Psühholoogia alused ja tööalane sooritus – raamat

psühholoogia alused

“Psühholoogia alused” (2011, Talis Bachmann, Rait Maruste) on kõrgkoolides kohustusliku kirjanduse hulgas olev raamat, mis annab hea ülevaate sellest erialast. Siinses artiklis vaatame selle sisu tööalase sooritusvõime kontekstis. Laenutamine raamatukogudes.

“Psühholoogia alused” sisu ja remarkid

Remarkid on siinse artikli autori jaoks huvitavamad mõtted ja tõlgendused töö(tegevus)alase produktiivsuse vaatenurgast. (Isegi kui mitte käia tööl, aga tegutseda teadlikult, et oma finantsid korda saada või saavutada muud eesmärki.)

1.osa: Psühholoogia üldküsimusi.

Aine, meetodid, printsiibid, struktuur. Arengulugu. Psüühika evolutsiooniline teke ja arengu loodusteaduslik käsitlus. Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Vajadused ja motiivid.

Yerkesi ja Dodsoni reegel: erutuse (füüsilise ja/või psüühilise aktivatsiooni) tõus võib mõne tegevuse edukust tõsta, kuid samasugune erutuse tõus võib teistlaadi, keerulisema tegevuse tulemust hoopis halvendada. Näiteks väljapuhanud olek, tugev motiveeritus, sotsiaalne ekspositsioon, kofeiin ja müra suurendavad aktivatsiooni ja võivad tõsta lihtsamate ülesannete sooritust kuid võivad pärssida raskemate vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritust (üsnagi individuaalne). Seda arvestades saame tõsta produktiivsust kui valmistame ette optimaalse aktivatsiooni vastavalt tööülesandele, nt pingsama mõtlemisülesande jaoks otsida vaiksem koht koos tassi kohviga. Ja vastupidi: valime tööülesande vastavalt hetke aktivatsiooni tasemele, nt olles halvasti maganud, eelhõivatud eraelu või olme muredega võib olla mõistlik teha lihtsamat ülesannet või üldse välja puhata ja muud mured läbi mõelda või ära lahendada.

“Aktiivsuse algallikaks on vajadused.”
“Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus.”
Seega – motivatsioonipuudus ja prokastineerimine (edasilükkamine) võivad olla olulised viitajad, et üritad eesmärki saavutada pseudo-vajadusel. Lahenduseks on enda tegeliku vajaduse selgeks tegemine – see võib oluliselt muuta eesmärki ja sisemist tungi selle saavutamiseks.
Võib selguda, et:
prokkimine oli põhjendatud, sest sa ei tahagi seda eesmärki sellisel kujul;
võid eesmärgini jõuda hoopis teist teedpidi;
see pole sinu vajadus vaid väljastpoolt tulnud mõjutus;
see polegi nii kiireloomuline või tähtis;
see on sinu jaoks tähtsam kui oled seni arvanud.
Tahtejõudu suurendab emotsionaalne seotus/motiiv tahetavaga.

2.osa: Tunnetusprotsessid.

Aistingud. Taju. Mälu.

“Testosterooni sisalduse suurenemine organismis suurendab konsentratsioonivõimet ja ruumis orienteerumise võimet.”
Optimaalsel testosteroonil on leitud seoseid piisava D- ja E-vitamiiniga, omega-3‘e ja optimaalse kortisooli (stressihormoon) tasemega meestel.

Praiming ,lk 198, (priming) on nähtused, mille puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele sõltumata sellest kas seda teadvustatakse või mitte. Sarnaselt tähelepanu peatükis (lk 325) kirjutatuga “Inimpsüühikas on võimalik tähenduslik infotöötlus ka ilma teadvuse osavõtuta.” Valides, millist infot tarbime, saame vähendada tarbetud solki (kõmu-meedia, sots-meedia scrollimine, pidev sõnadega muusika kuulamine, tv reklaamid) ja suurendada kasulikku erialast infokogust.

3.osa: Tegevuse regulatsioon.

Kujutlus ja fantaasia. Mõtlemine. Keel ja kõne. Tahe. Tundmused ja emotsioonid. Tähelepanu ja tähelepanelikkus.

“Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda,…” sh mõtlemist nõudvaid ülesandeid lahendada. Seega loe huvitavaid ja erialaseid raamatuid, et enda sõnavara laiendada.

Probleemilahenduse (problem-solving) 4 etappi. (Eesti keeles võib olla  parem rääkida ülesande lahendusest? Probleem: lahendust vajav keeruline küsimus või ülesanne. Ülesanne: kohustusena sooritatavaks antud või võetud töö või toiming.)
1.Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi ja selle elemente.
2.Inkubatsioon. Ideede küpsemine (ka passiivselt).
3.Illuminatsioon. Selginemine, insait(lahenduse äratabamine).
4.Verifikatsioon. Lahenduse kontrollimine.
“Probleemide ja ülesannete lahendamine arendab ja avardab meie mõtlemisvõimet ja aitab edukalt kohaneda elukeskkonnaga, ületada elu poolt meie ette lükatud raskusi.”
 Aste kõrgemale – kastist-välja-mõtlemine probleemide nägemiseks:
tõestuse puudumine ei ole tõestus puudumisest (Occami printsiip) – see et me pole teadlikud mingist probleemist, ei tähenda, et seda poleks olemas ja lahendada/ennetada ei tuleks. Igapäevaelus tuntud kui ennetamine peale tragöödilist sündmust (nt räägime algklassilastele liiklusohutusest peale seda kui nende klassivend on veoauto alla jäänud ja paneme ülekäigu radade juurde politseinikud paariks päevaks.)

Tahtenõrk inimene ei suuda end lahti rebida hetkeliste impulsside, kiusatuste, soovide, tajude ja emotsioonide survest ega ületada võimalike tegevuste paljusust. Ta on nende võimuses ega suuda vähemtähtsat suruda sekundaarsele kohale.

4.osa: Isiksus ja sotsiaalsed suhted.

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia.

Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses.” Umbes 50-70% intelligentsusest on geneetiliselt determineeritud. Ilma soosiva keskkonnata on täieliku potentsiaali avaldumine (kasvueas väljaarenemine?) pärsitud. (Võib võtta analoogi tegevjuhi otsustamisprotsessi: ei pruugi olla võimalik kasutada oma täielikku intelligentsi kui ollakse üle-töötanud ja ala-maganud ja vedeliku- ja toitainetepuuduses.)

Loova probleemilahendusvõime (creative problem-solving) iseloomustused:
mõtlemise ja kujutluse divergentsus (ideed hargnevad, paljunevad),
ruumilise kujutluse võime,
visualiseerimisvõime,
mitmemõttelisuse taluvus (ja isegi taotlus ning nautimine),
samade asjade erineva ja uudse kasutamise võime (funktsionaalse fikseerituse ületamine),
lateraalne mõtlemine (mitte-loogiliselt arutlev),
analoogiate hea leidmine ja kasutamine,
ideede voolavus,
uudishimu,
intellektuaalne motivatsioonitüüp,
sageli ka positiivne suhtumine uudsesse (nt näha halvas sündmuses uusi võimalusi) või ebatavalisse.

Loe ka: Keskendumine kui edu varjatud pant – raamat

Üks mõte “Psühholoogia alused ja tööalane sooritus – raamat” kohta

Kommenteerimine on suletud