Rubriik: Raamat

Uuringud näitavad, et enamate äriraamatute lugemine aitab kaasa sissetuleku kasvule. Inimesed, kes loevad 7 äriraamatut aastas, teenivad keskmiselt 2,3x rohkem kui 1 raamatu lugejad. Üks uus mõte või hea idee võib tuhandeid lisaeurosid sisse tuua juba mõne kuuga. Kui sul on rohkem infot, saad teha paremaid otsuseid ning sinu raha ei lenda tuulde. Mis mõju avaldaks su sissetulekule kümnete raamatute jagu lisatarkusi aastas? Mis siis, kui jätkaksid nii mitmeid aastaid jutti?

Neljatunnine töönädal – raamatusoovitus

Raamatusoovitus – Timothy Ferriss “Neljatunnine töönädal – kuidas lõpetada töötamine üheksast viieni, elada ükskõik kus ja saada rikkaks.”

Raamat oli 7 aastat The New York Times’i enimmüüdud raamatute nimekirjas. Peabolema-raamat ettevõtjale. Sisuks produktiivsus, aja juhtimine, efektiivsus, mõttelaad, äri juhtimine, ettevõtlus, internetiturundus, info juhtimine.

raamat ari juhtimine ideed — Tim Ferris’e raamatud The 4-Hour Workweek, The 4-Hour Body, and The 4-Hour Chef on avaldatud rohkem kui 30 keeles.

Eestikeelses raamatus on 300 lk ja sisu jaotatud neljaks osaks
– D nagu defineerimine
– E nagu elimineerimine
– A nagu automatiseerimine
– L nagu liberaliseerimine.

Raamat on ühehooga loetav kuna peaaegu igal lehel on mingi mahlakas mõte, mis avab lugejale uusi vaatenurki tema tegevusele. See on aastast 2007, aga sisu on täiesti aktuaalne – me raiskame tohutult aega tegevusele, mis on mõttetu või töötab meile vastu (sh pärsib produktiivsust). Kujuta ette, et sul on võimalik vähendada oma nädalast tööaega 80% kui sa teed ainult tegevusi (20%), mis toovad sulle sisse 80% sinu tulust (Pareto printsiip e 80/20-printsiip).

Vana lühivideo raamatu sisust:

Veeb, blogi fourhourworkweek.com
Autor facebook.com/TimFerriss

4 põhjust, miks neljatunnine töönädal on müüt

Neljatunnine töönädal ongi “liiga hea, et olla tõsi”, leiab juhtimiskonsultant ja ettevõtja Steve Tobak. Ta kirjutab ajakirjale Inc. blogipostituses, et palju populaarust kogunud raamat “4-tunnine töönädal” ja selle ideoloogia on soovmõtlemine.

Ferriss reklaamib oma teost sõnadega: kuidas lõpetada töötamine üheksast viieni, elada ükskõik kus ja saada rikkaks? Kõlab ju hästi. Pidev tempo ja stress on kindlasti need, mis panevad paljudki meist unistama neljatunnisest töönädalast. Tobak toob välja neli põhjust, miks ta seda reaalseks ei pea.

“Saad vastavalt sellele, palju panustad. Inimestel on erinevad viisid efektiivsuseks ja targalt töötamiseks. Samas ei saa ükski neist füüsika- ja majandusseaduste vastu. Saad vastavalt panustamisele. Tööta nii targalt kui tahes, aga kuniks sa ei klooni end, pead sa siiski töö ise ära tegema. Ja seda palju, kui tahad palju tagasi saada. ”
Vaidlen vastu: enamlevinud vead aja ja ressurssi juhtimisel on inimestel samad.

“Neljatunnine töönädal on müüt. Ma ei tea ühtegi inimest – ettevõtjat, juhti, tegevjuhti, inseneri, väikeäriomanikku –, kes suudaks hea elu tagada vähem kui 40-50 töötunniga nädalas. Mitte ühtegi. Ja samas ei tea ma ka kedagi, kes oleks jõudnud kaugele, töötades vähem kui 50-60 tundi nädalas. Paljud neist töötasid palju rohkem. Tõsi, neljatunnine töönädal on olemas. Sellisel juhul saad dušši võtta õues, vihmaga.”
Väide neljatunnine töönädal ei ole reaalne, sest see on müüt, on vigane. Õige väide selle teksti järgi oleks midagi, et “tema ei tea kedagi, kes suudaks hea elu tagada vähem kui 40-50 töötunniga nädalas.” Tema ei tea ka ülejäänud 7 miljardit inimest.

“Edukad ei lõpeta. Tean sadu edukaid inimesi, kes töötasid end väga heale järjele. Ainult üks neist lõpetas ja läks varakult pensionile, ta oli nii 50. See tähendab, et ta rabas täiega 30 aastat enne troopikasse suundumist. Ülejäänud töötavad edasi või lõpetavad mõistlikul ajal. Miks? Äkki neile meeldib, mida nad teevad.”
Kui su töö on su hobi, siis sa ei tööta vaid naudid oma hobi ja elu. See pole enam sama.

“Ära tööta nii palju kui peaks, vaid nii palju kui vaja. Keskmiselt töötasin 40-60 tundi nädalas, lisaks loendamatud reisimisele kulutatud lennumiilid. Mõnel nädalal oli kergem, teisel jälle raskem. Üldiselt töötasin ma palju.
Järgisin seda filosoofiat ja saavutasin kõik eesmärgid – isiklikud ja ettevõtete, mille heaks töötasin, omad. Ja, mis kõige olulisem, ma nautisin seda.
10 aastat tagasi loobusin palgatööst ja alustasin oma asjaga. Üht tean ma kindlalt. Kui ma poleks suurfirmades palgatööl olnud, poleks mul oma klientide nõustamisest või firmade toimimisest nii palju aimu, kui mul täna on. Et see teadmine koguneks, kulus täpselt nii palju aega kui pidi kuluma.”
S.Tobak ei näe puud metsas. Raamat selgitab kuidas saada aega juurde mõttetute tegevuste arvelt ja olemasolevat ressurssi efektiivsemalt kasutada.
Tim Ferriss on edukam kui Steve Tobak. Kumba juttu sa 4-tunnise töönädala teooria kohta usud?

Loe ka “Fookus, pühendumus, planeerimine“

Medici efekt: kuidas leida uusi lahendusi – raamatusoovitus

Kuidas leida häid ideid? Kuidas tekitada soodne keskkond heade ideede tekkimiseks? Medici efekt on just sellest.

See raamat räägib ristteedest (intersections), kus erinevad ideede väljad (fields) ristuvad ja loovad uute ideede puhangu. Ja sellest kuidas ise tekitada seda efekti.

Medici’d olid 15.sajandi Itaalia pankurite perekond. Tänu neile koondus Florence’sse toona erinevate alade meistreid – skulptoreid, teadlasi, poeete, filosoofe, maalijaid, arhitekte ja teisi, kes omavahel suheldes tekitasid uute ideede ja kontseptsioonide puhangu, millest algas renessanss.

Sarnane tiim oli kriitilise tähtsusega ka sajandeid hiljem, kui Saksa allveelaevad valitsesid maailmameredel, uputades liitlasvägede konvoisid ning tappes lugematu arvu inimesi. Seda võimaldanud sakslaste Enigma kodeerimissüsteemi ei murdud lõpuks lahti mitte lingvistikataustaga krüptoloogid, vaid meeskond, kuhu kuulusid matemaatikud, teadlased, malemeistrid, ristsõnasõltlased jt elualade esindajad.

Kui on vaja tühja koha pealt äriidee tekitada, või olemas olevat projekti arendada või mingit kompleks-
probleemi lahendada, siis annab see raamat uusi vaatenurki.

Näiteks, kuidas üks insener ehitas Lõuna-Aafrikasse büroo, mille ventilatsioon oli termiitide pesa-jahutuse
põhimõttel tehtud.

Medici efekt

Üks kirjeldatud võte raamatus: medici efekt
1. Mõtle olukorraga/ teenusega/ tootega/ ideega seotud väljakutsetele, mis sul on.
2. Pane kirja oletused seoses nendega. Ja siis pööra need vastupidi.
3. Proovi mõelda kuidas saadud vastupidistele oletustele tähendus leida.
Näide:

Oletused -> ja vastupidised oletused
I. Restoranil on menüüd -> Restoranil ei ole menüüd
II. Restoran küsib toidu eest raha -> Restoran ei küsi toidu eest raha
III. Restoran pakub toitu -> Restoran ei paku toitu

I. Menüüdeta restoran: kokk ütleb klientidele, mis tooraineid tal on köögis ja teeb klientidele soovitud road nendest.
II. Kvaliteetne vabaaja veetmise ja töötamise restoran, kus tasu küsitakse veedetud aja eest. Tasuta väiksemad söögipalad-joogid.
III. Restoran, mis ei paku toitu. Kliendid tulevad enda söögiga ja tasuvad hea asukoha eest.

Kui mingi tekkinud variant tundub eriti huvitav, siis saab seda edasi arendada reaalsemaks äriideeks. Asja mõte ei ole mitte kohe leida otsitud lahendust vaid vähemalt ajutiselt jätta kõrvale loogilised oletused ja lasta oma meelel põgeneda harjumuspärastest seoste loomise ahelast.
—

See ei ole kokkuvõte selle raamatu sisust. Sisu on palju mitmekülgsem kui üleval toodud näide. Selle lugemise tegi huvitavamaks see, et lugesin raamatu inglisekeelset versiooni.

Kõige tähtsam küsimus – raamatusoovitus

Raamatusoovitus:
Eesti tippkoolitaja Peep Vain’u raamat “Kõige tähtsam küsimus”

Mida sa tegelikult tahad?

Kui oleksid restoranis La Vie’i (“elu”) kus võid kõike tellida, siis mida sa telliksid? Kas tead üldse, mida sa tahad tellida?

Kas see on see, mida sina ise tahad, või see mida sinult eeldatakse, et sa tahad?

Läbi unistamise õppida ennast tundma, valida õige eesmärk, teha plaan ja viia see täide – sellest on Vain kirjutanud süvitsi.

Kui sul on praegu prioriteedid segi, siis see on raamat sulle.

Kui tahad edukamalt tegutseda, siis on ka see raamat sulle.

Rahvaraamat kirjutab sellest raamatust nii:

Paljud su unistused jäävad pelgalt unistusteks, kuna sa ei tee endale lõpuni selgeks, mida elult ootad. Võimalusi on lõputult. Paljud soovid on teineteisega vastuolus. Teisel on sulle palju ootusi. Su valikuid ja otsuseid mõjutavad reklaamid ning meedia. Nii polegi väga keeruline argipäeva tormamises ennast ja oma unistusi ära kaotada.
„Kõige tähtsam küsimus” räägib sellest, kuidas saada aru, mida sina ise tegelikult tahad. Ja sellest, kuidas seda kätte saada ning sellest ka ausalt rõõmu tunda.

Oma esimeses raamatus selgitab Peep Vain arusaadavalt ja lihtsalt, kuidas samm-sammult avastada oma tegelikke tahtmisi ning nendeni jõuda. Ta õpetab, kuidas:
1) näha võimalusi, avastada oma unistusi ning luua eluks innustav visioon;
2) tunda ja tunnetada ennast järjest paremini, selleks et teha elus häid valikuid;
3) valida ja sõnastada eemärk ning teha kindel otsus sellele täielikult pühenduda;
4) luua toimiv, sammsammuline tegevusplaan oma eesmärgi saavutamiseks;
5) teha esimene samm soovitu suunas ning tegutseda võiduka lõpuni;
6) tähistada edu, võttes aega nii rõõmustamiseks kui tehtust rahuolu tundmiseks.

Väljavõte raamatu 2.peatükist.
“Alustan vahel oma koolitust nii. Palun osalejatel ette kujutada, et nad viibivad
restoranis La Vie. Lauda istudes ei tooda menüüd, sest tellida võib ükskõik mida.
Mida sa telliksid, kui absoluutselt kõik on saadaval? Osa asjade valmistamisega
läheb kokal kauem aega. Osa roogade hinnad on teistest kallimad. Mõnedel
roogadel on väga peened nimed, millest sa täpselt arugi ei saa ning mis ei pruugi
sulle meeldidagi. Kuid kõik on saadaval. Ükskõik, mida sa ka ei sooviks, kõik on
olemas.
Mis siis, kui kõik siin elus oleks sulle kättesaadav?”