Psühholoogia alused ja tööalane sooritus – raamat

“Psühholoogia alused” (2011, Talis Bachmann, Rait Maruste) on kõrgkoolides kohustusliku kirjanduse hulgas olev raamat, mis annab hea ülevaate sellest erialast. Siinses artiklis vaatame selle sisu tööalase sooritusvõime kontekstis. Laenutamine raamatukogudes.

“Psühholoogia alused” sisu ja remarkid

Remarkid on siinse artikli autori jaoks huvitavamad mõtted ja tõlgendused töö(tegevus)alase produktiivsuse vaatenurgast. (Isegi kui mitte käia tööl, aga tegutseda teadlikult, et oma finantsid korda saada või saavutada muud eesmärki.)

1.osa: Psühholoogia üldküsimusi.

Aine, meetodid, printsiibid, struktuur. Arengulugu. Psüühika evolutsiooniline teke ja arengu loodusteaduslik käsitlus. Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Vajadused ja motiivid.

Yerkesi ja Dodsoni reegel: erutuse (füüsilise ja/või psüühilise aktivatsiooni) tõus võib mõne tegevuse edukust tõsta, kuid samasugune erutuse tõus võib teistlaadi, keerulisema tegevuse tulemust hoopis halvendada. Näiteks väljapuhanud olek, tugev motiveeritus, sotsiaalne ekspositsioon, kofeiin ja müra suurendavad aktivatsiooni ja võivad tõsta lihtsamate ülesannete sooritust kuid võivad pärssida raskemate vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritust (üsnagi individuaalne). Seda arvestades saame tõsta produktiivsust kui valmistame ette optimaalse aktivatsiooni vastavalt tööülesandele, nt pingsama mõtlemisülesande jaoks otsida vaiksem koht koos tassi kohviga. Ja vastupidi: valime tööülesande vastavalt hetke aktivatsiooni tasemele, nt olles halvasti maganud, eelhõivatud eraelu või olme muredega võib olla mõistlik teha lihtsamat ülesannet või üldse välja puhata ja muud mured läbi mõelda või ära lahendada.

“Aktiivsuse algallikaks on vajadused.”
“Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus.”
Seega – motivatsioonipuudus ja prokastineerimine (edasilükkamine) võivad olla olulised viitajad, et üritad eesmärki saavutada pseudo-vajadusel. Lahenduseks on enda tegeliku vajaduse selgeks tegemine – see võib oluliselt muuta eesmärki ja sisemist tungi selle saavutamiseks.
Võib selguda, et:
prokkimine oli põhjendatud, sest sa ei tahagi seda eesmärki sellisel kujul;
võid eesmärgini jõuda hoopis teist teedpidi;
see pole sinu vajadus vaid väljastpoolt tulnud mõjutus;
see polegi nii kiireloomuline või tähtis;
see on sinu jaoks tähtsam kui oled seni arvanud.
Tahtejõudu suurendab emotsionaalne seotus/motiiv tahetavaga.

2.osa: Tunnetusprotsessid.

Aistingud. Taju. Mälu.

“Testosterooni sisalduse suurenemine organismis suurendab konsentratsioonivõimet ja ruumis orienteerumise võimet.”
Optimaalsel testosteroonil on leitud seoseid piisava D- ja E-vitamiiniga, omega-3‘e ja optimaalse kortisooli (stressihormoon) tasemega meestel.

Praiming ,lk 198, (priming) on nähtused, mille puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele sõltumata sellest kas seda teadvustatakse või mitte. Sarnaselt tähelepanu peatükis (lk 325) kirjutatuga “Inimpsüühikas on võimalik tähenduslik infotöötlus ka ilma teadvuse osavõtuta.” Valides, millist infot tarbime, saame vähendada tarbetud solki (kõmu-meedia, sots-meedia scrollimine, pidev sõnadega muusika kuulamine, tv reklaamid) ja suurendada kasulikku erialast infokogust.

3.osa: Tegevuse regulatsioon.

Kujutlus ja fantaasia. Mõtlemine. Keel ja kõne. Tahe. Tundmused ja emotsioonid. Tähelepanu ja tähelepanelikkus.

“Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda,…” sh mõtlemist nõudvaid ülesandeid lahendada. Seega loe huvitavaid ja erialaseid raamatuid, et enda sõnavara laiendada.

Probleemilahenduse (problem-solving) 4 etappi. (Eesti keeles võib olla  parem rääkida ülesande lahendusest? Probleem: lahendust vajav keeruline küsimus või ülesanne. Ülesanne: kohustusena sooritatavaks antud või võetud töö või toiming.)
1.Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi ja selle elemente.
2.Inkubatsioon. Ideede küpsemine (ka passiivselt).
3.Illuminatsioon. Selginemine, insait(lahenduse äratabamine).
4.Verifikatsioon. Lahenduse kontrollimine.
“Probleemide ja ülesannete lahendamine arendab ja avardab meie mõtlemisvõimet ja aitab edukalt kohaneda elukeskkonnaga, ületada elu poolt meie ette lükatud raskusi.”
 Aste kõrgemale – kastist-välja-mõtlemine probleemide nägemiseks:
tõestuse puudumine ei ole tõestus puudumisest (Occami printsiip) – see et me pole teadlikud mingist probleemist, ei tähenda, et seda poleks olemas ja lahendada/ennetada ei tuleks. Igapäevaelus tuntud kui ennetamine peale tragöödilist sündmust (nt räägime algklassilastele liiklusohutusest peale seda kui nende klassivend on veoauto alla jäänud ja paneme ülekäigu radade juurde politseinikud paariks päevaks.)

Tahtenõrk inimene ei suuda end lahti rebida hetkeliste impulsside, kiusatuste, soovide, tajude ja emotsioonide survest ega ületada võimalike tegevuste paljusust. Ta on nende võimuses ega suuda vähemtähtsat suruda sekundaarsele kohale.

4.osa: Isiksus ja sotsiaalsed suhted.

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia.

Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses.” Umbes 50-70% intelligentsusest on geneetiliselt determineeritud. Ilma soosiva keskkonnata on täieliku potentsiaali avaldumine (kasvueas väljaarenemine?) pärsitud. (Võib võtta analoogi tegevjuhi otsustamisprotsessi: ei pruugi olla võimalik kasutada oma täielikku intelligentsi kui ollakse üle-töötanud ja ala-maganud ja vedeliku- ja toitainetepuuduses.)

Loova probleemilahendusvõime (creative problem-solving) iseloomustused:
mõtlemise ja kujutluse divergentsus (ideed hargnevad, paljunevad),
ruumilise kujutluse võime,
visualiseerimisvõime,
mitmemõttelisuse taluvus (ja isegi taotlus ning nautimine),
samade asjade erineva ja uudse kasutamise võime (funktsionaalse fikseerituse ületamine),
lateraalne mõtlemine (mitte-loogiliselt arutlev),
analoogiate hea leidmine ja kasutamine,
ideede voolavus,
uudishimu,
intellektuaalne motivatsioonitüüp,
sageli ka positiivne suhtumine uudsesse (nt näha halvas sündmuses uusi võimalusi) või ebatavalisse.

Loe ka: Keskendumine kui edu varjatud pant – raamat

Tegijate raamatusoovitused

Millised ühised raamatusoovitused on Tegijatel? Tim Ferriss on intervjueerinud üle 200 oma ala tegija ja raamatusse “Tools of the Titans” pani ta nendelt kogutud tarkuseterad. Siia toon ära 17 raamatusoovitust, mis olid paljudel neist samad. Enamsoovitatumad eespool.

Tegijate raamatusoovitused

  1. “Tao Te Ching” Lao Tzu.
    Taoismi alustekst. Tekst on mõeldud pigem mediteerimiseks kui kiireks läbilugemiseks. Taoistlikus praktikas on tavaline, et ühel päeval tegeldakse ainult ühe peatükiga. See õpitakse pähe, seda korratakse, sellel lastakse endasse toimida erinevates meeleseisundites, seda kirjutatakse ümber jne.
  2. “Atlas shrugged” Ayn Rand
  3. “Sapiens” Yuval Noah Harari
  4. “Siddhartha” Hermann Hesse
  5. Neljatunnine töönädal” Tim Ferriss.
    Me raiskame tohutult aega tegevusele, mis on mõttetu või töötab meile vastu (sh pärsib produktiivsust). Sul on võimalik vähendada oma nädalast tööaega 80% kui sa teed ainult tegevusi (20%), mis toovad sulle sisse 80% sinu tulust (Pareto printsiip e 80/20-printsiip).
  6. “The Checklist Manifesto” Atul Gawande
  7. “Dune” Frank Herbert
  8. Robert B. Cialdini “Mõjustamise psühholoogia. Teooria ja praktika”
    Cialdini esmakordselt 1984.a ilmunud raamat on avaldatud mitmetes kordustrükkides. Originaalpealkiri “Influence: The Psychology of Persuasion“.
  9. “Stumbling on happiness” Daniel Gilbert
  10. “Superintelligence” Nick Bostrom
  11. “Surely you’re joking, Mr Feynman” Richard P.Feynman
  12. The 4-hour body” Tim Ferriss.
    See on nagu keha biohäkkide piibel seksist surmani. 500+ lehekülge – nii et kui oled süvenemisvõimetu Uimo, siis unusta ära :)
  13. Piibel
  14. “The hard thing about hard things” Ben Horowitz
  15. “The war of art” Steven Pressfield
  16. “Watchmen” Alan Moore
  17. “Zero to one” Peter Thiel

Uuringud näitavad, et enamate äriraamatute lugemine aitab kaasa sissetuleku kasvule. Inimesed, kes loevad 7 äriraamatut aastas, teenivad keskmiselt 2,3 korda rohkem kui 1 raamatu lugejad. Üks uus mõte või hea idee võib tuhandeid lisaeurosid sisse tuua juba mõne kuuga. Iga uus idee võib olla see kullaauk. Kui sul on rohkem infot, saad teha paremaid otsuseid ning sinu raha ei lenda tuulde. Mis mõju avaldaks su sissetulekule kümnete raamatute jagu lisatarkusi aastas? Mis siis, kui jätkaksid nii mitmeid aastaid jutti?

Milline on sinu Kuldne Raamat?

Loe ka: minu TOP äriraamatu soovitused

Tegijate elutarkus, 1.osa: Füsioloogia ja biohäkkimine

Järjekordne paks raamat Timothy Ferriss’elt – üle 600 lehekülje tegijate elutarkusi “Tools of Titans. The tactics, routines and habits of billionaires, icons and world-class performers.” 2016. Eestikeeles pole veel ilmunud kuid Rahva Raamatust võib saada veel ja raamatukogudes on 1 eksemplar. Vabas vormis oleks pealkiri midagi sellist – “Suurmeeste töövahendid. Miljardäride, eeskujude ja tipp-sportlaste? taktikad, rutiinid ja harjumused.”

Õnneks see ei ole paks raamat laialivenitatud sisuga. Autor on pannud sinna igalt Tegijalt nagu konspekteeritult parimad ideed ja tehnikad, mis aitavad tõsta vaimset ja füüsilist sooritusvõimet.

Kuni 164. lk – füsioloogia, biohäkkimine;
164.-400.lk – finants, ärivõime;
400.-642.lk – elutarkused.

“Edu on saavutatav kui kasutada õigeid järeleproovitud uskumusi ja harjumusi.”

Siit edasi tulevad väljavõtted segamini minu remarkidega. Intervijueeerituid oli seal mingi 200 kandis vist ja igalühel olid mingid tarkuseterad, mille Tim Ferriss oli välja toonud. Ei hakkanud siin kõike ümber kirjutama.

Füsioloogia ja biohäkkimine

Ketogeeniline toitumine e “keto” on rasvarohke toitumine, mis imiteerib paastu füsioloogiat – ketoos (lk 22). On tohutult uuringuid, mis näitavad ketoosi võimendavat mõju vaimsele ja füüsilise sooritusvõimele ja tervisele üldse (sh osade veresoonkonna- ja vaimuhaiguste leevendamisele ja ravimisele). Vt ka vahelduv paastumine (intermittent fasting) ja Slow-Carb Diet (lk 81).

Hingamise tehnikate ja külma kasutamine sooritusvõime tõstmiseks – Wim hof (lk 41).

Psühhedeelikumide kasutamine loovuse tõstmiseks (James Fadiman lk 100& lk 109).

Meestele: hommikuse erektsiooni regulaarne puudumine võib viidata tervise probleemidele (lk 124). Madal testosteroon, kõrge kortisool, stress?

Unehügieen, lk 126. Hea une toob eelkõige une kvaliteet, mitte kestvus.

On see unistus või eesmärk? Unistus on midagi, mida sa soovid; eesmärk on see, mille poole sa liigud teadlikult tegutsedes. (lk 130)

T.Ferriss’e 5 hommikust harjumust päeva võitmiseks, lk 143:
1.Tee voodi ära. Dopamiini efekt.
2.Mediteeri 10-20 minutit. Tähelepanu puhastus ja süvenemisvõime.
3.Tee 5-10 kordust mingit füüsilist harjutust, nt kätekõverdusi. Keha äratus.
4.Titanium Tea. Tema eriline retsept võimsast teest.
5.Hommikused jõuküsimused.

Oma eriala spetsialist võib teada teemast rohkem kui sina kuid vähem kui teine sama eriala spetsialist.

Loe edasi: Tegijate elutarkus, 2.osa: rikkad

Keskendumine kui edu varjatud pant – raamat

“Keskendumine: edu varjatud pant” 2013, Daniel Coleman tõlgiti eesti keelde 2014 aastal. Siinne artikkel on kirjutatud inglisekeelse versiooni baasil.

PRACTISE FOCUS – Sa saad selleks, millele sa pühendud (focus on).

Lugemist on 260 lehekülge. Lugemismugavuselt on see nagu kooliõpik kitsal teemal – põhisõnumi saaks ära öelda 10 leheküljega kuid teema süvitsi mõistmiseks kõikidel elu- ja maailmasfääridel on autor läbi võtnud 260 lehekülje jagu vaatenurki. Silmaringi laiendavaid vaatenurki. Soovitan :)

Eestikeelne sõna “keskendumine” võib paljudel seostuda midagi mediteerimisega kuid inglisekeelne pealkiri “Focus : the hidden driver of excellence” annab parema arusaamise. Keskendumus inimeluliselt kui fokusseeritus ehk teadlik suunatud pühendumus mingile perspektiivile või tegevusele on nagu mediteerimise analoog elamisel – oma tähelepanu teadlik suunamine ja hoidmine. Süvenemine.

Fookusest on rääkinud ja kirjutanud paljud ettevõtluse ja eneseabi asjatundjad ülivõrdes, nt Tony Robbins.

tony robbins fookus keskendumine

Keskendumine – sisu remarke

1.Tähelepanu anatoomia, lk 13-60

Ürgajal oli eluliselt oluline, et kütt suutis hoida oma tähelepanu põgeneval saagil, tema tõenäolistel põgenemise teekondadel, enda jalaesisel joostes ja oma kaas-küttidel samaaegselt. Meie silm ja meeled on arenenud hoidma fookust eesmärgil.

Sisemine fookus häälestab meid intuitsioonile, juhtväärtustele ja parematele otsustele. Teiste-fookus silub meie sidemeid teiste inimestega meie elus. Välimine fookus aitab meil välismaailmas navigeerida.

Tänapäeval on nutifonid/arvutid lõhkumas meie fookust ja sotsiaalsust kuna see mängib meie psühholoogilistel vajadustel ja teadmatud inimesed ei suuda näha sellest väljaspoole.

Me õpime paremini kui oleme tugevamas fookuses kuna aju seostab uut infot olemasoleva infoga. Kui õpituga tuleb sisse samalajal müra, siis omandame infot halvemini.

Teadvuse puhastamine mürast ja igasugusest eelhõivatusest parandab võimet pühenduda käesolevale tegevusele.

2.Enese-teadlikkus, lk 61-92

Kõrgem enese-teadlikkus parandab võimet juhina.

3.Teiste lugemine, lk 93-128

Sotsialiseerumist suurendab tahe teistesse süveneda.

4.Suurem kontekst, lk 129-160

5.Tark praktika, lk 161-208

Öeldakse, et milleski spetsialistiks saamiseks on vaja 10 000 tundi seda õppida. Coleman esitab väljakutse sellele väitele öeldes, et vaja on ka järjepidevat õppimist kuidas õpitut paremini õppida – mingi tegevuse ühtemoodi tegemisest on vähe kui sa seda ei arenda.

Fookuse hoidmine on tahtejõu harjutus – mida rohkem praktiseerida, seda paremaks läheb oskus fookust hoida. Samuti – mida rohkem harjutada oma fookuse katkestamist, seda kergemini see katkeb.

Fookuse suunamine positiivsele annab rohkem elujõudu kui negatiivsel – kolmveerand ajast peaks olema positiivne häälestus.

Multi-tasking rikub iga soorituse kvaliteeti. Fookuse taastamine võtab umbes 10-15 minutit uuesti aega. (Eelnevalt oleme õppinud ka et samalaadseid toiminguid võib multi-taskida, mis ei nõua pühendumust.)

6.Hästi-fokusseerunud juht, lk 209-248

Intelligentsuse kvoot ei näita kõiki vaimsed võimeid, sh emotsionaalset intelligentsust.

Fookus ei ole ainult õige objekti valimine vaid ka valede mitte-valimine. (Kui sul ei ole midagi teha, siis ära tee valet tegevust.)

7.Suurem pilt, lk 249-260

See on nagu meta-tasandi kontemplatsioon (eluvaatlus), kus me õpime nägema oma tegevusi süsteemis, mis on omakorda süsteemses seoses teiste süsteemidega ja saavutama suuri võite väikeste võitude arvelt.

Loe ka: Kuidas suunata kohe hommikul oma tähelepanu päeva võitmisele?