Infoallikad: vali millist infot sa tarbid

Raamatute eeliseks on võimalus saada põhjalik ülevaade mingist teemast. Lisaks täieneb ka sõnavara ja keeleoskus. Oluliseks miinuseks on see, et standardne raamatumaht jääb 200-300 lk kanti. Kui autor suudab oma idee/sõnumi/õpetuse edasi anda 100 leheküljega, siis tuleb tal ikkagi venitada see 250 lk raamatuks, mida kirjastus on nõus vastu võtma. Tulemuseks on “veniv” sisu.

Kui sul on vaja oodata nt bussis, arsti juures, enne koosolekut jm, siis on hea seda kasutada lugemaks oma eriala raamatuid, sest see tõstab su erialast teadlikust ja toob uusi mõtteid ja aitab vanu mõtteid selgendada. Hea raamatu tunnus on see, et seda on lihtne lugeda ja ei pea ennast sundima. Kui tunned, et raamatut on raske lugeda, on igav või ebahuvitav, siis võib-olla mõtekas see üldse pooleli jätta või sirvides lõpuni lugeda. Miks üldse lugeda? Niisama lugemise pärast pole mõtet lugeda – sa loed konkreetset raamatut konkreetsel põhjusel – huvitav ilukirjanduslik sisu, huvitav erialane sisu või õppimine (vajadus aru saada teemast).
Kui oled juba nt 1-2h lugenud võib hakata tähelepanu hajuma, sest inimene suudab piiratud aja hoida tähelepanu ühel tegevusel. Kui on huvitav raamat, võid selle ka jutti 6h läbi lugeda.

Videote suur pluss raamatute ees on see, et autor peab oma sõnumi edasi andma lühikese aja jooksul. Keegi ei hakka selleks rääkima 200-raamatulehekülje jagu juttu. Erinevalt podcast’ist saab ta kasutada ka visuaalset materjali. Väga heaks näiteks on TED-kõned, kus esineja peab oma idee tutvustama 20-minutiga. Samuti teeb Elliot Hulse lühivideoid, milles ta viib vaatajani sõnumi 5-8 minuti jooksul. Kaks eelnimetatud näidet on hea sisutihedusega – igale kuulatud minutile vastab kvaliteetne sisu.

Podcast’id, audioraamatute eelis on see, et autor peab samuti oma sõnumi viima kuulajaskonnani suhteliselt lühikese aja jooksul (võreldes raamatutega).
Tänapäeval on võimalus ka kuulata audio-raamatuid. See on võimalus muu tegevusega samal ajal “kõrvadega lugeda läbi” mõni hea raamat. Kindlasti tuleb arvestada siinjuures tähelepanu jaotamisega: kui su põhitegevus nõuab rohkem tähelepanu, siis kipub audio-raamatu sisu vähem tähelepanu saama. Audio-raamatud on hea võimalus õppida keeli kuna just keeleõppes on olulisel kohal  kuulamine.

Blogipostituste puhul tasub tähelepanu pöörata autori “kvalifikatsioonidele”.

Televisioon. Võrreldes teistega on TV roll infoallikana jäänud lahjaks. Ei ole enam haruldane korter, kus pole televiisorit, kuigi elanik võiks rahaliselt lubada neid endale igasse tuppa. Tavalises saates on 1h sees 15min reklaami ja ülejäänud sisu on 45 minuti peale laiali venitatud.

allikakontroll

 

Allikakontroll


Kes nii ütles? Oli see kindlasti tema? Kus see kirjas on? Mis taust, erialane kogemus ja -haridus info autoril on antud teemal? Kes ta on, et ta võib niimoodi üldse öelda ja kus ta nii ütles? On infoallikas üldse autentne?
Infoallikas peaks olema taasesitatav ja võimalik sellele viidata.
Palju soppa toodavad osad uudisteportaalid, kes refereerivad välismaiste uudisteportaalide artikleid, mis on omakorda refereeritud kuskilt mujalt. Info allikana mainitakse nt mingi uuringut. Algset kirjutist võib olla lühendatud ja lihtsustatud nii, et sellest jääb järgi ainult pinnapealne üldistav artikkel, mida iga lugeja tõlgendab oma silmaringi järgi. Ja sealt paljud jamad alguse saavad.
See, et 100 000 fb-isikut mingit postitust jaganud on, ei tähenda et seal esitatud väide on tõene.
See, et postitus on domeenis asuvas artiklis ei tähenda, et selle sisu vastab tõele.
See, et su elukogenud onu nii ütles, ei tähenda et see ka nii on.
See, et ajalehes nii kirjas on, ei tähenda et see vastab tõele.
See, et Wikipedias nii kirjas on, ei tähenda et see vastab tõele.


Loe ka: Modus operandi