“Eelveenmine. Revolutsiooniline moodus, kuidas mõjustada ja veenda.” 2017, Robert B. Cialdini. Lugemist umbes 222 lehekülge. Saadavus raamatukogudes: ester. R.Cialdini on USA Arizona ülikooli psühholoogiaprofessor.
Raamatus ei olnud ainult veenmist ja mõjustamist nõudvate olukordade ettevalmistamisest vaid ka kõigest muust, mida teada enesekehtestamise, igapäeva suhtluses ja mõjustamise psühholoogia poolelt.
Võis karta, et tegu on raamatuga kus ta lihtsalt kordab oma menuki “Mõjustamise psühholoogia” sisu kuid see ei olnud nii. Kuus mõjustamise relva – vastastikkus, kohustumine ja järjekindlus, sotsiaalne tõendus, meeldivus, autoriteetsus ja nappus.
Eelveenmine – sisukord
Kogu raamat on 318 lehekülge. Lugemist sellest lk 10-232. Märkused lk 233-271, viited allikatele lk 272-307 (35 lehekülge!), märksõnade register 308-318.
1.osa. Eelveenmine: tähelepanu koondamine algusele
1.Eelveenmine: sissejuhatus
2. Privilegeeritud momendid
3. Tähelepanu tähtsus peitub … tähtsuses
4. See, mis on tähelepanu keskmes, on ka asjade põhjus.
[See ilmestab paljugi ka ajakirjanduse ühte efekti – kui lehes sellest räägitakse, järelikult see on oluline praegu.
Kui ta on kahtlusalune, siis ta järelikult ta midagi tegi ikka.
Kui ta on seal, siis ta sellega seotud.
Kui need Kanuti aia noored lapsed on meedias “gängideks” ja “jõukudeks” nimetatud, siis on asi ikka tõsine.]
Siit ka üks vestlus-tehniline võte: kui keegi ütleb sulle: “Sa oled jobu!”, siis ära vasta “Ma ei ole jobu” – sest muidu te räägite sellest kui jobu sa ikka oled ja sellest võib täitsa piisata järjekordseks Sõnnikulehe vaimuvaeseks Küsimärgi-pealkirjaks “Kas ta on jobu?” :)
5. Tähelepanu valitsejad 1: ligitõmbajad
6. Tähelepanu valitsejad 2: kinnihoidjad
Lk 94. Zeigarniki efekt – lõpetamata ülesanded jäävad paremini meelde; inimesel on iha kognitiivse selguse järele.
[Seda on hea teada ka optimaalse produktiivsuse vaatenurgast – lõpetamata ja nö “kuklas tiksuvad” ülesanded reserveerivad endale pidevalt kognitiivset tähelepanu ja seega vähendavad vaimset ressurssi, et tegeleda käsilolevate ülesannetega – subjekt on eelhõivatud (preoccupied).]
2.osa. Protsessid: Assotsiatsiooni roll
7. Assotsiatsioonide olulisus: seostan, järelikult mõtlen
8. Veenmisgeograafia: õiged kohad, õiged jäljed
9. Eelveenmise mehaanika: põhjused, piirangud ja parandused
3.osa. Parimad võtted: eelveenmise optimeerimine
10. Kuus peamist teed muutuse poole: laiad bulvarid kui kavalad otseteed
11. Ühtsus 1: koosolemine
12. Ühtsus 2: koostegutsemine
13. Eetiline kasutus: eeleelveenmiskaalutlused.
Siin ta räägib eetilistest kaalutlustest mõjustamise võtete kasutamisel.
14. Hilisem veenmine: järelmõju.
Lk 225. “Eelveenvad avajad võivad tuua kaasa viivitamatuid ja märgatavad nihked suhtumises, kuid kestvateks muutusteks tuleb saavutada pühendumus, harilikult sellega seonduva käitumise vormis.”
***
Loe ka: Robert Cialdini “Mõjustamise psühholoogia”
Võimumäng – raamat veenmisest, võimust ja mõjutamisest
