselt väike emotsionaalne sõnavara.

Lk 94. Depressioonis rumineerides peab õppima vaidlustama mõtiskluste keskmeks olevat mõtet – kas see ikka peab paika ja otsima positiivsemaid alternatiive. (Mõtete läbitöötamine paistab olevat õige suund. Kasuta igat negatiivset mõtet, mis ei taha ära minna, selle pommitamiseks positiivsete alternatiividega.) Teine võimalus on korraldada sihikindlalt meeldivaid, meeltlahutavaid ettevõtmisi. Lk 96: Kõige efektiivsem meelelahutaja on see, mis muudab sinu tuju.
Teine populaarne vastumürk tuju langusele on naudingud ja meelelised rõõmud – kuumast vannist meelistoiduni, muusikast seksini.
Üks võte on samuti kognitiivne ümbersõnastamine – vaadata asju teise pilguga.

Distsipliin:
Lk 103: Tippu jõudnuid eristab teistest innukus ja järjekindlus ka tagasilöökide puhul.
Lk 106: võime rahuldust edasi lükata paistab olevat oluline elu saavutusteks.

Hea tuju suurendab võimet edukalt probleeme lahendada, lk 109.

Lk 110. Lootus loob võimalused nägemaks eesmärgini jõudmiseks erinevaid teid või muutmaks eesmärki kui selle saavutamine osutub võimatuks. (See on natuke nagu isetäituv ennustus – suhtumine rajab tee, mida muidu ei näeks.)

Ülim võimekus – Voo seisund. Lk 115-.
(vt ka Csikszentmihalyi kulgemine)
Üks viis ennast voo seisundisse viia on tahtlik tähelepanu keskendumine käsil olevale ülesandele; kõrge kontsentratsioon on tippelamuste voo põhitunnuseks.  Emotsioonide suunamine produktiivsesse kanalisse on ülim võimekus.

Üle 90% emotsionaalsetest sõnumitest antakse edasi mitte verbaalselt, lk 123. (vt ka Ekman mikroilmed)

Düsseemia – võimetus õppida lugema mitteverbaalseid sõnumeid (nt saamatus kehakeele ja näoilmete kasutamises või tõlgendamises; suutmatus luua silmsidet; halb prosoodia – kõne emotsionaalsuse tajumine). lk 149

3.Emotsionaalse intelligentsuse rakendamine

Lk 160. Mehed on rahul “asjadest” rääkimisega, naised aga otsivad emotsionaalset sidet. (“Ma tahan koos midagi teha, aga tema tahab ainult rääkida.”)

Mitte tülid vaid see kuidas paar neid tülisid arutab, määrab ära milliseks kooselu kujuneb. Mehed ei tohiks sõnavahetusest hoiduda, vaid peaksid mõistma et kui naine hakkab millegi üle kaebama või tõstatab vaidlust tekitava küsimuse, siis teeb ta seda armastusest, et suhet tugevana ja õigel kursil hoida (kui tegu on siira käitumisega).

Tihti on naisel vaja lihtsalt olla ärakuulatud, arusaadud ja respekteeritud.

4.Valikud.

Aju püsib õppimisvõimelisena kogu elu (lk 271). Igasugune õppimine toob kaasa mingi muutuse ajus, sünapsite tugevnemise.

5.Emotsionaalne kirjaoskus.

Lk 334.
Karakteri tuumaks on enesedistsipliin.  Hea enesekontroll ja võime end motiveerida ja juhtida oma tahet on tugeva iseloomu tunnused. (vt ka Willink discipline equals freedom).

distsipliin enesekontroll willink
Distsipliin teeb vabaks.

Lisad:
Lisa A: Mis on emotsioon? Lk 337. Lisad A, B ja C võiks isegi kõige esimesena läbi lugeda enne 1.ptk kallale asumist :)

Lisa B: Emotsionaalse mõtlemise iseloomulikud tunnused.
Lk 343. Evolutsiooniliselt on ellujäämise seisukohalt oluline, et emotsioonid vallutaksid meid mikrosekunditega (“võitle või põgene”). Ekmani mikroilmete tuvastamise õpetused näitavad, et nt valetamist või ebasiirust võib reeta 0,2 sekundit kestnud näolihase mikroliigutus, mida valetaja “uus-aju” ei jõuagi tavaliselt kontrollida.

Lisa C: Hirmu närviring.

Sisutihedus:
Raamatu kõige sisutihedam osa oli 2.-3.peatükk (umbkaudu leheküljed 70-171). Alguses vajalik sissejuhatus teemasse.
4.ptk ja edasi oli peamiselt rakenduslik pool seoses koolides emotsionaalsete oskuste õpetamisega. Lõpus alates lk 337 mõned lisad. Põhisisu oli ikka 2.-3.peatükis.
Korduvad teemad oli laste käitumishäired seoses koduse kasvatusega ja depressioon.

Loe ka: Psühholoogia alused ja tööalane sooritus – raamat

Golemani raamat “Focus” – keskendumine