Silt: intelligentsus

Emotsionaalne intelligentsus ,Daniel Goleman, 1995, umbes 361 lehekülge. Raamat oli bestseller ja tõlgiti 40 keelde.

Raamat annab ülevaate emotsioonide rollist meie käitumises, mõtlemises ja otsuste tegemises. Seda nii indiviidi tasandil kui ka sotsiaalses suhtlemises. Palju on käsitletud laste emotsionaalset arengut ja sealt täiskasvanu ellu jõudnud õpi- ja toimetulekuharjumusi.

Saadavus raamatukogudes.

Emotsionaalne intelligentsus – raamatu sisu ja remarke

1.Emotsionaalne aju.

Selles sissejuhatavas peatükis toob autor välja, kuidas mõtlevale ajule (neocortex) eelneb emotsionaalne aju (limbic brain). Lihtsustatult öeldes on limbiline ajuosa selleks, et ohu tekkides me ei jääks mõtlema, mida teha vaid reageeriksime mikrosekunditega (nt keegi viskas inimese suunas tooli ja ta käed tõusid tooli ette refleksi kiirusel). Emotsionaalse aju ja mõtleva aju omavahelise infotöötluse mõistmine aitab meil aru saada ja lahendada paljusid inimkäitumisega seotud küsimusi sotsiaalses keskkonnas.

2.Emotsionaalse intelligentsuse iseloom.

Aleksitüümia (lk 70)- raskused tunnete kirjeldamisel, olgu tegu nende enda tunnete või teiste omadega ning äärmiselt väike emotsionaalne sõnavara.

Lk 94. Depressioonis rumineerides peab õppima vaidlustama mõtiskluste keskmeks olevat mõtet – kas see ikka peab paika ja otsima positiivsemaid alternatiive. (Mõtete läbitöötamine paistab olevat õige suund. Kasuta igat negatiivset mõtet, mis ei taha ära minna, selle pommitamiseks positiivsete alternatiividega.) Teine võimalus on korraldada sihikindlalt meeldivaid, meeltlahutavaid ettevõtmisi. Lk 96: Kõige efektiivsem meelelahutaja on see, mis muudab sinu tuju.
Teine populaarne vastumürk tuju langusele on naudingud ja meelelised rõõmud – kuumast vannist meelistoiduni, muusikast seksini.
Üks võte on samuti kognitiivne ümbersõnastamine – vaadata asju teise pilguga.

Distsipliin:
Lk 103: Tippu jõudnuid eristab teistest innukus ja järjekindlus ka tagasilöökide puhul.
Lk 106: võime rahuldust edasi lükata paistab olevat oluline elu saavutusteks.

Hea tuju suurendab võimet edukalt probleeme lahendada, lk 109.

Lk 110. Lootus loob võimalused nägemaks eesmärgini jõudmiseks erinevaid teid või muutmaks eesmärki kui selle saavutamine osutub võimatuks. (See on natuke nagu isetäituv ennustus – suhtumine rajab tee, mida muidu ei näeks.)

Ülim võimekus – Voo seisund. Lk 115-.
(vt ka Csikszentmihalyi kulgemine)
Üks viis ennast voo seisundisse viia on tahtlik tähelepanu keskendumine käsil olevale ülesandele; kõrge kontsentratsioon on tippelamuste voo põhitunnuseks.  Emotsioonide suunamine produktiivsesse kanalisse on ülim võimekus.

Üle 90% emotsionaalsetest sõnumitest antakse edasi mitte verbaalselt, lk 123. (vt ka Ekman mikroilmed)

Düsseemia – võimetus õppida lugema mitteverbaalseid sõnumeid (nt saamatus kehakeele ja näoilmete kasutamises või tõlgendamises; suutmatus luua silmsidet; halb prosoodia – kõne emotsionaalsuse tajumine). lk 149

3.Emotsionaalse intelligentsuse rakendamine

Lk 160. Mehed on rahul “asjadest” rääkimisega, naised aga otsivad emotsionaalset sidet. (“Ma tahan koos midagi teha, aga tema tahab ainult rääkida.”)

Mitte tülid vaid see kuidas paar neid tülisid arutab, määrab ära milliseks kooselu kujuneb. Mehed ei tohiks sõnavahetusest hoiduda, vaid peaksid mõistma et kui naine hakkab millegi üle kaebama või tõstatab vaidlust tekitava küsimuse, siis teeb ta seda armastusest, et suhet tugevana ja õigel kursil hoida (kui tegu on siira käitumisega).

Tihti on naisel vaja lihtsalt olla ärakuulatud, arusaadud ja respekteeritud.

4.Valikud.

Aju püsib õppimisvõimelisena kogu elu (lk 271). Igasugune õppimine toob kaasa mingi muutuse ajus, sünapsite tugevnemise.

5.Emotsionaalne kirjaoskus.

Lk 334.
Karakteri tuumaks on enesedistsipliin.  Hea enesekontroll ja võime end motiveerida ja juhtida oma tahet on tugeva iseloomu tunnused. (vt ka Willink discipline equals freedom).

Lisad:
Lisa A: Mis on emotsioon? Lk 337. Lisad A, B ja C võiks isegi kõige esimesena läbi lugeda enne 1.ptk kallale asumist :)

Lisa B: Emotsionaalse mõtlemise iseloomulikud tunnused.
Lk 343. Evolutsiooniliselt on ellujäämise seisukohalt oluline, et emotsioonid vallutaksid meid mikrosekunditega (“võitle või põgene”). Ekmani mikroilmete tuvastamise õpetused näitavad, et nt valetamist või ebasiirust võib reeta 0,2 sekundit kestnud näolihase mikroliigutus, mida valetaja “uus-aju” ei jõuagi tavaliselt kontrollida.

Lisa C: Hirmu närviring.

Sisutihedus:
Raamatu kõige sisutihedam osa oli 2.-3.peatükk (umbkaudu leheküljed 70-171). Alguses vajalik sissejuhatus teemasse.
4.ptk ja edasi oli peamiselt rakenduslik pool seoses koolides emotsionaalsete oskuste õpetamisega. Lõpus alates lk 337 mõned lisad. Põhisisu oli ikka 2.-3.peatükis.
Korduvad teemad oli laste käitumishäired seoses koduse kasvatusega ja depressioon.

***

Loe ka: Psühholoogia alused ja tööalane sooritus – raamat

Golemani raamat “Focus” – keskendumine

***