Uuringud näitavad, et enamate äriraamatute lugemine aitab kaasa sissetuleku kasvule. Inimesed, kes loevad 7 äriraamatut aastas, teenivad keskmiselt 2,3x rohkem kui 1 raamatu lugejad. Üks uus mõte või hea idee võib tuhandeid lisaeurosid sisse tuua juba mõne kuuga. Kui sul on rohkem infot, saad teha paremaid otsuseid ning sinu raha ei lenda tuulde. Mis mõju avaldaks su sissetulekule kümnete raamatute jagu lisatarkusi aastas? Mis siis, kui jätkaksid nii mitmeid aastaid jutti?
Kuna loetud raamat oli inglise keeles, siis siinne tõlge on vabas vormis.
12 reeglit eluks – vastumürk kaosele
Peatükkide pealkirjad ei ole piisavad, et mõista mida autor nende all silmas pidas. Natuke paremat aimu võib anda video (1h30min), kus ta räägib oma sõnadega sellest raamatust:
Kusjuures 6-minutil mainib ta ära Eesti päritolu neuroteadlase ja psühholoogi Jaak Panksepp’a :)
Remarke
See ei ole sisu kokkuvõte vaid mõned huvitavamad väljavõtted ja märksõnad.
1.reegel: Seisa sirgelt, õlad taga.
Sotsiaalse hierarhia looduslik päritolu. Kehahoiaku ja serotoniini seos sotsiaalse hierarhiaga.
Lk 18. Oma patsientidele soovitab ta vaimse stabiilsuse toetamiseks ärgata iga päev samal kellaajal, sõltumata sellest mis kell magama mindi. Ja hommikusöögiks rasva- ja valgurikast sööki, mitte kiireid süsivesikuid; seda ärevuse ja stressi kontekstis.
2.reegel: Kohtle ennast nagu kedagi kelle eest pead hoolitsema.
3.reegel: Ole sõber nendega, kes tahavad sulle parimat.
4.reegel: Ennast võrdle eilse endaga, mitte kellegi teise tänasega.
5.reegel: Ära lase oma lastel teha midagi, mille pärast nad sulle enam ei meeldiks.
6.reegel: Tee oma enda kodu täielikult korda enne kui maailma kritiseerid.
7.reegel: Pürgi millegi poole, mis on tähendusrikas, mitte mis on otstarbekas.
8.reegel: Räägi tõtt – või vähemalt, ära valeta.
Lk 229. “Sa ei pruugi uskuda seintesse kuid saad ikkagi viga kui peaga mõnele neist vastu jooksed.”
9.reegel: Oleta, et inimene keda sa kuulad teab midagi mida sa ei tea.
10.reegel: Ole oma kõnes täpne.
11.reegel: Ära tüüta lapsi, kes rulaga trikitavad.
12.reegel: Paita kassi kui juhtud teda tänaval nägema.
Sellest raamatust ei ole lihtne kokkuvõtet kirjutada kuna autor on oma seletused üsna põhjalikult lahti kirjutanud ja selgitanud seoseid.
Tema youtube kanalil on 1 112 534 jälgijat (seisuga 10.mai 2018). Varasemalt on ta kirjutanud ka raamatu “Maps Of Meaning: The Architecture of Belief” 1999.
“Sotsiaalne intelligentsus. Tarkus suhetes” (c2007) Daniel Goleman. Saadavus raamatukogudes: ester.
Sotsiaalne intelligentsus – sisu remarke
Siin on lugeja väljatoonud huvitavamat sisu ja seoseid mujalt.
Lugemist umbes 430 lehekülge. Lugemist võib täitsa alustada Lisadest A, B ja C lõpus.
Läbivad teemad: esmamulje, karismaatilisus, atraktiivsus, vale tuvastamine, imikuea ja lapsepõlve mõjud sotsiaalsele teadlikkusele ja osavusele, kõrgema (ratsionaliseeriv, ajukoor) ja madalama (emotsionaalne, mandel keha) tee mõju käitumisele, Tume Triaad (nartsissism, makjavellism, psühhopaatia vormides) lk 158-178, rapport.
Lk 117. Sotsiaalne intelligentsus jaguneb s. teadlikuseks ja s. osavuseks. “Lihtsalt tajumine, kuidas teine end tunneb, või teadmine, mida nad mõtlevad või kavatsevad, ei taga veel viljakat interaktsiooni”.
Lk 122. Kuulamisoskus. Täielik tähelepanu partnerile suhtluse ajal on nõrgestatud kui vähegi tegeleda millegi muuga, nt mõtled samal ajal mida ise järgmisena ütled kui teine veel räägib.
Lk 126. Saamatus sotsiaalses suhtluses ja düsseemia. “Võimetus järgida mitteverbaalseid märke kuni raskusteni alustada uusi suhteid. Düsseemilised täiskasvanud muutuvad tihtipeale sotsiaalselt isoleerituks. Hinnanguliselt on selline puudujääk 85% düsseemikutel seetõttu, et nad ei ole suutnud õppida, kuidas tõlgendada mitteverbaalseid signaale või kuidas nendele reageerida, kas siis seetõttu, et nad ei suhelnud piisavalt oma eakaaslastega või sellepärast, et nende perekonnas teatud tüüpi emotsioone ei väljendatudki või järgiti ekstsentrilisi käitumisnorme”.
Lk 160. Nartsissistidest ambitsioonikad ja enesekindlad juhid võivad olla tänapäeva halastamatus ärimaailmas erakordselt efektiivsed. “Parimad on andekad, loomingulised strateegid, kes suudavad näha laiemalt ja navigeerida riskantsete väljakutsete vahel.”
Lk 250. “Kui kiindumus on põimunud hoolivuse ja seksuaalse külgetõmbega, võime nautida täiuslikku armulugu.”
Lk 255. “Erinevused kiindumise stiilides võivad paaride teineteisemõistmises probleeme tekitada, seda mitte ainult traumade puhul, vaid ka kõiges muus.” Kolm kiindumusstiili: kindel, vältiv, närviline.
Lk 318. “Kui inimesed omavahel emotsionaalselt sõltuvaks muutuvad, mängivad nad teineteise psühholoogia reguleerimises aktiivset rolli.” Nt lähisuhted.
Raamatus on mitmel pool ära toodud (al lk 236) ka Jaak Panksepp’a töid. J.Panksepp (1943-2017) oli eesti päritolu ameerika psühholoog, psühhobioloog ja neuroteadlane.
Emotsionaalne intelligentsus ,Daniel Goleman, 1995, umbes 361 lehekülge. Raamat oli bestseller ja tõlgiti 40 keelde.
Raamat annab ülevaate emotsioonide rollist meie käitumises, mõtlemises ja otsuste tegemises. Seda nii indiviidi tasandil kui ka sotsiaalses suhtlemises. Palju on käsitletud laste emotsionaalset arengut ja sealt täiskasvanu ellu jõudnud õpi- ja toimetulekuharjumusi.
Emotsionaalne intelligentsus – raamatu sisu ja remarke
Aju 3 osa.
1.Emotsionaalne aju.
Selles sissejuhatavas peatükis toob autor välja, kuidas mõtlevale ajule (neocortex) eelneb emotsionaalne aju (limbic brain). Lihtsustatult öeldes on limbiline ajuosa selleks, et ohu tekkides me ei jääks mõtlema, mida teha vaid reageeriksime mikrosekunditega (nt keegi viskas inimese suunas tooli ja ta käed tõusid tooli ette refleksi kiirusel). Emotsionaalse aju ja mõtleva aju omavahelise infotöötluse mõistmine aitab meil aru saada ja lahendada paljusid inimkäitumisega seotud küsimusi sotsiaalses keskkonnas.
2.Emotsionaalse intelligentsuse iseloom.
Aleksitüümia (lk 70)- raskused tunnete kirjeldamisel, olgu tegu nende enda tunnete või teiste omadega ning äärmiselt väike emotsionaalne sõnavara.
Lk 94. Depressioonis rumineerides peab õppima vaidlustama mõtiskluste keskmeks olevat mõtet – kas see ikka peab paika ja otsima positiivsemaid alternatiive. (Mõtete läbitöötamine paistab olevat õige suund. Kasuta igat negatiivset mõtet, mis ei taha ära minna, selle pommitamiseks positiivsete alternatiividega.) Teine võimalus on korraldada sihikindlalt meeldivaid, meeltlahutavaid ettevõtmisi. Lk 96: Kõige efektiivsem meelelahutaja on see, mis muudab sinu tuju. Teine populaarne vastumürk tuju langusele on naudingud ja meelelised rõõmud – kuumast vannist meelistoiduni, muusikast seksini. Üks võte on samuti kognitiivne ümbersõnastamine – vaadata asju teise pilguga.
Distsipliin: Lk 103: Tippu jõudnuid eristab teistest innukus ja järjekindlus ka tagasilöökide puhul. Lk 106: võime rahuldust edasi lükata paistab olevat oluline elu saavutusteks.
Hea tuju suurendab võimet edukalt probleeme lahendada, lk 109.
Lk 110. Lootus loob võimalused nägemaks eesmärgini jõudmiseks erinevaid teid või muutmaks eesmärki kui selle saavutamine osutub võimatuks. (See on natuke nagu isetäituv ennustus – suhtumine rajab tee, mida muidu ei näeks.)
Ülim võimekus – Voo seisund. Lk 115-. (vt ka Csikszentmihalyi kulgemine) Üks viis ennast voo seisundisse viia on tahtlik tähelepanu keskendumine käsil olevale ülesandele; kõrge kontsentratsioon on tippelamuste voo põhitunnuseks. Emotsioonide suunamine produktiivsesse kanalisse on ülim võimekus.
Üle 90% emotsionaalsetest sõnumitest antakse edasi mitte verbaalselt, lk 123. (vt ka Ekman mikroilmed)
Düsseemia – võimetus õppida lugema mitteverbaalseid sõnumeid (nt saamatus kehakeele ja näoilmete kasutamises või tõlgendamises; suutmatus luua silmsidet; halb prosoodia – kõne emotsionaalsuse tajumine). lk 149
3.Emotsionaalse intelligentsuse rakendamine
Lk 160. Mehed on rahul “asjadest” rääkimisega, naised aga otsivad emotsionaalset sidet. (“Ma tahan koos midagi teha, aga tema tahab ainult rääkida.”)
Mitte tülid vaid see kuidas paar neid tülisid arutab, määrab ära milliseks kooselu kujuneb. Mehed ei tohiks sõnavahetusest hoiduda, vaid peaksid mõistma et kui naine hakkab millegi üle kaebama või tõstatab vaidlust tekitava küsimuse, siis teeb ta seda armastusest, et suhet tugevana ja õigel kursil hoida (kui tegu on siira käitumisega).
Tihti on naisel vaja lihtsalt olla ärakuulatud, arusaadud ja respekteeritud.
4.Valikud.
Aju püsib õppimisvõimelisena kogu elu (lk 271). Igasugune õppimine toob kaasa mingi muutuse ajus, sünapsite tugevnemise.
5.Emotsionaalne kirjaoskus.
Lk 334. Karakteri tuumaks on enesedistsipliin. Hea enesekontroll ja võime end motiveerida ja juhtida oma tahet on tugeva iseloomu tunnused. (vt ka Willink discipline equals freedom).
Distsipliin teeb vabaks.
Lisad: Lisa A: Mis on emotsioon? Lk 337. Lisad A, B ja C võiks isegi kõige esimesena läbi lugeda enne 1.ptk kallale asumist :)
Lisa B: Emotsionaalse mõtlemise iseloomulikud tunnused. Lk 343. Evolutsiooniliselt on ellujäämise seisukohalt oluline, et emotsioonid vallutaksid meid mikrosekunditega (“võitle või põgene”). Ekmani mikroilmete tuvastamise õpetused näitavad, et nt valetamist või ebasiirust võib reeta 0,2 sekundit kestnud näolihase mikroliigutus, mida valetaja “uus-aju” ei jõuagi tavaliselt kontrollida.
Lisa C: Hirmu närviring.
Sisutihedus: Raamatu kõige sisutihedam osa oli 2.-3.peatükk (umbkaudu leheküljed 70-171). Alguses vajalik sissejuhatus teemasse. 4.ptk ja edasi oli peamiselt rakenduslik pool seoses koolides emotsionaalsete oskuste õpetamisega. Lõpus alates lk 337 mõned lisad. Põhisisu oli ikka 2.-3.peatükis. Korduvad teemad oli laste käitumishäired seoses koduse kasvatusega ja depressioon.
“Psühholoogia alused” (2011, Talis Bachmann, Rait Maruste) on kõrgkoolides kohustusliku kirjanduse hulgas olev raamat, mis annab hea ülevaate sellest erialast. Siinses artiklis vaatame selle sisu tööalase sooritusvõime kontekstis. Laenutamine raamatukogudes.
“Psühholoogia alused” sisu ja remarkid
Remarkid on siinse artikli autori jaoks huvitavamad mõtted ja tõlgendused töö(tegevus)alase produktiivsuse vaatenurgast. (Isegi kui mitte käia tööl, aga tegutseda teadlikult, et oma finantsid korda saada või saavutada muud eesmärki.)
1.osa: Psühholoogia üldküsimusi.
Aine, meetodid, printsiibid, struktuur. Arengulugu. Psüühika evolutsiooniline teke ja arengu loodusteaduslik käsitlus. Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Vajadused ja motiivid.
Yerkesi ja Dodsoni reegel: erutuse (füüsilise ja/või psüühilise aktivatsiooni) tõus võib mõne tegevuse edukust tõsta, kuid samasugune erutuse tõus võib teistlaadi, keerulisema tegevuse tulemust hoopis halvendada. Näiteks väljapuhanud olek, tugev motiveeritus, sotsiaalne ekspositsioon, kofeiin ja müra suurendavad aktivatsiooni ja võivad tõsta lihtsamate ülesannete sooritust kuid võivad pärssida raskemate vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritust (üsnagi individuaalne). Seda arvestades saame tõsta produktiivsust kui valmistame ette optimaalse aktivatsiooni vastavalt tööülesandele, nt pingsama mõtlemisülesande jaoks otsida vaiksem koht koos tassi kohviga. Ja vastupidi: valime tööülesande vastavalt hetke aktivatsiooni tasemele, nt olles halvasti maganud, eelhõivatud eraelu või olme muredega võib olla mõistlik teha lihtsamat ülesannet või üldse välja puhata ja muud mured läbi mõelda või ära lahendada.
“Aktiivsuse algallikaks on vajadused.”
“Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus.”
Seega – motivatsioonipuudus ja prokastineerimine (edasilükkamine) võivad olla olulised viitajad, et üritad eesmärki saavutada pseudo-vajadusel. Lahenduseks on enda tegeliku vajaduse selgeks tegemine – see võib oluliselt muuta eesmärki ja sisemist tungi selle saavutamiseks.
Võib selguda, et:
prokkimine oli põhjendatud, sest sa ei tahagi seda eesmärki sellisel kujul;
võid eesmärgini jõuda hoopis teist teedpidi;
see pole sinu vajadus vaid väljastpoolt tulnud mõjutus;
see polegi nii kiireloomuline või tähtis;
see on sinu jaoks tähtsam kui oled seni arvanud.
Tahtejõudu suurendab emotsionaalne seotus/motiiv tahetavaga.
2.osa: Tunnetusprotsessid.
Aistingud. Taju. Mälu.
“Testosterooni sisalduse suurenemine organismis suurendab konsentratsioonivõimet ja ruumis orienteerumise võimet.”
Optimaalsel testosteroonil on leitud seoseid piisava D- ja E-vitamiiniga, omega-3‘e ja optimaalse kortisooli (stressihormoon) tasemega meestel.
Praiming ,lk 198, (priming) on nähtused, mille puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele sõltumata sellest kas seda teadvustatakse või mitte. Sarnaselt tähelepanu peatükis (lk 325) kirjutatuga “Inimpsüühikas on võimalik tähenduslik infotöötlus ka ilma teadvuse osavõtuta.” Valides, millist infot tarbime, saame vähendada tarbetud solki (kõmu-meedia, sots-meedia scrollimine, pidev sõnadega muusika kuulamine, tv reklaamid) ja suurendada kasulikku erialast infokogust.
3.osa: Tegevuse regulatsioon.
Kujutlus ja fantaasia. Mõtlemine. Keel ja kõne. Tahe. Tundmused ja emotsioonid. Tähelepanu ja tähelepanelikkus.
“Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda,…” sh mõtlemist nõudvaid ülesandeid lahendada. Seega loe huvitavaid ja erialaseid raamatuid, et enda sõnavara laiendada.
Probleemilahenduse (problem-solving) 4 etappi. (Eesti keeles võib olla parem rääkida ülesande lahendusest? Probleem: lahendust vajav keeruline küsimus või ülesanne. Ülesanne: kohustusena sooritatavaks antud või võetud töö või toiming.) 1.Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi ja selle elemente.
2.Inkubatsioon. Ideede küpsemine (ka passiivselt).
3.Illuminatsioon. Selginemine, insait(lahenduse äratabamine).
4.Verifikatsioon. Lahenduse kontrollimine.
“Probleemide ja ülesannete lahendamine arendab ja avardab meie mõtlemisvõimet ja aitab edukalt kohaneda elukeskkonnaga, ületada elu poolt meie ette lükatud raskusi.” Aste kõrgemale – kastist-välja-mõtlemine probleemide nägemiseks: tõestuse puudumine ei ole tõestus puudumisest (Occami printsiip) – see et me pole teadlikud mingist probleemist, ei tähenda, et seda poleks olemas ja lahendada/ennetada ei tuleks. Igapäevaelus tuntud kui ennetamine peale tragöödilist sündmust (nt räägime algklassilastele liiklusohutusest peale seda kui nende klassivend on veoauto alla jäänud ja paneme ülekäigu radade juurde politseinikud paariks päevaks.)
Tahtenõrk inimene ei suuda end lahti rebida hetkeliste impulsside, kiusatuste, soovide, tajude ja emotsioonide survest ega ületada võimalike tegevuste paljusust. Ta on nende võimuses ega suuda vähemtähtsat suruda sekundaarsele kohale.
4.osa: Isiksus ja sotsiaalsed suhted.
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia.
“Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses.” Umbes 50-70% intelligentsusest on geneetiliselt determineeritud. Ilma soosiva keskkonnata on täieliku potentsiaali avaldumine (kasvueas väljaarenemine?) pärsitud. (Võib võtta analoogi tegevjuhi otsustamisprotsessi: ei pruugi olla võimalik kasutada oma täielikku intelligentsi kui ollakse üle-töötanud ja ala-maganud ja vedeliku- ja toitainetepuuduses.)
Loova probleemilahendusvõime (creative problem-solving) iseloomustused:
mõtlemise ja kujutluse divergentsus (ideed hargnevad, paljunevad),
ruumilise kujutluse võime,
visualiseerimisvõime,
mitmemõttelisuse taluvus (ja isegi taotlus ning nautimine),
samade asjade erineva ja uudse kasutamise võime (funktsionaalse fikseerituse ületamine), lateraalne mõtlemine (mitte-loogiliselt arutlev),
analoogiate hea leidmine ja kasutamine,
ideede voolavus,
uudishimu,
intellektuaalne motivatsioonitüüp,
sageli ka positiivne suhtumine uudsesse (nt näha halvas sündmuses uusi võimalusi) või ebatavalisse.
Loe ka: Keskendumine kui edu varjatud pant – raamat
