Emotsionaalne intelligentsus – raamatust

Emotsionaalne intelligentsus ,Daniel Goleman, 1995, umbes 361 lehekülge. Raamat oli bestseller ja tõlgiti 40 keelde.

Raamat annab ülevaate emotsioonide rollist meie käitumises, mõtlemises ja otsuste tegemises. Seda nii indiviidi tasandil kui ka sotsiaalses suhtlemises. Palju on käsitletud laste emotsionaalset arengut ja sealt täiskasvanu ellu jõudnud õpi- ja toimetulekuharjumusi.

Saadavus raamatukogudes.

Emotsionaalne intelligentsus – raamatu sisu ja remarke

neokorteks limbiline aju tüvi
Aju 3 osa.

1.Emotsionaalne aju.

Selles sissejuhatavas peatükis toob autor välja, kuidas mõtlevale ajule (neocortex) eelneb emotsionaalne aju (limbic brain). Lihtsustatult öeldes on limbiline ajuosa selleks, et ohu tekkides me ei jääks mõtlema, mida teha vaid reageeriksime mikrosekunditega (nt keegi viskas inimese suunas tooli ja ta käed tõusid tooli ette refleksi kiirusel). Emotsionaalse aju ja mõtleva aju omavahelise infotöötluse mõistmine aitab meil aru saada ja lahendada paljusid inimkäitumisega seotud küsimusi sotsiaalses keskkonnas.

2.Emotsionaalse intelligentsuse iseloom.

Aleksitüümia (lk 70)- raskused tunnete kirjeldamisel, olgu tegu nende enda tunnete või teiste omadega ning äärmiselt väike emotsionaalne sõnavara.

Lk 94. Depressioonis rumineerides peab õppima vaidlustama mõtiskluste keskmeks olevat mõtet – kas see ikka peab paika ja otsima positiivsemaid alternatiive. (Mõtete läbitöötamine paistab olevat õige suund. Kasuta igat negatiivset mõtet, mis ei taha ära minna, selle pommitamiseks positiivsete alternatiividega.) Teine võimalus on korraldada sihikindlalt meeldivaid, meeltlahutavaid ettevõtmisi. Lk 96: Kõige efektiivsem meelelahutaja on see, mis muudab sinu tuju.
Teine populaarne vastumürk tuju langusele on naudingud ja meelelised rõõmud – kuumast vannist meelistoiduni, muusikast seksini.
Üks võte on samuti kognitiivne ümbersõnastamine – vaadata asju teise pilguga.

Distsipliin:
Lk 103: Tippu jõudnuid eristab teistest innukus ja järjekindlus ka tagasilöökide puhul.
Lk 106: võime rahuldust edasi lükata paistab olevat oluline elu saavutusteks.

Hea tuju suurendab võimet edukalt probleeme lahendada, lk 109.

Lk 110. Lootus loob võimalused nägemaks eesmärgini jõudmiseks erinevaid teid või muutmaks eesmärki kui selle saavutamine osutub võimatuks. (See on natuke nagu isetäituv ennustus – suhtumine rajab tee, mida muidu ei näeks.)

Ülim võimekus – Voo seisund. Lk 115-.
(vt ka Csikszentmihalyi kulgemine)
Üks viis ennast voo seisundisse viia on tahtlik tähelepanu keskendumine käsil olevale ülesandele; kõrge kontsentratsioon on tippelamuste voo põhitunnuseks.  Emotsioonide suunamine produktiivsesse kanalisse on ülim võimekus.

Üle 90% emotsionaalsetest sõnumitest antakse edasi mitte verbaalselt, lk 123. (vt ka Ekman mikroilmed)

Düsseemia – võimetus õppida lugema mitteverbaalseid sõnumeid (nt saamatus kehakeele ja näoilmete kasutamises või tõlgendamises; suutmatus luua silmsidet; halb prosoodia – kõne emotsionaalsuse tajumine). lk 149

3.Emotsionaalse intelligentsuse rakendamine

Lk 160. Mehed on rahul “asjadest” rääkimisega, naised aga otsivad emotsionaalset sidet. (“Ma tahan koos midagi teha, aga tema tahab ainult rääkida.”)

Mitte tülid vaid see kuidas paar neid tülisid arutab, määrab ära milliseks kooselu kujuneb. Mehed ei tohiks sõnavahetusest hoiduda, vaid peaksid mõistma et kui naine hakkab millegi üle kaebama või tõstatab vaidlust tekitava küsimuse, siis teeb ta seda armastusest, et suhet tugevana ja õigel kursil hoida (kui tegu on siira käitumisega).

Tihti on naisel vaja lihtsalt olla ärakuulatud, arusaadud ja respekteeritud.

4.Valikud.

Aju püsib õppimisvõimelisena kogu elu (lk 271). Igasugune õppimine toob kaasa mingi muutuse ajus, sünapsite tugevnemise.

5.Emotsionaalne kirjaoskus.

Lk 334.
Karakteri tuumaks on enesedistsipliin.  Hea enesekontroll ja võime end motiveerida ja juhtida oma tahet on tugeva iseloomu tunnused. (vt ka Willink discipline equals freedom).

distsipliin enesekontroll willink
Distsipliin teeb vabaks.

Lisad:
Lisa A: Mis on emotsioon? Lk 337. Lisad A, B ja C võiks isegi kõige esimesena läbi lugeda enne 1.ptk kallale asumist :)

Lisa B: Emotsionaalse mõtlemise iseloomulikud tunnused.
Lk 343. Evolutsiooniliselt on ellujäämise seisukohalt oluline, et emotsioonid vallutaksid meid mikrosekunditega (“võitle või põgene”). Ekmani mikroilmete tuvastamise õpetused näitavad, et nt valetamist või ebasiirust võib reeta 0,2 sekundit kestnud näolihase mikroliigutus, mida valetaja “uus-aju” ei jõuagi tavaliselt kontrollida.

Lisa C: Hirmu närviring.

Sisutihedus:
Raamatu kõige sisutihedam osa oli 2.-3.peatükk (umbkaudu leheküljed 70-171). Alguses vajalik sissejuhatus teemasse.
4.ptk ja edasi oli peamiselt rakenduslik pool seoses koolides emotsionaalsete oskuste õpetamisega. Lõpus alates lk 337 mõned lisad. Põhisisu oli ikka 2.-3.peatükis.
Korduvad teemad oli laste käitumishäired seoses koduse kasvatusega ja depressioon.

Loe ka: Psühholoogia alused ja tööalane sooritus – raamat

Golemani raamat “Focus” – keskendumine

Psühholoogia alused ja tööalane sooritus – raamat

“Psühholoogia alused” (2011, Talis Bachmann, Rait Maruste) on kõrgkoolides kohustusliku kirjanduse hulgas olev raamat, mis annab hea ülevaate sellest erialast. Siinses artiklis vaatame selle sisu tööalase sooritusvõime kontekstis. Laenutamine raamatukogudes.

“Psühholoogia alused” sisu ja remarkid

Remarkid on siinse artikli autori jaoks huvitavamad mõtted ja tõlgendused töö(tegevus)alase produktiivsuse vaatenurgast. (Isegi kui mitte käia tööl, aga tegutseda teadlikult, et oma finantsid korda saada või saavutada muud eesmärki.)

1.osa: Psühholoogia üldküsimusi.

Aine, meetodid, printsiibid, struktuur. Arengulugu. Psüühika evolutsiooniline teke ja arengu loodusteaduslik käsitlus. Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Vajadused ja motiivid.

Yerkesi ja Dodsoni reegel: erutuse (füüsilise ja/või psüühilise aktivatsiooni) tõus võib mõne tegevuse edukust tõsta, kuid samasugune erutuse tõus võib teistlaadi, keerulisema tegevuse tulemust hoopis halvendada. Näiteks väljapuhanud olek, tugev motiveeritus, sotsiaalne ekspositsioon, kofeiin ja müra suurendavad aktivatsiooni ja võivad tõsta lihtsamate ülesannete sooritust kuid võivad pärssida raskemate vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritust (üsnagi individuaalne). Seda arvestades saame tõsta produktiivsust kui valmistame ette optimaalse aktivatsiooni vastavalt tööülesandele, nt pingsama mõtlemisülesande jaoks otsida vaiksem koht koos tassi kohviga. Ja vastupidi: valime tööülesande vastavalt hetke aktivatsiooni tasemele, nt olles halvasti maganud, eelhõivatud eraelu või olme muredega võib olla mõistlik teha lihtsamat ülesannet või üldse välja puhata ja muud mured läbi mõelda või ära lahendada.

“Aktiivsuse algallikaks on vajadused.”
“Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus.”
Seega – motivatsioonipuudus ja prokastineerimine (edasilükkamine) võivad olla olulised viitajad, et üritad eesmärki saavutada pseudo-vajadusel. Lahenduseks on enda tegeliku vajaduse selgeks tegemine – see võib oluliselt muuta eesmärki ja sisemist tungi selle saavutamiseks.
Võib selguda, et:
prokkimine oli põhjendatud, sest sa ei tahagi seda eesmärki sellisel kujul;
võid eesmärgini jõuda hoopis teist teedpidi;
see pole sinu vajadus vaid väljastpoolt tulnud mõjutus;
see polegi nii kiireloomuline või tähtis;
see on sinu jaoks tähtsam kui oled seni arvanud.
Tahtejõudu suurendab emotsionaalne seotus/motiiv tahetavaga.

2.osa: Tunnetusprotsessid.

Aistingud. Taju. Mälu.

“Testosterooni sisalduse suurenemine organismis suurendab konsentratsioonivõimet ja ruumis orienteerumise võimet.”
Optimaalsel testosteroonil on leitud seoseid piisava D- ja E-vitamiiniga, omega-3‘e ja optimaalse kortisooli (stressihormoon) tasemega meestel.

Praiming ,lk 198, (priming) on nähtused, mille puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele sõltumata sellest kas seda teadvustatakse või mitte. Sarnaselt tähelepanu peatükis (lk 325) kirjutatuga “Inimpsüühikas on võimalik tähenduslik infotöötlus ka ilma teadvuse osavõtuta.” Valides, millist infot tarbime, saame vähendada tarbetud solki (kõmu-meedia, sots-meedia scrollimine, pidev sõnadega muusika kuulamine, tv reklaamid) ja suurendada kasulikku erialast infokogust.

3.osa: Tegevuse regulatsioon.

Kujutlus ja fantaasia. Mõtlemine. Keel ja kõne. Tahe. Tundmused ja emotsioonid. Tähelepanu ja tähelepanelikkus.

“Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda,…” sh mõtlemist nõudvaid ülesandeid lahendada. Seega loe huvitavaid ja erialaseid raamatuid, et enda sõnavara laiendada.

Probleemilahenduse (problem-solving) 4 etappi. (Eesti keeles võib olla  parem rääkida ülesande lahendusest? Probleem: lahendust vajav keeruline küsimus või ülesanne. Ülesanne: kohustusena sooritatavaks antud või võetud töö või toiming.)
1.Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi ja selle elemente.
2.Inkubatsioon. Ideede küpsemine (ka passiivselt).
3.Illuminatsioon. Selginemine, insait(lahenduse äratabamine).
4.Verifikatsioon. Lahenduse kontrollimine.
“Probleemide ja ülesannete lahendamine arendab ja avardab meie mõtlemisvõimet ja aitab edukalt kohaneda elukeskkonnaga, ületada elu poolt meie ette lükatud raskusi.”
 Aste kõrgemale – kastist-välja-mõtlemine probleemide nägemiseks:
tõestuse puudumine ei ole tõestus puudumisest (Occami printsiip) – see et me pole teadlikud mingist probleemist, ei tähenda, et seda poleks olemas ja lahendada/ennetada ei tuleks. Igapäevaelus tuntud kui ennetamine peale tragöödilist sündmust (nt räägime algklassilastele liiklusohutusest peale seda kui nende klassivend on veoauto alla jäänud ja paneme ülekäigu radade juurde politseinikud paariks päevaks.)

Tahtenõrk inimene ei suuda end lahti rebida hetkeliste impulsside, kiusatuste, soovide, tajude ja emotsioonide survest ega ületada võimalike tegevuste paljusust. Ta on nende võimuses ega suuda vähemtähtsat suruda sekundaarsele kohale.

4.osa: Isiksus ja sotsiaalsed suhted.

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia.

Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses.” Umbes 50-70% intelligentsusest on geneetiliselt determineeritud. Ilma soosiva keskkonnata on täieliku potentsiaali avaldumine (kasvueas väljaarenemine?) pärsitud. (Võib võtta analoogi tegevjuhi otsustamisprotsessi: ei pruugi olla võimalik kasutada oma täielikku intelligentsi kui ollakse üle-töötanud ja ala-maganud ja vedeliku- ja toitainetepuuduses.)

Loova probleemilahendusvõime (creative problem-solving) iseloomustused:
mõtlemise ja kujutluse divergentsus (ideed hargnevad, paljunevad),
ruumilise kujutluse võime,
visualiseerimisvõime,
mitmemõttelisuse taluvus (ja isegi taotlus ning nautimine),
samade asjade erineva ja uudse kasutamise võime (funktsionaalse fikseerituse ületamine),
lateraalne mõtlemine (mitte-loogiliselt arutlev),
analoogiate hea leidmine ja kasutamine,
ideede voolavus,
uudishimu,
intellektuaalne motivatsioonitüüp,
sageli ka positiivne suhtumine uudsesse (nt näha halvas sündmuses uusi võimalusi) või ebatavalisse.

Loe ka: Keskendumine kui edu varjatud pant – raamat

Tegijate raamatusoovitused

Millised ühised raamatusoovitused on Tegijatel? Tim Ferriss on intervjueerinud üle 200 oma ala tegija ja raamatusse “Tools of the Titans” pani ta nendelt kogutud tarkuseterad. Siia toon ära 17 raamatusoovitust, mis olid paljudel neist samad. Enamsoovitatumad eespool.

Tegijate raamatusoovitused

  1. “Tao Te Ching” Lao Tzu.
    Taoismi alustekst. Tekst on mõeldud pigem mediteerimiseks kui kiireks läbilugemiseks. Taoistlikus praktikas on tavaline, et ühel päeval tegeldakse ainult ühe peatükiga. See õpitakse pähe, seda korratakse, sellel lastakse endasse toimida erinevates meeleseisundites, seda kirjutatakse ümber jne.
  2. “Atlas shrugged” Ayn Rand
  3. “Sapiens” Yuval Noah Harari
  4. “Siddhartha” Hermann Hesse
  5. Neljatunnine töönädal” Tim Ferriss.
    Me raiskame tohutult aega tegevusele, mis on mõttetu või töötab meile vastu (sh pärsib produktiivsust). Sul on võimalik vähendada oma nädalast tööaega 80% kui sa teed ainult tegevusi (20%), mis toovad sulle sisse 80% sinu tulust (Pareto printsiip e 80/20-printsiip).
  6. “The Checklist Manifesto” Atul Gawande
  7. “Dune” Frank Herbert
  8. Robert B. Cialdini “Mõjustamise psühholoogia. Teooria ja praktika”
    Cialdini esmakordselt 1984.a ilmunud raamat on avaldatud mitmetes kordustrükkides. Originaalpealkiri “Influence: The Psychology of Persuasion“.
  9. “Stumbling on happiness” Daniel Gilbert
  10. “Superintelligence” Nick Bostrom
  11. “Surely you’re joking, Mr Feynman” Richard P.Feynman
  12. The 4-hour body” Tim Ferriss.
    See on nagu keha biohäkkide piibel seksist surmani. 500+ lehekülge – nii et kui oled süvenemisvõimetu Uimo, siis unusta ära :)
  13. Piibel
  14. “The hard thing about hard things” Ben Horowitz
  15. “The war of art” Steven Pressfield
  16. “Watchmen” Alan Moore
  17. “Zero to one” Peter Thiel

Uuringud näitavad, et enamate äriraamatute lugemine aitab kaasa sissetuleku kasvule. Inimesed, kes loevad 7 äriraamatut aastas, teenivad keskmiselt 2,3 korda rohkem kui 1 raamatu lugejad. Üks uus mõte või hea idee võib tuhandeid lisaeurosid sisse tuua juba mõne kuuga. Iga uus idee võib olla see kullaauk. Kui sul on rohkem infot, saad teha paremaid otsuseid ning sinu raha ei lenda tuulde. Mis mõju avaldaks su sissetulekule kümnete raamatute jagu lisatarkusi aastas? Mis siis, kui jätkaksid nii mitmeid aastaid jutti?

Milline on sinu Kuldne Raamat?

Loe ka: minu TOP äriraamatu soovitused

Muuda vaatenurka – 17 küsimust

Kuidas näha mitut vaatenurka? Tim Ferriss on oma raamatus tegijate elutarkustest ära toonud loendi küsimusi, mis muutsid ta elu ja ettevõtlust.

Mitu vaatenurka on olemas

  1. Mis siis kui ma teeks 48 tunni jooksul vastupidist?
    Kui äris mingid tavapärased tegevused on ammendunud.
  2. Millele ma kulutan kõige rohkem raha? Kuidas ma saaks “sügada oma sügelust” ?
    Üks väljamineku allikas on väljas söömine, mille peale võib kuluda vähemalt 3 korda rohkem raha. Mõnel on riietus. Mõnel on klubiskäigud.
  3. Mida ma teeksin kui mul oleks 10 miljonit eurot? Kui palju mul peaks olema igakuine sissetulek, et saaksin rahulikult olla?
    Pikaajaline planeerimine.
  4. Mis on kõige hullem, mis saab juhtuda? Kuidas ma saaks selle realiseerumisel ümber pöörata?
    Saada aru hirmudest.
  5. Kui ma saaks ainult 2 tundi nädalas raha teenida/ tööd teha, siis mida ma teeksin?
  6. Mis summa eest ma saaksin osa kohustusi vähendada ja ega juurde saada?
    Sarnane 16.küsimusele kuid äri vaatenurgast.
  7. Millises infokanalis on kõige vähem konkurentsi?
    Reklaam.
  8. Mis siis kui ma ei saa oma toodet/teenust otse müüa?
    Reklaami oma reklaamijat, kus on sinu müügiartikkel.
  9. Kuidas ma saaks omandada iseseisvalt kõrg_hariduse ?
    Kool on ülehinnatud kui oled tegija.

    kool bimbo loll
    Sama ka siis kui oled loll :)
  10. Kas seda kaotust on vaja kindlasti tagasi saada samal kujul, kuidas ma selle kaotasin?
    Kui sulle jäi võlgu keegi, kes koguaeg tüütas ja laenas, nüüd ei maksa laenu tagasi, siis saad selle võla eest temast lahti.
    Kui kaotuse tagasisaamiseks tuleb teha nt kohtuskäike ja muid närve, aega ja tähelepanu söövaid tegevusi, siis see ei pruugi ennast ära tasuda. Kedagi ei huvita, et sa oled “põhimõtteline inimene”.
  11. Kuidas ma saaksin süveneda ainult ülesannete lahendamisele?
  12. Kuidas ma saaks neljaks nädalaks ära minna, et mul ei ole vaja netti ega telefoni?
  13. Kas ma jahin põtra või hiirt?
    Lõvil on piisavalt võimekust, et saada kätte hiiri kuid tema energiakulu sellele ei kata ära hiirest saadavat energiat. Kas sa töötad, elad või õpid alla oma võimete?
  14. Kas võib olla nii, et kõik on piisavalt hästi nii nagu on?
  15. Kuidas see lahendus välja näeks kui see oleks lihtne?
  16. Kuidas ma saaks selle probleemi ülesande peale raha kulutada? Kuidas ma saaks raha “raisata”, et oma elu kvaliteeti parandada?
    Karjääri või ettevõtluse alguses kulutad aega, et teenida raha. Peaksid jõudma seisu, kus saad kulutada raha (või loobuda mõnest sissetulekust), et saada juurde aega. (See on äri mõte.)
  17. Ära kiirusta, ära pausita.
    Ärategemiseks ei pea olema vererõhk üleval ja stress peal.

Loe ka: Hommikused jõuküsimused