Kuidas lugeda palju raamatuid

Kuidas lugeda maksimaalselt palju raamatuid? Olen eelnevalt kirjutanud infoallikate valimisest ja allikakontrolli tähtsusest. Siinset artiklit ajendas kirjutama küsimus – kuidas lugeda palju raamatuid – kuna olen sattunud vingete raamatute lugemise lainele, millest saab väga võimsaid ideid.

Kuidas lugeda palju raamatuid

Esmalt oleks vaja küsimust muuta kuna raamatute lugemise puhul ei võrdu kvantiteet alati kvaliteediga – ei tahaks lugeda ühtegi kehva raamatut kui saaks selle ajal lugeda paremat.
Samuti on normaalsetel töö- ja pereinimestel aeg piiratud. Seega tuleks küsimuseks – kuidas lugeda palju kvaliteetseid raamatuid?

Soovitan hoida nö lugemise listi, kus paned kirja kõik raamatud, mida tahaksid lugeda. Jaga need teemade kaupa ja pane huvitavuse järjekorda. Kui sul on 50 raamatut listis, siis ilmselgelt pead tegema valikuid järjekorra kohta. Otstarbe järgi võivad need jaguneda ka sinu erialase töö järgi (nt juhtivtöötaja aimekirjandus ja töövõtted), ilukirjanduslike huvide (ammu oled tahtnud Dostojevskit lugeda), psühholoogia ja suhted eraelu oskuste jaoks, muud silmaringi laiendavad raamatud (piibel, koraan, maailma ajaloo lühiülevaade) ja kooli kirjandus (nt kõrgkooli psühholoogia kohustuslik kirjandus). Needki kategooriad aitavad valida, millist raamatut järgmisena võtta.

Kui vaatad enda keskmist nädala ajakava, siis saad sinna ehk planeerida kuus 1-4 raamatu (250-1000 lk) läbilugemise aja. Paadunud bibliofiilid 1500 lk :) . Mida vähem aega, seda kvaliteetsema raamatu pead valima. Kvaliteetne raamat? Mis see on?

Raamatu kvaliteet

Pean silmas raamatu sisu väärtust konkreetse lugeja jaoks. Üks raamatuturu kitsaskoht on, et raamat peab kirjastajate jaoks olema piisavalt paks (ca 250 lk) ja selle tõttu on (minu hinnangul) 75% raamatutest laialivalguva sisuga. “Oluliseks miinuseks on see, et standardne raamatumaht jääb 200-300 lk kanti. Kui autor suudab oma idee/sõnumi/õpetuse edasi anda 100 leheküljega, siis tuleb tal ikkagi venitada see 250 lk raamatuks, mida kirjastus on nõus vastu võtma. Tulemuseks on “veniv” sisu.”
On ka pakse raamatuid kitsal teemal, mis aitavad seda süvitsi mõista.

Otsi välja parim raamat teemal, mis sind huvitab. Ei ole mõtet lugeda suvalist raamatut, mis räägib sind huvitavast teemast – vali parim. On teemasid, millega saad ennast paremini kurssi viia hoopis netis olevate eriala asjatundjate artiklite või videote kaudu (nt TED-kõned).

Eeltöö raamatute valimisel ja järjestamisel on pikaajalise lugemispraktika seisukohalt oluline. Olles jõudnud peaaegu poole peale ja ikka pole sisuarendus huvitavaks läinud (või pole see, mis oodatud), oled raisanud palju tunde.
Kvaliteetne raamat on see, mida sa ei pea sundima ennast lugema – see on kas nii huvitav, mugavalt loetav või väga oluline sinu jaoks. Kui vähegi tundub, et on halb raamat, siis ära laenuta seda või jäta pooleli.

Miks ja kuidas otsida ja lugeda häid raamatuid

Loe mõttega (deep-reading). Võid enda jaoks ka välja arvutada oma deep-reading lugemise kiiruse, millega tead edaspidi aega planeerida, nt 100 lk peale 5 tundi.

Lugemine/õppimine aktiveerib ajus väljasid, milles hakkab sissetulevat infot seostama olemasolevaga. Sul võivad tekkida uued ideed ja lahendused oma töö ülesannetele. Ja ilmselgelt saad ka vastavalt teemal targemaks ja hoiad oma aju vormis terveks eluks.

Uuri, milliseid raamatuid soovitavad edukad inimesed või sinu eriala spetsialistid – nii säästad palju aega.

Millest tuleb erinevus, et kuidas sa loetud infot omastad? On ju vahe, kas kindlat raamatut loeb deep-reading meetodil alla-keskmise IQga ja üle-keskmise IQga inimene? Samuti on vahe millise eesmärgiga lugeda – nt kui tähtis lugeja jaoks on, et õpitu omastab. Samuti lugeja juba olemasolevad teadmised raamatu teemal. Ka suhtumine ah-ma-tean-seda-juba-kõike vs mida-siin-uut-võib-olla määrab uute seoste loomise ajus.

Naudi. Loe katkestamatult nt 8 tundi järjest (et hoida fookust), v.a. iga 1 tunni järel 5 minutit silmade ja keha harjutusi. Kohv, mate või pu-erh tee on su teine sõber :) Võid kaaluda lugemis-hommikuid paastuga.

Loe ka:
Minu TOP lemmikud raamatud – ärivõime, produktiivsus teemadel.

Produktiivsuse ja ajajuhtimise artiklid 2014-2017

Kõik produktiivsuse ja ajajuhtimise artiklid seisuga 26.august 2017.

Kuidas enda ja oma kollektiivi tööaega ja motivatsiooni juhtida ja arendada.

  1. Kuidas saada rikkaks – edu modus operandi
  2. Hommikused jõuküsimused
  3. Mugavustsoon vs põhjendatus – tee järgmine samm
  4. Elon Musk – töö-eetika ja pühendumus.
  5. Kuninga tööeetika: Kas sa teeksid midagi muud peale töö kui su töö iga liigutus tooks sulle raha sisse? Kuidas tööaega optimaalselt kasutada ja vähema ajaga rohkem tehtud saada ja välja puhata.
  6. Taustamuusika kasutamine efektiivsemaks tööks.
  7. 14 küsimust, mis aitavad sul endas selgusele jõuda uue ameti valikul. Eelkõige aitavad need leida sul oma kirge ja elu mõtet.
  8. Kontoritöö 80 trikki kuidas ülesanded tehtud saada.
  9. Kuidas kõik tähtis ära teha? See aitab sul välja filtreerida oma kõige tähtsamat elu suuna ja sellele täielikult pühenduda (practise focus), jättes vähemtähtsaid tegevusi järjepidevalt kõrvale (reduce noise). Analüüsimine, eesmärgid, tegutsemine.
  10. TOP äriraamatud
  11. Projektijuhi 28 küsimust otstarbekaks kavandamiseks.
  12. Täiusliku pühendumuse jõud . Miks fookus võidab. Autorite sõnul, täiusliku tegutsemise põhiväärtus on energia juhtimine, mitte aja juhtimine. Jah, ajajuhtimine on ka tähtis, aga raamatus kirjeldatakse edasi “mille peale” oma aega üldse juhtida.
  13. Püsivuse inventuur.
  14. 62 küsimust, et teha põhjalik eneseanalüüs oma isiklikule ja ärialasele arengule.
  15. Alternatiivkulu, tähelepanu, tegutsemine, otsustamine
  16. Infoallikad, allikakontrolli tähtsus
  17. Une täiustamine optimaalseks jõudluseks
  18. Ajajuhtimine tegevuste maatriksiga. Eisenhoweri maatriks. Ressurss = aeg + tähelepanu.
  19. Pareto audit äri arendamisel. Kuidas teha Pareto auditit? Pareto analüüsiga auditeerimisele peavad järgnema ka konkreetsed otsused ja nende täideviimine, sest analüüsist üksi on vähe kui sa selle põhjal midagi ette ei võta.
  20. Kuidas eelhõivatus su loovust pärsib + raamatusoovitus. Eelhõivatus (ing.k. preoccupied) on seisund, kus subjektil on mõttes mõni teine tegevus/idee, mis varjatult kasutab tema tähelepanu ja vaimset ressurssi.
  21. Fookus, pühendumus, planeerimine
  22. Mõttemallidest ja produktiivsusest
  23. Medici efekt. Kuidas leida häid ideid? Kuidas tekitada soodne keskkond heade ideede tekkimiseks?
  24. Miks sa mida teed. Mõttemustrite forsseerimine.
  25. Ettevõtja modus operandi 
  26. Produktiivsus, tööaja ergonoomika ja kasum. Peamine artikkel tööaja optimaalselt kasutusest.

Tööeetika – raha ei maga

Tööeetika on inimese töössesuhtumine, mis peegeldab väärtusi ja motiveeritust.

Kas sa teeksid midagi muud peale töö kui su töö iga liigutus tooks sulle raha sisse? Kui kogu töö, mida sa teed on sulle endale ja sina teenid iga viimase kui ühe sendi enda pangakontole. Ja vastupidi – kui sa ei tee parasjagu tööd, siis raha jääb reaalselt teenimata.

Mis töö see sinu jaoks oleks?

Olgu see tükitöö, komisjonitasuga müügitöö või äri juhtimine – see töö “on sinu oma”. Sul ei ole enam ülemust kui sellist, kui töötad enda missiooni järgi. Pühendunud tegutsemine tugevdab missioonitunnet ja see omakorda tõstab tulemuslikust. Sa tahad teha oma tööasju 16/24h, sest see on SINU missioon.

Vastavalt Pareto printsiibile on meil 16 tunnist produktiivset tööaega umbes 3 tundi. Kuidas seda 3 tundi efektiivselt ära kasutada ja ülejäänud 13 tundi efektiivselt puhata, et olla produktiivsem ja oma töö kvaliteeti veelgi tõsta, et teenida rohkem kasumit?

Kuninga tööeetika: vähem ja kvaliteetsemalt

  1. Analüüsi oma tegemisi 2 korda kuus Pareto auditiga (vt viide all). Mis on need 20% tegevustest, mis toovad 80% kasumist?
  2. Ära tööta üle. Kui sa ei saa teha kvaliteetset tööd, siis puhka ja puhka vingelt. Uued ja huvitavad ideed võivad tulla just töölaua tagant ära olles.
  3. Ole eesmärgile orienteeritud. Suund tekitab vektori.
  4. Projektihalduse Modus operandi: Kui sa ei õpi või ei teeni sellest, siis lõpeta see.
  5. Ära tee fantoom-tööd.
    Fantoom-tööks nimetan tööd, kus töötaja täidab näiliselt tööülesannet kuid see ei too tulemust kuna ta teeb seda ainult eesmärgiga näidata, et ta teeb tööd või ta on veendunud, et see toob tulemust.

Kuidas tööaega optimaalselt kasutada

  1. Tõuse vara. Sa tahad kell kuus üles tõusta, et oma tööd teha. Päeva tähtsaim ülesanne tee ära hommikul esimese tegevusena esimese 3 tunni jooksul.
  2. Mediteeri 20-90 minutit. Lase mõttemüral vaibuda ja too esile kõige olulisemad ülesanded.
  3. Mõtlemis-jooks 40-60 minutit. Vali lihtne jooksu teekond, kus saad rahulikult selgeks mõelda eesmärke ja otsida lahendusi.
  4. Loe erialast raamatut 60-120 minutit. Saada uusi mõtteid.
  5. Pikem jalutuskäik rahulikus ümbruses 60-120 minutit. Nagu jooksuga – et selgeks mõelda eesmärke, plaane ja ülesandeid.

Mille arvelt töö ja puhkeaega juurde võita

  1. Ära lase teistel röövida oma aega. Ole raskelt kättesaadav. Ütle “Ei”. Sa ei pea alati põhjendama oma “Ei”-d.
  2. Kuluta vähem aega olmetoimetuste peale. 1 tund söömise peale on liiga palju.
  3. Ära istu liiklusummikus. Kelle aega sa seal raiskad?
  4. Maksa mugavuse ja aja eest. Nt kui lähimas poes käimisega võidad pool tundi kuid seal on toit natuke kallim, siis käi ikka seal.

Lisalugemist:
Pareto audit
Kontoritöö 80 trikki kuidas ülesanded tehtud saada
Kuidas kõik tähtis ära teha?

Ajajuhtimine – raamatusoovitus

Ardo Reinsalu raamat “Ajajuhtimine argipäevaks”. 237 lehekülge mõtlemapanevat teksti. Hea raamatu üks tunnus on see, et selle lugemine läheb kiiresti, sest sisu on huvitav. Seda see on.

ajajuhtimine

Rahvaraamat.ee tutvustab: Kuidas juhtida oma aega puhkusel, avatud kontoris, lugedes, autoroolis, jõulude ajal, kaubanduskeskuses? Kuidas vältida hilinemist, katkestusi, stressi, laiskust, ajaraiskajaid ja tüütuid kolleege? Kuidas leida aega hobidele, puhkamiseks, sportimiseks, olulistele projektidele ja mõtlemiseks? Need on kõigest mõned paljudest argiolukordadest, millest räägib „Ajajuhtimine argipäevaks“ raamat. Teos sündis igakuistest ajateemalistest artiklitest, mistõttu on kogu raamat lihtsalt loetav – selle võib avada mistahes kohast ja alustada lugemist. Veelgi enam – autor on koondanud lisaks tavalisele sisukorrale eraldi märksõnade nimekirja, mille abil on kerge leida endale hetkel muret tegev valdkond ja saada vastuseid. Kuigi raamat on praktiline ja igapäevane lugemine, on autor lisanud näiteid ligi sadadele uuringutele ning teadusartiklitele, mis aitavad mõista meie igapäevase ajaga seotud käitumise põhjuseid.
Raamatu autor Ardo Reinsalu on ajajuhtimise ekspert, raamatu “Praktiline ajajuhtimine” . Ardo on juhtinud mitmeid ettevõtteid meditsiini- ja tehnoloogiavaldkondades ning kasutab ajajuhtimisalaste nõuannete edastamisel praktilisi ning humoorikaid näiteid tegelikust elust.

Laenutamiseks: http://www.ester.ee/record=b3034686*est

Omapoolseid mõtteid

  1. Kui hakkad planeerima oma nädalat päevade kaupa võid avastada, et pead vastu võtma otsuseid – mis on tähtsam millest. See aitab prioriteete paika saada (prioriseerimine).
  2. Raamatust viidatud uuring (nr 7) näitab, et eelhõivatus pärsib meie loovust. Ära jäta pooleli – get it done!
  3. Nagu T.Ferriss on korduvalt öelnud – tähtis ei ole teha tegevusi efektiivselt, vaid teha õigeid tegevusi (efektiivselt).
  4. Kasuta kirjapandud ülesannete nimekirju, mille saad lõpetades maha tõmmata ja linnukese ✔, ✓ või ☑ juurde panna. Ei, ära kustuta ära, vaid jäta alles nt märkmikusse. Ülesande tehtud saamine paneb aju tootma dopamiini, mis tekitab hea tunde.
  5. Pane tegevusele ajaline piirang ja sõnasta enda jaoks tegevuse põhjus ja mis täpselt on vaja tehtud saada ja milleks.
  6. Võta puhkeaja planeerimist sama tõsiselt kui tööaja oma – mida vingemalt sa puhkad seda paremini sa oma tööd teed.
  7. Ära ole perfektsionist – kõike ei saa ega peagi tegema täiuslikult. Otsi välja, mis on see 20% mis aitab enamus ülesandest tehtud saada ja alusta sellest.
  8. Tee endale 2h tööpäevad E-R, millest pool tundi kulutad mõtlemisele, kuidas sa järgmised 1,5h kasutad.
  9. Pööra tähelepanu une kvaliteedile. See määrab palju. (Sellest on raamatud, artiklid jne)
  10. Piira aega e-mailide lugemisele ja vastamisele – see on tohutu aja röövel.


Loe ka: Ajajuhtimine tegevuste maatriksiga