Sotsiaalne intelligentsus – raamatusoovitus

“Sotsiaalne intelligentsus. Tarkus suhetes” (c2007) Daniel Goleman. Saadavus raamatukogudes: ester.

Sotsiaalne intelligentsus – sisu remarke

Siin on lugeja väljatoonud huvitavamat sisu ja seoseid mujalt.

Lugemist umbes 430 lehekülge. Lugemist võib täitsa alustada Lisadest A, B ja C lõpus.

Läbivad teemad: esmamulje, karismaatilisus, atraktiivsus, vale tuvastamine, imikuea ja lapsepõlve mõjud sotsiaalsele teadlikkusele ja osavusele, kõrgema (ratsionaliseeriv, ajukoor) ja madalama (emotsionaalne, mandel keha) tee mõju käitumisele, Tume Triaad (nartsissism, makjavellism, psühhopaatia vormides) lk 158-178, rapport.

Lk 117. Sotsiaalne intelligentsus jaguneb s. teadlikuseks ja s. osavuseks. “Lihtsalt tajumine, kuidas teine end tunneb, või teadmine, mida nad mõtlevad või kavatsevad, ei taga veel viljakat interaktsiooni”.

Lk 122. Kuulamisoskus. Täielik tähelepanu partnerile suhtluse ajal on nõrgestatud kui vähegi tegeleda millegi muuga, nt mõtled samal ajal mida ise järgmisena ütled kui teine veel räägib.

Lk 126. Saamatus sotsiaalses suhtluses ja düsseemia. “Võimetus järgida mitteverbaalseid märke kuni raskusteni alustada uusi suhteid. Düsseemilised täiskasvanud muutuvad tihtipeale sotsiaalselt isoleerituks. Hinnanguliselt on selline puudujääk 85% düsseemikutel seetõttu, et nad ei ole suutnud õppida, kuidas tõlgendada mitteverbaalseid signaale või kuidas nendele reageerida, kas siis seetõttu, et nad ei suhelnud piisavalt oma eakaaslastega või sellepärast, et nende perekonnas teatud tüüpi emotsioone ei väljendatudki või järgiti ekstsentrilisi käitumisnorme”.

Lk 160. Nartsissistidest ambitsioonikad ja enesekindlad juhid võivad olla tänapäeva halastamatus ärimaailmas erakordselt efektiivsed. “Parimad on andekad, loomingulised strateegid, kes suudavad näha laiemalt ja navigeerida riskantsete väljakutsete vahel.”

Lk 250. “Kui kiindumus on põimunud hoolivuse ja seksuaalse külgetõmbega, võime nautida täiuslikku armulugu.”

Lk 255. “Erinevused kiindumise stiilides võivad paaride teineteisemõistmises probleeme tekitada, seda mitte ainult traumade puhul, vaid ka kõiges muus.” Kolm kiindumusstiili: kindel, vältiv, närviline.

Lk 318. “Kui inimesed omavahel emotsionaalselt sõltuvaks muutuvad, mängivad nad teineteise psühholoogia reguleerimises aktiivset rolli.” Nt lähisuhted.

Raamatus on mitmel pool ära toodud (al lk 236) ka Jaak Panksepp’a töid. J.Panksepp (1943-2017) oli eesti päritolu ameerika psühholoog, psühhobioloog ja neuroteadlane.

Loe ka: Emotsionaalne intelligentsus

Keskendumine (focus)

Artikli päisepilt on filmist “The Accountant” (2016).

Psühholoogia alused ja tööalane sooritus – raamat

“Psühholoogia alused” (2011, Talis Bachmann, Rait Maruste) on kõrgkoolides kohustusliku kirjanduse hulgas olev raamat, mis annab hea ülevaate sellest erialast. Siinses artiklis vaatame selle sisu tööalase sooritusvõime kontekstis. Laenutamine raamatukogudes.

“Psühholoogia alused” sisu ja remarkid

Remarkid on siinse artikli autori jaoks huvitavamad mõtted ja tõlgendused töö(tegevus)alase produktiivsuse vaatenurgast. (Isegi kui mitte käia tööl, aga tegutseda teadlikult, et oma finantsid korda saada või saavutada muud eesmärki.)

1.osa: Psühholoogia üldküsimusi.

Aine, meetodid, printsiibid, struktuur. Arengulugu. Psüühika evolutsiooniline teke ja arengu loodusteaduslik käsitlus. Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Vajadused ja motiivid.

Yerkesi ja Dodsoni reegel: erutuse (füüsilise ja/või psüühilise aktivatsiooni) tõus võib mõne tegevuse edukust tõsta, kuid samasugune erutuse tõus võib teistlaadi, keerulisema tegevuse tulemust hoopis halvendada. Näiteks väljapuhanud olek, tugev motiveeritus, sotsiaalne ekspositsioon, kofeiin ja müra suurendavad aktivatsiooni ja võivad tõsta lihtsamate ülesannete sooritust kuid võivad pärssida raskemate vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritust (üsnagi individuaalne). Seda arvestades saame tõsta produktiivsust kui valmistame ette optimaalse aktivatsiooni vastavalt tööülesandele, nt pingsama mõtlemisülesande jaoks otsida vaiksem koht koos tassi kohviga. Ja vastupidi: valime tööülesande vastavalt hetke aktivatsiooni tasemele, nt olles halvasti maganud, eelhõivatud eraelu või olme muredega võib olla mõistlik teha lihtsamat ülesannet või üldse välja puhata ja muud mured läbi mõelda või ära lahendada.

“Aktiivsuse algallikaks on vajadused.”
“Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus.”
Seega – motivatsioonipuudus ja prokastineerimine (edasilükkamine) võivad olla olulised viitajad, et üritad eesmärki saavutada pseudo-vajadusel. Lahenduseks on enda tegeliku vajaduse selgeks tegemine – see võib oluliselt muuta eesmärki ja sisemist tungi selle saavutamiseks.
Võib selguda, et:
prokkimine oli põhjendatud, sest sa ei tahagi seda eesmärki sellisel kujul;
võid eesmärgini jõuda hoopis teist teedpidi;
see pole sinu vajadus vaid väljastpoolt tulnud mõjutus;
see polegi nii kiireloomuline või tähtis;
see on sinu jaoks tähtsam kui oled seni arvanud.
Tahtejõudu suurendab emotsionaalne seotus/motiiv tahetavaga.

2.osa: Tunnetusprotsessid.

Aistingud. Taju. Mälu.

“Testosterooni sisalduse suurenemine organismis suurendab konsentratsioonivõimet ja ruumis orienteerumise võimet.”
Optimaalsel testosteroonil on leitud seoseid piisava D- ja E-vitamiiniga, omega-3‘e ja optimaalse kortisooli (stressihormoon) tasemega meestel.

Praiming ,lk 198, (priming) on nähtused, mille puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele sõltumata sellest kas seda teadvustatakse või mitte. Sarnaselt tähelepanu peatükis (lk 325) kirjutatuga “Inimpsüühikas on võimalik tähenduslik infotöötlus ka ilma teadvuse osavõtuta.” Valides, millist infot tarbime, saame vähendada tarbetud solki (kõmu-meedia, sots-meedia scrollimine, pidev sõnadega muusika kuulamine, tv reklaamid) ja suurendada kasulikku erialast infokogust.

3.osa: Tegevuse regulatsioon.

Kujutlus ja fantaasia. Mõtlemine. Keel ja kõne. Tahe. Tundmused ja emotsioonid. Tähelepanu ja tähelepanelikkus.

“Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda,…” sh mõtlemist nõudvaid ülesandeid lahendada. Seega loe huvitavaid ja erialaseid raamatuid, et enda sõnavara laiendada.

Probleemilahenduse (problem-solving) 4 etappi. (Eesti keeles võib olla  parem rääkida ülesande lahendusest? Probleem: lahendust vajav keeruline küsimus või ülesanne. Ülesanne: kohustusena sooritatavaks antud või võetud töö või toiming.)
1.Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi ja selle elemente.
2.Inkubatsioon. Ideede küpsemine (ka passiivselt).
3.Illuminatsioon. Selginemine, insait(lahenduse äratabamine).
4.Verifikatsioon. Lahenduse kontrollimine.
“Probleemide ja ülesannete lahendamine arendab ja avardab meie mõtlemisvõimet ja aitab edukalt kohaneda elukeskkonnaga, ületada elu poolt meie ette lükatud raskusi.”
 Aste kõrgemale – kastist-välja-mõtlemine probleemide nägemiseks:
tõestuse puudumine ei ole tõestus puudumisest (Occami printsiip) – see et me pole teadlikud mingist probleemist, ei tähenda, et seda poleks olemas ja lahendada/ennetada ei tuleks. Igapäevaelus tuntud kui ennetamine peale tragöödilist sündmust (nt räägime algklassilastele liiklusohutusest peale seda kui nende klassivend on veoauto alla jäänud ja paneme ülekäigu radade juurde politseinikud paariks päevaks.)

Tahtenõrk inimene ei suuda end lahti rebida hetkeliste impulsside, kiusatuste, soovide, tajude ja emotsioonide survest ega ületada võimalike tegevuste paljusust. Ta on nende võimuses ega suuda vähemtähtsat suruda sekundaarsele kohale.

4.osa: Isiksus ja sotsiaalsed suhted.

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia.

Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses.” Umbes 50-70% intelligentsusest on geneetiliselt determineeritud. Ilma soosiva keskkonnata on täieliku potentsiaali avaldumine (kasvueas väljaarenemine?) pärsitud. (Võib võtta analoogi tegevjuhi otsustamisprotsessi: ei pruugi olla võimalik kasutada oma täielikku intelligentsi kui ollakse üle-töötanud ja ala-maganud ja vedeliku- ja toitainetepuuduses.)

Loova probleemilahendusvõime (creative problem-solving) iseloomustused:
mõtlemise ja kujutluse divergentsus (ideed hargnevad, paljunevad),
ruumilise kujutluse võime,
visualiseerimisvõime,
mitmemõttelisuse taluvus (ja isegi taotlus ning nautimine),
samade asjade erineva ja uudse kasutamise võime (funktsionaalse fikseerituse ületamine),
lateraalne mõtlemine (mitte-loogiliselt arutlev),
analoogiate hea leidmine ja kasutamine,
ideede voolavus,
uudishimu,
intellektuaalne motivatsioonitüüp,
sageli ka positiivne suhtumine uudsesse (nt näha halvas sündmuses uusi võimalusi) või ebatavalisse.

Loe ka: Keskendumine kui edu varjatud pant – raamat

Suhtlemiskonflikti psühholoogia – raamatusoovitus

Järjekordne raamatusoovitus: “Suhtlemiskonflikti psühholoogia” Tõnu Lehtsaar, 2015.

Kellele soovitan ja miks.

Kõigile, kellel on tööalaselt vaja aru saada ja lahendada erinevaid suhtluse olukordi – äriomanikud, klienditeenindajad, keskastme juhid. Samuti neile, kes soovivad oma eraelu suhtlust korras hoida. Eelkõige aitab see tülisid ja konflikte ära hoida ning kiiremini ja efektiivsemalt lahendada.

Konfliktoloogia mõistmine aitab paremini mõista inimestevahelist suhtlust üldse. Üks läbiv arusaamine raamatust jäi, et peamine konfliktide põhjus on madal emotsionaalne intelligentsus . Teine põhjus on lihtlabane  pahatahtlikkus (demagoogia, manipuleerimine). Selle vastu aitab enda harimine suhtluse psühholoogia temaatikas ja see aitab “mängurite” ja rumalate suhtlejatega paremini toime tulla.

Sisult on see küll akadeemiline tekst kuid lugeda on seda mõnus ja mugav nagu tegu oleks gümnaasiumi õpikuga – ideaalne kombinatsioon :) Mõtted on väga selgelt väljendatud ja loogiliselt ülesehitatud. Kogenuma suhtlus-eksperdi jaoks võivad mõned seletused raamatus tunduda ilmselged kuid nende väljatoomine aitab selgitada kogu konteksti. Seda enam, et maailmas on ka palju rumalaid suhtlejaid.

Raamatu autor Tõnu Lehtsaar on Tartu Ülikooli psühholoogia professor.

Suhtlemiskonflikti psühholoogia

Sisu, 275 lk, millest lugeda u 250 lk + harjutused:

1.osa. Konfliktist üldiselt. Mõiste, tüübid, kliima.
Mis on põhilised tunnused, mille alusel konflikte eristada? Konflikti kliima mõju konflikti arengule.

2.osa. Konflikti psühholoogilised põhjused.
Võimuvõitlus. Eelarvamused. Rollikäitumine. Muljejuhtimine. Haavatud õiglustunne. Isiksuslikud probleemid.

3.osa. Konflikti areng.
Konflikti eskalatsioon. Eskalatsiooniastmed. Konfliktitsükkel. Lahendamatud konfliktid.

4.osa. Konfliktide lahendamine.
Konflikti diagnostika ja konstruktiivne vastandumine. Konfliktikäitumise stiilid. Lepitamine konfliktis. Konfliktidiagnostika harjutusi (lk 251-269).
Olles eelnevad 3 osa läbi töötanud, jõuame kõige huvitavama osa juurde – kuidas konflikte siis lahendada. Kui oled kannatamatu, siis või kasvõi sellest osast alustadagi kuid eelmise kolme teooria osa läbitöötamine aitab paremini mõista miks on lahendamisel sellised ja sellised võtted, suhtumised ja lähenemised.

Üks levinud vigadest, mida suhtluskonfliktides tehakse on veendumus enda seisukoha ainuõigususes. See takistab teise inimese mõistmist ja konflikti lahendamist.

Nagu keerulisi suhtlusolukordi ikka, on ka selles raamatus toodud läbivalt konkreetseid näiteid igapäevastest suhtlusolukordadest. Samuti on iga osa lõpus kokkuvõtted, mille võib ka ülevaate saamiseks juba alguses läbi lugeda.

Raamatukogudes saadaval: ester.ee/record=b4477403*est

Loe ka:

Võimumäng – raamat veenmisest, võimust ja mõjutamisest

Manipuleerimine – kuidas ära tunda & kaitsta

Demagoogia võtted ja nende äratundmine