Juhuse narrid. Nassim Taleb

“Juhuse narrid. Juhuse varjatud roll elus ja äris”, 2011, Nassim Nicholas Taleb.
 Taleb (PhD) on endine finantsturgude riskianalüütik ja ülikoolide õppejõud, kelle tööd on suunatud juhuslikkuse, tõenäosuse ja määramatuse uurimisele. Tema raamatut “Must Luik”(2007) on kirjeldatud kui üheks mõjusamaks raamatuks 12st alates Teisest Maailmasõjast. 
 Taleb ise ei pea ennast niivõrd ärimeheks kuivõrd juhuslikkuse epistemoloogiks. Taleb on olnud edukas 1987a finantskriisi ajal, Nasdaq 2000a languse ja 2007.a alanud masu ajal. 
 2011a oli ta Bloombergi maailmafinantside 50 mõjukama inimese seas. 

See on esimene raamat viiest, mille sari on nimega Incerto. 
“Juhuse narrid” 2001.
“Must Luik” 2007.
“Prokrustese voodi” 2010.
“Antifragile” 2012.
“Skin In The Game” 2018.

Saadavus raamatukogudes. 

Juhuse narrid. Sisu remarke

Lugemist on 258 lehekülge. [Sellise kirjas remargid on siinse blogi autori omad.]

1.osa:

Lk 12. “Muidugi soosib juhus neid, kes on end ette valmistanud.” 
[Võrdle: fortis Fortuna adiuvat.] 

“Selleks, et loteriil võita, tuleb minna ja osta endale pilet. Kuid kas see tähendab, et käik pileti järgi oli võidu põhjuseks? On selge, et oskused loevad, kuid äärmiselt juhuslikus keskkonnas loevad need palju vähem kui hambaarstiasjanduses.”

Lk 60. “Enamiku inimeste arvates käib tõenäosus tulevikus juhtuda võivate sündmuste, mitte minevikus täheldatud sündmuste kohta; juba toimunud sündmuse tõenäosus on 100%, s.t. tegu on faktiga.”
[Taleb juhib selles peatükis muuhulgas tähelepanu vaatenurgale, et inimesed peaksid vahet tegema oma oskustega saavutatud edus ja juhusega saavutatud edus. ] 

Lk 131. “Ajalugu õpetab meile, et asjad mida pole kunagi juhtunud, ikkagi juhtuvad.”

Lk 138. Cygnus atratus. 
David Hume “Traktaat inimloomusest”: “Ükskõik kui suure hulga valgete luikede vaatlemine ei võimalda meil järeldada, et kõik luiged on valged, kuid üheainsa musta luige vaatlemisest piisab selle järelduse kummutamiseks.”

Lk 166-167 Taleb toob Monte Carlo meetodiga näite kuidas 10 000 investeerimise juhist on 5 aasta möödudes alles jäänud 313 (312,5) juhti, kes said 5 aastat järjest raha juurde ja seda puhtalt juhuse (50:50) tulemusena. Ohu koht on see, et neid võidakse näha kui eksperte.  
[Kas sinu erialal võib ka sama nähtust esineda?]

Lk 180, “Juhuslike visete seeria ei pruugi anda juhuslikuna näivat rida.” 

Lk 10. “Kui jätta kõrvale õpikud ja kasiinod, ei kujuta tõenäosus endast peaaegu kunagi matemaatilist probleemi või kaelamurdvat ülesannet. Emake loodus ei ütle meile, mitu välja on ruletilaual, samuti ei sea ta meie ette niisuguseid ülesandeid, nagu on õpikutes … “

Tegelikus maailmas tuleb ära arvata pigem probleem kui lahendus. 

Nassim Taleb, “Juhuse narrid” Lk 10 

[Sarnane “Kass tooli all” infotöötluse veale, kus ülesandena tajutakse seda, mis nagu olevat ette antud.]  

Lk 14. “Inimesed arvavad alati, et on mingi lugu, kui seda tegelikult pole.”

Lk 195. Herbet Simon. “Ta väitis, et kui me peaksime igal sammul oma elus kõike optimeerima, kuluks meil selleks lõpmata palju aega ja energiat. Järelikult peab meis toimuma mingi lähendusprotsess, mis teatud hetkel peatub.”

2.osa:
Ahvid kirjutusmasina taga, lk 151.
“Kui panna lõpmatu arv ahve kirjutusmasinate taha ja lasta neil klahve klõbistada, võib kindel olla, et üks neist paneb paberile “Iliase” täpse koopia.”

Lk 227. Millal kellegi arvamus ei loe? Tinglik informatsioon: kui väite [arvamuse] autor ei ole äärmiselt kvalifitseeritud, ütleb väide [arvamus] autori kohta rohkem kui väite objekti kohta. Wittgensteini joonlaud: “Kui te mõõdate lauda joonlauaga, kuid ei usalda joonlauda, võiksite samahästi mõõta joonlauda lauaga.”  Informatsiooni tinglikkus on keskne mõiste epistemoloogias, tõenäosusteoorias ja isegi teadvusuuringutes. 
[Me ei saa kasutada nende inimeste mõtteid/arvamusi/ideid, kes ei ole teemasse süvenenud, sest nende mõtete/ideede/arvamuste kvaliteet ei “ületa juhuslikkuse läve”.]

3.osa:  lk 225

***

Loe ka: Must Luik. NN Taleb
Kuidas saada rikkaks
“Valede välimääraja.” D.Levitin

***