Tegijate elutarkus, 1.osa: Füsioloogia ja biohäkkimine

Järjekordne paks raamat Timothy Ferriss’elt – üle 600 lehekülje tegijate elutarkusi “Tools of Titans. The tactics, routines and habits of billionaires, icons and world-class performers.” 2016. Eestikeeles pole veel ilmunud kuid Rahva Raamatust võib saada veel ja raamatukogudes on 1 eksemplar. Vabas vormis oleks pealkiri midagi sellist – “Suurmeeste töövahendid. Miljardäride, eeskujude ja tipp-sportlaste? taktikad, rutiinid ja harjumused.”

Õnneks see ei ole paks raamat laialivenitatud sisuga. Autor on pannud sinna igalt Tegijalt nagu konspekteeritult parimad ideed ja tehnikad, mis aitavad tõsta vaimset ja füüsilist sooritusvõimet.

Kuni 164. lk – füsioloogia, biohäkkimine;
164.-400.lk – finants, ärivõime;
400.-642.lk – elutarkused.

“Edu on saavutatav kui kasutada õigeid järeleproovitud uskumusi ja harjumusi.”

Siit edasi tulevad väljavõtted segamini minu remarkidega. Intervijueeerituid oli seal mingi 200 kandis vist ja igalühel olid mingid tarkuseterad, mille Tim Ferriss oli välja toonud. Ei hakkanud siin kõike ümber kirjutama.

Füsioloogia ja biohäkkimine

Ketogeeniline toitumine e “keto” on rasvarohke toitumine, mis imiteerib paastu füsioloogiat – ketoos (lk 22). On tohutult uuringuid, mis näitavad ketoosi võimendavat mõju vaimsele ja füüsilise sooritusvõimele ja tervisele üldse (sh osade veresoonkonna- ja vaimuhaiguste leevendamisele ja ravimisele). Vt ka vahelduv paastumine (intermittent fasting) ja Slow-Carb Diet (lk 81).

Hingamise tehnikate ja külma kasutamine sooritusvõime tõstmiseks – Wim hof (lk 41).

Psühhedeelikumide kasutamine loovuse tõstmiseks (James Fadiman lk 100& lk 109).

Meestele: hommikuse erektsiooni regulaarne puudumine võib viidata tervise probleemidele (lk 124). Madal testosteroon, kõrge kortisool, stress?

Unehügieen, lk 126. Hea une toob eelkõige une kvaliteet, mitte kestvus.

On see unistus või eesmärk? Unistus on midagi, mida sa soovid; eesmärk on see, mille poole sa liigud teadlikult tegutsedes. (lk 130)

T.Ferriss’e 5 hommikust harjumust päeva võitmiseks, lk 143:
1.Tee voodi ära. Dopamiini efekt.
2.Mediteeri 10-20 minutit. Tähelepanu puhastus ja süvenemisvõime.
3.Tee 5-10 kordust mingit füüsilist harjutust, nt kätekõverdusi. Keha äratus.
4.Titanium Tea. Tema eriline retsept võimsast teest.
5.Hommikused jõuküsimused.

Oma eriala spetsialist võib teada teemast rohkem kui sina kuid vähem kui teine sama eriala spetsialist.

Loe edasi: Tegijate elutarkus, 2.osa: rikkad

Keskendumine kui edu varjatud pant – raamat

“Keskendumine: edu varjatud pant” 2013, Daniel Coleman tõlgiti eesti keelde 2014 aastal. Siinne artikkel on kirjutatud inglisekeelse versiooni baasil.

PRACTISE FOCUS – Sa saad selleks, millele sa pühendud (focus on).

Lugemist on 260 lehekülge. Lugemismugavuselt on see nagu kooliõpik kitsal teemal – põhisõnumi saaks ära öelda 10 leheküljega kuid teema süvitsi mõistmiseks kõikidel elu- ja maailmasfääridel on autor läbi võtnud 260 lehekülje jagu vaatenurki. Silmaringi laiendavaid vaatenurki. Soovitan :)

Eestikeelne sõna “keskendumine” võib paljudel seostuda midagi mediteerimisega kuid inglisekeelne pealkiri “Focus : the hidden driver of excellence” annab parema arusaamise. Keskendumus inimeluliselt kui fokusseeritus ehk teadlik suunatud pühendumus mingile perspektiivile või tegevusele on nagu mediteerimise analoog elamisel – oma tähelepanu teadlik suunamine ja hoidmine. Süvenemine.

Fookusest on rääkinud ja kirjutanud paljud ettevõtluse ja eneseabi asjatundjad ülivõrdes, nt Tony Robbins.

tony robbins fookus keskendumine

Keskendumine – sisu remarke

1.Tähelepanu anatoomia, lk 13-60

Ürgajal oli eluliselt oluline, et kütt suutis hoida oma tähelepanu põgeneval saagil, tema tõenäolistel põgenemise teekondadel, enda jalaesisel joostes ja oma kaas-küttidel samaaegselt. Meie silm ja meeled on arenenud hoidma fookust eesmärgil.

Sisemine fookus häälestab meid intuitsioonile, juhtväärtustele ja parematele otsustele. Teiste-fookus silub meie sidemeid teiste inimestega meie elus. Välimine fookus aitab meil välismaailmas navigeerida.

Tänapäeval on nutifonid/arvutid lõhkumas meie fookust ja sotsiaalsust kuna see mängib meie psühholoogilistel vajadustel ja teadmatud inimesed ei suuda näha sellest väljaspoole.

Me õpime paremini kui oleme tugevamas fookuses kuna aju seostab uut infot olemasoleva infoga. Kui õpituga tuleb sisse samalajal müra, siis omandame infot halvemini.

Teadvuse puhastamine mürast ja igasugusest eelhõivatusest parandab võimet pühenduda käesolevale tegevusele.

2.Enese-teadlikkus, lk 61-92

Kõrgem enese-teadlikkus parandab võimet juhina.

3.Teiste lugemine, lk 93-128

Sotsialiseerumist suurendab tahe teistesse süveneda.

4.Suurem kontekst, lk 129-160

5.Tark praktika, lk 161-208

Öeldakse, et milleski spetsialistiks saamiseks on vaja 10 000 tundi seda õppida. Coleman esitab väljakutse sellele väitele öeldes, et vaja on ka järjepidevat õppimist kuidas õpitut paremini õppida – mingi tegevuse ühtemoodi tegemisest on vähe kui sa seda ei arenda.

Fookuse hoidmine on tahtejõu harjutus – mida rohkem praktiseerida, seda paremaks läheb oskus fookust hoida. Samuti – mida rohkem harjutada oma fookuse katkestamist, seda kergemini see katkeb.

Fookuse suunamine positiivsele annab rohkem elujõudu kui negatiivsel – kolmveerand ajast peaks olema positiivne häälestus.

Multi-tasking rikub iga soorituse kvaliteeti. Fookuse taastamine võtab umbes 10-15 minutit uuesti aega. (Eelnevalt oleme õppinud ka et samalaadseid toiminguid võib multi-taskida, mis ei nõua pühendumust.)

6.Hästi-fokusseerunud juht, lk 209-248

Intelligentsuse kvoot ei näita kõiki vaimsed võimeid, sh emotsionaalset intelligentsust.

Fookus ei ole ainult õige objekti valimine vaid ka valede mitte-valimine. (Kui sul ei ole midagi teha, siis ära tee valet tegevust.)

7.Suurem pilt, lk 249-260

See on nagu meta-tasandi kontemplatsioon (eluvaatlus), kus me õpime nägema oma tegevusi süsteemis, mis on omakorda süsteemses seoses teiste süsteemidega ja saavutama suuri võite väikeste võitude arvelt.

Loe ka: Kuidas suunata kohe hommikul oma tähelepanu päeva võitmisele?

Ärijuht kui kaasaegne juht-kütt

Tänapäeva edukas ärijuht oli ürgajal edukas juht-kütt ühisel jahilkäigul.

Inimestena oleme miljonite aastate evolutsiooni tulemus. Paljud kaasaegsed füüsilise ja vaimse tervise probleemid on tekkinud selle arengutee mitte arvestamisega. Aga kui meie geneetilist kohastumust ikkagi arvestada, siis kuidas saaksime olla parema tervisega, parema sotsiaalse eluga, parema majandusliku seisuga ja parema ühiskondliku positsiooniga? Kuidas me saaksime olla efektiivseim, mis inimesena olla saame, ükskõik mis elusfääris, kasutades ära juba olemasolevaid looduslikke jõude?

D.Morris’e raamat “The Human Animal. A personal view of the human inimloom looduslik valik human animal morrisspecies.” (1994) sisaldab lugemiseks umbes 214 lehekülge koos rohke pildimaterjaliga. Discovery Channel tegi sellest ka 6-osalise seriaali. Eestikeelne tõlge võiks olla “Inimloom. Vaatenurk inimliigile.”

Lühidalt: sotsiobioloogia ja looduslik valik

Desmond Morris (s.1928) on zooloog ja paljude inimese sotsiobioloogia raamatute autor. Sotsiobioloogia on teooria, mis püüab seletada organismide sotsiaalsete suhete päritolu loodusliku valiku kaudu. Looduslik valik inimeste elus: indiviidide ebavõrdne ellujäämine ja järglaste andmine (loodus)keskkonnas, mis eelistab isendeid, kes on olemasolevate keskkonnatingimustega paremini kohastunud. Loodusliku valiku toimel elimineeritakse vähemkohased isendid.
Darwini evolutsiooniteooria kohaselt on liikide ajaloolise muutumise peamiseks põhjuseks just looduslik valik.
Sotsiaaldarvinism on sotsioloogia suund, mis püüab ühiskonna arengut seletada olelusvõitluse ja loodusliku valikuga. Sotsiaaldarvinistid kasutasid ühiskonna arengu selgitamiseks Darwini evolutsiooniteooria põhimõtteid: ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, konkurentsi ja majanduslikku ning sotsiaalpoliitilist rõhumist mõistsid nad loodusliku paratamatusena.
Ehk siis – edukaks saavad need, kes suudavad paremini kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Kui keskkond muutub, pead kohanema, et edukaks saada. Sattudes üksikule saarele, vangi, sõjaväkke, tööturule, kooli või ärimaailma, pead ära õppima selle keskkonna ellujäämistingimused, et saada edukaks.

Ürgsed reeglid küttimisel

Küttimine-korilus on esimene ja kõige tähtsam inimese kohastumus, mis hõivab 90% inimese ajaloost. Põllumajandus tuli alles u 12 000 a tagasi. Kui mehed käisid jahil, siis naised tegelesid korilusega (marjad, seened, pähklid jm). D.Deida on kirjutanud, et mehel peab olema elus esikohal tema missioon (küttimine) ja alles seejärel naine. Naine ja lapsed tahavad süüa – peab saaki koju tooma. Kui mees ei suuda toitu hankida, siis jääb ta naisest ilma ja võib ka ise hukkuda. Seega on mehel looma jahtimine ja tapmine esikohal, see on tema missioon. Ja kui jahilt naasev mees tõi naisele ka ilusa lõhnava lille, siis oli veel eriti armas :)

Jahi planeerimine üksi ja koos teistega nõudis võimekust olla keskendunud pikema aja vältel organiseeritud ettevõtmisele. Tänapäeval pole vaja enam sööki metsast küttida, kuid vajadus jahipidamise järgi on tugevalt geenides. Jahivõimekuse ekvivalendiks on saanud raha.

Naisterahva motiivid selles ürginimese-äri mudelis on pisut teised. Kaasaegne efektiivne nais-korilane on intelligente “ressursside haldur” (raha) – ta on arendanud halduse oma majapidamiselt laiemaks. Ta teab kus tema haldusalas, mis ressursid on ja kuidas neid kasutada. Millised on mürgised taimed ja kus asuvad kõige viljakamad taimed.

Ärijuht kui karjajuht

Juhiks kujunes see, kes suutis tiimi ühiselt eesmärgini viia. Küttimise puhul on selleks vaimne võimekus ja omandatud erialased kogemused/teadmised, mentaliteet (suhtumine), kuidas suunata füüsilist jõudu, jahikaaslasi ja olemasolevaid relvi saagi tabamiseks. Samamoodi nagu ürgajal küttimisel ei ole ka kaasaja rahategemisel esmamäärav füüsiline jõud üksi. Inimene on ajuvaldav organism. Ülesanded saab täidetud see, kellel on piisavalt intelligentsi, et olemasolevaid ressurse eesmärgi saavutamiseks  kasutada. Kaasajal on selleks juht, kelle ülesanne ongi teha asjad ära – ta on autoriteet tegevuses (executive). Tegevjuht (CEO, chief executive officer) on nö “ära-otsustaja”, Ärategija – ta on selle staatuse realiseerija.

looduslik valik sotsiobioloogia
D.Morrise raamatut “Human animal” mainiti filmis “Vangla valitseja” (“Shot caller” 2017), kus ärimees satub vanglasse ja õpib elama sealsete reeglite järgi ja saab Otsustajaks (shotcaller).

Vastasseisud ja võimutaotlused. Sarnaselt hundikarjale eelneb inimkarja konfliktide puhul füüsilisele ründamisele erimeelsusest teada andmine ja  jõu näitamine (power display). Huntidel-koertel nt urisemine, turja karvad püsti, haukumine ja agressiivne pilk oponendi suunas. Inimeste puhul sama mudelit võib näha maailmas igapäevaselt, nt kui kahel joobes mehel on mingi erimeelsus: käed-õlad laiali, hääl tõstetud, agressiivsed žestid ja pilk. Edasi läheb see tõukamiseks (käed külge), mis on huvitav etapp – see näitab, et tõukaja ei karda ja on valmis juba füüsiliselt oma seisukohta kaitsma ja oponent peab kas taganema või ründama. Kui oponent selle peale taganeb, on erimeelsus lahendatud. Tsiviliseeritud inimestel toimub sama asi verbaalselt.

Rahategemine kui kaasaegne küttimise vorm

Inimesele on looduslikult sisseehitatud preemia-süsteem. Alati kui saad midagi olulist tehtud, vallandub dopamiini. Dopamiin on sisuliselt mõnu-kemikaal. Kui pikk jahipidamine koos kestva füüsilise ja vaimse pingutusega päädib saagi võiduka tabamisega, siis see tähendab jahigrupi liikmetele, et neil ja nende peredel on süüa – see oli kõige tähtsam. Ilma söögita pole pere. See oli tähtsaim emotsionaalne võit ja vallandus dopamiin. Dopamiini vallandumine omakorda annab jõudu uuteks saavutusteks ja seda saab kasutada oma ärivõime arendamiseks.

Ükskõik milles on vaja edu saavutada, tuleb tegevus ülesehitada nii, et see on premeeritud. Vahet tuleks teha rahal ja sellel, mida raha eest tahad. Rahapaber iseenesest on vahend. Preemiad tuleks planeerida nii, et mida selle raha eest endale täpselt tahad, nt maja, auto, reis, koolitus, käekell vm. Ametikõrgendusega võib kaasneda auto või korter linnas kuhu lähetati, seega jääb paberraha vahelt üldse ära.

Me naudime rohkem võite, mille saavutamiseks oleme vaeva näinud (jahilkäik). Seega on tegu protsessiga. Kui tegu on pikaajalise protsessiga, kus eesmärk on kaugel (nt aasta kasumi väljavõtmine, 20kg rasvapõletust vm), siis peaks looma premeeritud vahe-eesmärke, et hoida indu minna jahiga lõpuni.

Tehes väikeseid jahil käike, saades väikeseid võite väikese dopamiini laengu ja emotsionaalse rahuloluga, saame ülesehitada teed suuremate võitudeni – nagu mäest alla veerev lumepall. Hea praktika on alustada ärategemise rõõmu pealt enda meelelist üleskütmist kohe hommikul, nt esimese tegevusena teed voodi korralikult ära. Mõned teevad ka hommikul trenni ära, et saada ka sellest “linnuke kirja”. Samuti saab dopamiini-laksu mõne olmekohustuse ärategemisest. Koge selliseid väikeseid võite enne kui tööpostil alustad.

Tegevuse mõtestatus on tähtis – miks ma mida teen. Me saame enam naudingut kui meie läbi mõeldud ja igakülgselt kontempleeritud tegevuskava viib soovitud tulemuseni ja saame sellest kohe ka premeeritud.

Vii oma äri uuele tasemele:

  1. Tee Pareto audit oma tegemistele.
  2. Prioriseeri.
  3. Tegutse.
Hannibal, seriaalist "The A-Team" 1983
Hannibal, seriaalist “The A-Team” 1983, oli enda sõjaväe tiimi nö ärijuht :)

Boonus

  • Toitumine: Kohastumust arvestades sobib inimese kehale toitudest liha, kala, pähklid, taimed ja paastumine. Kaasajal on sarnaseid toitumisteooriad nimetatud kui paleo (liha-kala-taimed), madala-süsivesiku-kõrge-rasva toitumine (low-carb-high-fat), vahelduv paastumine (intermittent fasting), ketogeeniline toitumine (rasvküttel) ja mõned veel, mille ühiseks jooneks on toitumine, milleks inimese geneetika on loodud. On teaduslikult tõestatud, et inimese aju ja keha töötab ketokehade peal 25% efektiivsemalt, vastupidiselt neile, kes söövad süsivesikuid. Toitained, mida me hakkasime karnivooridena kalast ja lihast saama viisid meie aju uuele arenguteele. Kuidas peaks toituma ärijuht? Aju võimekus, hormonaalne tasakaal ja füüsiline võimekus.
  • Sport: kõndimine. Küttimist imiteeriv sprint (nt HIIT) ja lihaseid koormav lähivõitlus. Mõni aeg peale trenni/jahti kui oled saagi koju viinud, on hea seda lõkke ees naisega süüa.
  • Pere: mehel peab olema kindel “pesa” pereloomise jaoks ja nähtav “jahivõimekus”, et ta suudab ka perele saaki tuua ja neid kaitsta. Hundinahast vesti asemel on kaasajal kallid riided ja aksessuaarid, mis näitavad juurdepääsu suurele kogusele rahale. Samuti näitab mehe viljakust ja jahivõimekust tema nähtav tervislik seisund ja füüsiline vorm. Naised hindavad (valuate) mehes just sellist kombineeritud vaimset ja füüsilist võimekust – jahivõimekust. Popkultuuris on nimetatud seda ka kui “iseloomu”. Sa võid küll riides olla ja rääkida nagu ärijuht kuid naine tunnetab ära kui su jutt ei jookse su iseloomu mööda.
  • Sotsiaalsus: karjana jahil käies oli vaja koostööd teha, üksteise mõistmine oli eluliselt oluline. Ühine lõkkeääres tantsimine ja laulmine koos joovastavate taimede-seentega, mis on säilinud tänapäevani veel mõnes põlisrahva kultuuris, on kaasajal tuntud kui ööklubis joobes olles tantsimine ja sotsialiseerumine.

Mõistes inimese ürgseid motiive suudame kaasajal olla efektiivsemad. Seda nii rahategemise, sotsiaalsete suhete, toitumise, spordi kui ka pereelu osas.

Loe ka: Kuidas saada rikkaks

Artikli päises on peategelane Jordan Belfort filmist “The Wolf of Wall Street”, 2013. Tema oli ka enda tiimi ärijuht.

Hommikused jõuküsimused

Oled kuulnud 5-minuti päevikust? Või hommikustest jõuküsimustest? Need on küsimused, millega sa ennast hommikul häälestad. Tahad elule paremat vastust – küsi paremaid küsimusi.

Küsimustes on jõud

Tavaline variant on selline:

  1. Tänane kuupäev:
  2. Päevane tsitaat:
  3. Mille eest ma olen tänulik? (3)
    Iga punkti järgi võid ka kirjutada kuidas hoiad seda täna ja edaspidi, et see sulle ka jääks (nt kallim, tervis, töökoht jm)
  4. Mis teeks tänase päeva suurepäraseks?
  5. Päevane jõudu andev mõte:
  6. Õhtul: 3 suurepärast asja, mis täna juhtus.
  7. Õhtul: Kuidas oleksin saanud tänase päeva veel paremaks teha?

Eriti intensiivsed loovtöötajad ja ettevõtjad võivad panna juurde ka 2 lisaküsimust:

  1. 3 ülesannet tulemust, mis on vaja täna teha saada:
    Alati pole vaja teha midagi lihtsalt tegemise pärast või kujutada endale ette, et täidad mingit ülesannet (fantoom-töö). Vaja on tulemust. Tulemus loeb, mitte tegutsemine.
  2. Kuidas ma tahan täna/nädalavahetusel puhata?
    See annab midagi oodata, nt õhtul kallimaga välja, nädalavahetusel trip linnast välja vm

Tony Robbins on oma raamatus “Ärata endas hiiglaslik vägi” ära toonud enda 10 küsimust:

  1. Mille üle olen ma praegu õnnelik?
  2. Mille tõttu ma praegu elevil olen?
  3. Mille üle oma elus ma praegu uhkust tunnen?
  4. Mille eest ma praegu tänulik olen?
  5. Mida ma oma elus praegu kõige rohkem naudin?
  6. Millesse ma praegu panustan?
  7. Millele ma praegu olen pühendunud?

3 õhtust:

  1. Mida ma täna olen andnud?
  2. Mida ma täna õppisin?
  3. Kuidas on tänane päev mu elu muutnud paremaks või kuidas saan ma tänast päeva kasutada investeeringuna tulevikku?

Hommik loob päeva

Enamus küsimusi ei koosnegi päevaplaneerimise kellaaegadest vaid sellest mida sa väärtustad. Need häälestavad sind su kirele ja sinu elus olulistele väärtustele.

Päeva jooksul on hea neid läbilugeda, et fookust tagasi rajale saada.

Veel paar trikki, kuidas võita hommik:

  1. Esimesena tee oma voodi korralikult ära. Välja arvatud juhul kui keegi teine seal veel magab. Siis ära tee voodit ära ;)
  2. Häälesta ennast üheks tegevuseks ühel päeval. Multi-tasking tapab produktiivsuse.
  3. Joo külmkapi-külma vett. See äratab keha ka seest ülesse ja taastab öise vedeliku kao.
  4. Viivita kohvi joomisega vähemalt tund aega, et keha harjuks normaalselt kortisooliga.
  5. Kui tahad eriti vinget distsipliini luua, ärka igal hommikul kell 4:30 ja asu tegutsema. See eeldab ka et magad igal öösel välja 6-7,5 h, vastasel juhul hakkab unepuudus hoopis produktiivsust pärsima.

Loe ka: Edukate inimeste harjumused – kuidas saada rikkaks