Antihabras. N.Taleb – raamatu lühiülevaade

” Antihabras – asjad, mis lõikavad kasu korratusest”, 2019, Nassim Nicholas Taleb (Antifragile: things that gain from disorder, 2012 ). Antihabras on Talebi Incerto seerias 4. raamat 5st.

Kes on autor? N.N.Taleb on mh riski inseneerluse auprofessor New Yorgi Tandoni inseneerluse ja rakendusteaduste ülikoolis aastast 2008. 2011.aastal valis Bloomberg ta 50 mõjukama inimese hulka. Ta on üks 25st mõjukamast Whartoni (Ivy Liiga) eliit era-ärikooli lõpetajast , kus ta sai äri-magistri kraadi (MBA). PhD kraadi tegi ta Pariisis Dauphine ülikoolis. Karjääri on ta teinud finantsturu kaupmehena (trader), statistikuna ja riski analüütikuna. Ta on teaduslik nõustaja investeerimisfondis Universa Investments, mille eripäraks on investeeringute kaitstus äärmuslike turu riskide vastu.

Huvitav võrdlus, et inglisekeelne raamat on kaks korda õhem kui eesti keelne versioon. Ja odavam. Soovitan lugeda ja osta ainult inglisekeelseid tema raamatute versioone. Saadavus raamatukogudes: ester.

Siin artiklis olen kasutanud pildil oleva inglisekeelse raamatu lk numbreid.

Antihabras – kuidas elada maailmas, mida me ei mõista

Habras puruneb trauma puhul, robustne jääb terveks, antihabras saab tugevamaks.

Hormees (ing.k. hormesis) on kui inimene saab stressorite tõttu tugevamaks. Talebi sõnul on hormees norm ja selle puudumine on see, mis meile kahju teeb.

Post-traumaatilise stressi sündroomi vastand post-traumaatiline kasv on kui trauma läbielanud inimesed kasvavad tugevamaks.

Lk 42, “Liigne energia mis on vallandunud ülereageerimisest tagasilöökidele on see mis innoveerib.”

“Alakompenseerimine stressorite puudumise tõttu, vastupidine hormees, väljakutse puudumine (absence of challenge), – degradeerib ka parimatest parimaid.”

Ebaõnnestunud taastumine tuleb paljuski alakohandumisest – liiga vähe stressoreid või liiga vähe taastumisaega nende vahel.

Lk 61. Anti-depressandid ei ole alati parim lahendus (v.a. rasked juhud), eriti kergematel juhtudel. Raskemeelsus võib olla subjektil tugev loovuse allikas.

Kui katse-eksituse meetodil iga järgnev katse annab infot mitte-töötava variandi kohta, siis see viib meid lähemale töötava variandi suunas – sellega muutub iga järgnev katse väärtuslikumaks kuna saame teada mis EI tööta.

“Kunagi ei või teada milline inimene teine on kuni ei ole antud talle võimalust rikkuda moraali või eetika koodi.”

“Minu iseloomustus luuserist on keegi kes peale vea tegemist ei tee sisevaatlust ega kasuta sisevaatlust, tunneb häbistatult ja kaitsesolev, selmet olla rikastunud uue infoga ja üritab vea tegemist selgitada selmet liikuda edasi.”

Lk 76, Mitridatism (hormesis) on enda tugevdamine mürgi vastu seda väikestes kogustes tarbides. Siin esitab Taleb kerge väljakutse Nietzsche tsitaadile “Mis mind ei tapa, see teeb mind tugevamaks.” – mis mind ei tapnud, ei teinud mind tugevamaks kuid ma jäin ellu, sest olin tugevam kui teised ja keskmiselt on populatsioon nüüd tugevam kuna nõrgad said hukka.

Inimesel võib olla ekslik arusaam, et tema surm on kõige hullem, mis saab juhtuda. Võime arutleda et tema surm + tema lähedaste surm + inimkonna surm on palju hullem stsenaarium.

Iatrogeenika – kui ravida üritamine teeb rohkem kahju kui kasu. Võrdleme olukordadega, kus ravimine ei tee kasu kui ka olulist kahju. Seda võib aidata selgitada Agentuuri Probleem – ühel osapoolel on isiklikud huvid, mis on eraldi kliendi huvidest keda ta esindab. [Nt advokaadil või arstil rahaline huvi, et klient tema teenuseid pikemalt kasutaks.]

Lk 149, “Mees on auväärt proportsioonis nende isiklike riskidega mida ta oma arvamuse eest võtab – teiste sõnadega, kui palju ta ennast ohule avab kui on eksinud.”

Lk 213, Yogi Berra ütles: “Teoorias ei ole vahet teoorial ja praktikal; praktikas on.“

Maailma asjade loogika asub väljaspool inimeste arusaamise võimest.

Üks Talebi loeng antihaprusest:

***

Loe ka: Must Luik – raskelt ennustatav ja suure mõjuga. N.N.Taleb

***