Keskendumine kui edu varjatud pant – raamat

“Keskendumine: edu varjatud pant” 2013, Daniel Coleman tõlgiti eesti keelde 2014 aastal. Siinne artikkel on kirjutatud inglisekeelse versiooni baasil.

PRACTISE FOCUS – Sa saad selleks, millele sa pühendud (focus on).

Lugemist on 260 lehekülge. Lugemismugavuselt on see nagu kooliõpik kitsal teemal – põhisõnumi saaks ära öelda 10 leheküljega kuid teema süvitsi mõistmiseks kõikidel elu- ja maailmasfääridel on autor läbi võtnud 260 lehekülje jagu vaatenurki. Silmaringi laiendavaid vaatenurki. Soovitan :)

Eestikeelne sõna “keskendumine” võib paljudel seostuda midagi mediteerimisega kuid inglisekeelne pealkiri “Focus : the hidden driver of excellence” annab parema arusaamise. Keskendumus inimeluliselt kui fokusseeritus ehk teadlik suunatud pühendumus mingile perspektiivile või tegevusele on nagu mediteerimise analoog elamisel – oma tähelepanu teadlik suunamine ja hoidmine. Süvenemine.

Fookusest on rääkinud ja kirjutanud paljud ettevõtluse ja eneseabi asjatundjad ülivõrdes, nt Tony Robbins.

tony robbins fookus keskendumine

Keskendumine – sisu remarke

1.Tähelepanu anatoomia, lk 13-60

Ürgajal oli eluliselt oluline, et kütt suutis hoida oma tähelepanu põgeneval saagil, tema tõenäolistel põgenemise teekondadel, enda jalaesisel joostes ja oma kaas-küttidel samaaegselt. Meie silm ja meeled on arenenud hoidma fookust eesmärgil.

Sisemine fookus häälestab meid intuitsioonile, juhtväärtustele ja parematele otsustele. Teiste-fookus silub meie sidemeid teiste inimestega meie elus. Välimine fookus aitab meil välismaailmas navigeerida.

Tänapäeval on nutifonid/arvutid lõhkumas meie fookust ja sotsiaalsust kuna see mängib meie psühholoogilistel vajadustel ja teadmatud inimesed ei suuda näha sellest väljaspoole.

Me õpime paremini kui oleme tugevamas fookuses kuna aju seostab uut infot olemasoleva infoga. Kui õpituga tuleb sisse samalajal müra, siis omandame infot halvemini.

Teadvuse puhastamine mürast ja igasugusest eelhõivatusest parandab võimet pühenduda käesolevale tegevusele.

2.Enese-teadlikkus, lk 61-92

Kõrgem enese-teadlikkus parandab võimet juhina.

3.Teiste lugemine, lk 93-128

Sotsialiseerumist suurendab tahe teistesse süveneda.

4.Suurem kontekst, lk 129-160

5.Tark praktika, lk 161-208

Öeldakse, et milleski spetsialistiks saamiseks on vaja 10 000 tundi seda õppida. Coleman esitab väljakutse sellele väitele öeldes, et vaja on ka järjepidevat õppimist kuidas õpitut paremini õppida – mingi tegevuse ühtemoodi tegemisest on vähe kui sa seda ei arenda.

Fookuse hoidmine on tahtejõu harjutus – mida rohkem praktiseerida, seda paremaks läheb oskus fookust hoida. Samuti – mida rohkem harjutada oma fookuse katkestamist, seda kergemini see katkeb.

Fookuse suunamine positiivsele annab rohkem elujõudu kui negatiivsel – kolmveerand ajast peaks olema positiivne häälestus.

Multi-tasking rikub iga soorituse kvaliteeti. Fookuse taastamine võtab umbes 10-15 minutit uuesti aega. (Eelnevalt oleme õppinud ka et samalaadseid toiminguid võib multi-taskida, mis ei nõua pühendumust.)

6.Hästi-fokusseerunud juht, lk 209-248

Intelligentsuse kvoot ei näita kõiki vaimsed võimeid, sh emotsionaalset intelligentsust.

Fookus ei ole ainult õige objekti valimine vaid ka valede mitte-valimine. (Kui sul ei ole midagi teha, siis ära tee valet tegevust.)

7.Suurem pilt, lk 249-260

See on nagu meta-tasandi kontemplatsioon (eluvaatlus), kus me õpime nägema oma tegevusi süsteemis, mis on omakorda süsteemses seoses teiste süsteemidega ja saavutama suuri võite väikeste võitude arvelt.

Loe ka: Kuidas suunata kohe hommikul oma tähelepanu päeva võitmisele?

Alternatiivkulu ja tähelepanu

Nädala memo:

Alternatiivkulu

Väga oluline tegur, mida oma tööelu võrrandisse tuua. Alternatiivkulu tööalase tootlikuse mõistes: kui ma teen praegu seda tegevust, siis mis mul tegemata jääb? Näited:
– vaatan 1 tund naljakaid videoid, jääb kirjutamata 1 tunni jagu blogipostitust.
– mängin 1 tund internetist mängu, jääb veetmata 1 tund kvaliteetaega kallimaga.
– loen 1 tunni jagu tarbetuid uudiseid, jääb vaatamata 1 tunni jagu harivaid videoid.
Ei, see käi niipidi, et alguses teed ühte ja siis teist, sest möödunud ühte tundi ei saa sa enam kunagi tagasi. Kui uneaeg välja jätta, siis jääb meile 16 tundi elupäevaks.
Tegele ühe projektiga korraga – su aeg, tähelepanu ja energia on piiratud.

Sa ei pea koguaeg müüma.

Veebimeistrid – kaotage need popup kastid keset lehte, mis nagu kerjused mu e-maili kerjavad. Loo parem nii head sisu, et klient otsib ise, kust veel saaks.

Tähelepanu väärtustamine.

Mida rohkem infot sulle igas ajaühikus sisse tuleb, seda hajutatum su tähelepanu on. Kodus teleri ja raadio taustaks mängimine, autos raadio taustaks mängimine ja kontoris raadio taustaks mängimine hõivab osa su tähelepanust. Sa teadlikult ei kuula, aga aju töötleb koguaeg sissetulevat infot. Sama lugu on töölaual olevat esemetega ja tööruumis silma vaateväljas olevate esemetega. Ei, sa ei pea igal vabal ajahetkel kuulama kõrvaklappidest muusikat, facebooki uudistevoogu kontrollimas, uudisteportaale lugemas või meelelahutusportaalide uusi naljalugusid vaatamas – sest seda pole tavaliselt vaja üldse teha.

tähelepanu

OTSUSTA mille peale, millal ja kui palju sa tähelepanu kulutad.

Otsusta.

Selle asemel, et bussis lugeda nutifonist uudiste portaale uudistega, mis on enamuses sind mitte-puudutavad, eba-olulised või lihtsalt mõttetud, loe parem raamatut või puhka meeli. Kokkuvõteks võib öelda, et vali millist infot sa tarbid.

Get it done!

Arenda endas oskust asi ära teha või ära lõpetada, lõpule viia ja joon alla või üle tõmmata. If it’s s**t, get rid of it, if it’s not, make it hot!

Kuldreegel: mine välja oma mugavustsoonist.
Karotše wiki: https://en.wikipedia.org/wiki/Yerkes%E2%80%93Dodson_law

Netis surfates või linnas käies küsi:
Kuidas see sait/firma kasumit saab?

Rahafoorumi seminarist meelde jäänud veebid:
www.investeerimisklubi.ee
roosaare.com
www.cashflow.ee/richdad/peeterpartel

—-

Taustamuusikat kirjutamiseks:

Infoallikad: vali millist infot sa tarbid

Raamatute eeliseks on võimalus saada põhjalik ülevaade mingist teemast. Lisaks täieneb ka sõnavara ja keeleoskus. Oluliseks miinuseks on see, et standardne raamatumaht jääb 200-300 lk kanti. Kui autor suudab oma idee/sõnumi/õpetuse edasi anda 100 leheküljega, siis tuleb tal ikkagi venitada see 250 lk raamatuks, mida kirjastus on nõus vastu võtma. Tulemuseks on “veniv” sisu.

Kui sul on vaja oodata nt bussis, arsti juures, enne koosolekut jm, siis on hea seda kasutada lugemaks oma eriala raamatuid, sest see tõstab su erialast teadlikust ja toob uusi mõtteid ja aitab vanu mõtteid selgendada. Hea raamatu tunnus on see, et seda on lihtne lugeda ja ei pea ennast sundima. Kui tunned, et raamatut on raske lugeda, on igav või ebahuvitav, siis võib-olla mõtekas see üldse pooleli jätta või sirvides lõpuni lugeda. Miks üldse lugeda? Niisama lugemise pärast pole mõtet lugeda – sa loed konkreetset raamatut konkreetsel põhjusel – huvitav ilukirjanduslik sisu, huvitav erialane sisu või õppimine (vajadus aru saada teemast).
Kui oled juba nt 1-2h lugenud võib hakata tähelepanu hajuma, sest inimene suudab piiratud aja hoida tähelepanu ühel tegevusel. Kui on huvitav raamat, võid selle ka jutti 6h läbi lugeda.

Videote suur pluss raamatute ees on see, et autor peab oma sõnumi edasi andma lühikese aja jooksul. Keegi ei hakka selleks rääkima 200-raamatulehekülje jagu juttu. Erinevalt podcast’ist saab ta kasutada ka visuaalset materjali. Väga heaks näiteks on TED-kõned, kus esineja peab oma idee tutvustama 20-minutiga. Samuti teeb Elliot Hulse lühivideoid, milles ta viib vaatajani sõnumi 5-8 minuti jooksul. Kaks eelnimetatud näidet on hea sisutihedusega – igale kuulatud minutile vastab kvaliteetne sisu.

Podcast’id, audioraamatute eelis on see, et autor peab samuti oma sõnumi viima kuulajaskonnani suhteliselt lühikese aja jooksul (võreldes raamatutega).
Tänapäeval on võimalus ka kuulata audio-raamatuid. See on võimalus muu tegevusega samal ajal “kõrvadega lugeda läbi” mõni hea raamat. Kindlasti tuleb arvestada siinjuures tähelepanu jaotamisega: kui su põhitegevus nõuab rohkem tähelepanu, siis kipub audio-raamatu sisu vähem tähelepanu saama. Audio-raamatud on hea võimalus õppida keeli kuna just keeleõppes on olulisel kohal  kuulamine.

Blogipostituste puhul tasub tähelepanu pöörata autori “kvalifikatsioonidele”.

Televisioon. Võrreldes teistega on TV roll infoallikana jäänud lahjaks. Ei ole enam haruldane korter, kus pole televiisorit, kuigi elanik võiks rahaliselt lubada neid endale igasse tuppa. Tavalises saates on 1h sees 15min reklaami ja ülejäänud sisu on 45 minuti peale laiali venitatud.

allikakontroll

 

Allikakontroll


Kes nii ütles? Oli see kindlasti tema? Kus see kirjas on? Mis taust, erialane kogemus ja -haridus info autoril on antud teemal? Kes ta on, et ta võib niimoodi üldse öelda ja kus ta nii ütles? On infoallikas üldse autentne?
Infoallikas peaks olema taasesitatav ja võimalik sellele viidata.
Palju soppa toodavad osad uudisteportaalid, kes refereerivad välismaiste uudisteportaalide artikleid, mis on omakorda refereeritud kuskilt mujalt. Info allikana mainitakse nt mingi uuringut. Algset kirjutist võib olla lühendatud ja lihtsustatud nii, et sellest jääb järgi ainult pinnapealne üldistav artikkel, mida iga lugeja tõlgendab oma silmaringi järgi. Ja sealt paljud jamad alguse saavad.
See, et 100 000 fb-isikut mingit postitust jaganud on, ei tähenda et seal esitatud väide on tõene.
See, et postitus on domeenis asuvas artiklis ei tähenda, et selle sisu vastab tõele.
See, et su elukogenud onu nii ütles, ei tähenda et see ka nii on.
See, et ajalehes nii kirjas on, ei tähenda et see vastab tõele.
See, et Wikipedias nii kirjas on, ei tähenda et see vastab tõele.


Loe ka: Modus operandi

Ajajuhtimine tegevuste maatriksiga

Siinne artikkel on jätkuks postitusele “Pareto audit äri arendamisel” ja on ka kirjutatud eelkõige ajajuhtimine äri arendamise vaatenurgast: Pareto analüüsiga auditeerimisele peavad järgnema ka konkreetsed otsused ja nende täideviimine, sest analüüsist üksi on vähe kui sa selle põhjal midagi ette ei võta.

Ajajuhtimine “kastidega”

Tegevuste jaotamine tähtsuse (important) ja kiireloomulisuse (urgent) järgi on levinud meetod tööülesannete planeerimiseks (google “Eisenhower matrix“).
Kõik tegevused jaotada neljaks:

ajajuhtimine tegevuste planeerimine eisenhower

Enamus ressurssi (sh aega ja tähelepanu) hoida 1. ja 2. kasti tegevustel.
3. kasti tegevustele kulutada minimaalselt aega, mis on piisav et need saaks tehtud õigeks ajaks. Vastasel korral liiguvad need mingi aeg 1. kasti, kus nõuavad juba rohkem ressurssi.
4. kasti tegevused edasi lükata või üldse mitte teha.

Ressursikulu võib tinglikult (autori hinnangul) jaotada nelja kasti vahel järgmiselt:
1. “Kohe”-kast  50% (kulu suurem kiireloomulisuse tõttu)
2. “Planeeri”-kast  46%
3. “Märkmikusse”-kast 3% (kiireloomulisuse tõttu)
4. “Hall”-kast 1% (otsustamine, mida mitte teha)

Vastavalt Pareto printsiibile jaotuvad tegevused tähtsuse järgi suhtesse 80:20, s.t. 80% tegevustest lähevad 3. ja 4. kasti (mitte-tähtsad), enamus 4.-sse kasti. Seega jääb sulle välja filtreerida, mis on need 20% tegevustest, mis on tegelikult tähtsad ja nende peale kulutada enamus ressurssi.

Ressurss = aeg + tähelepanu

Rääkides ressursist ärialase produktiivsuse kontekstis peab autor silmas peamiselt aega ja tähelepanu. Mõned võtted, kuidas paremini oma aega ja tähelepanu jaotada:

  • Mida vähem tegevusi sul on korraga tähelepanu-väljas (tähelepanu-väli e attention-span), seda efektiivsemalt neid teed, sest fookus on parem.
  • On ülesanded mis kulutavad su tähelepanu ka siis kui sa nendega parasjagu ei tegele, s.t. oled nendega eelhõivatud (preoccupied) – selliseid ülesandeid võiks olla võimalikult vähe, sest siis sul on fookus parem. Vali väga hoolikalt mille ja kelle peale oma tähelepanu ja aega kulutad.
  • Planeeri pärastlõunal ette oma järgmise päeva tegevus koos ajalise piiranguga (nt 1,5h blogipostituse kirjutamise peale, 10min e-mailide lugemine, vastamine; 10 min 3. kasti tegevused; tööpäeva lõpp kell 12:00). Jällegi – planeeri tegevusi tähtsuse järgi. Võta vastu otsuseid – mis on tähtis ja mis mitte. (Ardo on kirjutanud sellest mitmeid artikleid: ajajuhtimine.ee/paeva-planeerimine.html )
  • Ajaline piirang – miks? Saad selle 3-tunnise ülesande piisavas osas tehtud ka siis kui planeerid selle 1,5 tunni peale – kuna on ajaline piirang, tegutsed kiiremini ja efektiivsemalt.
  • Ajajuhtimine on osa projekti arendusest. Võta eraldi 10 minutit aega, et filtreerida välja tegevusi, mida sa EI tee. See 10 minutit võib sul nädalas kokku hoida tunde, mida saad omakorda kasutada tähtsamate projekti ülesannete peale.


Loe ka: Pareto audit äri arendamisel

2014-2022 © MLTec OÜ | info[ät]top-kiirlaenud.ee | Kontakt