Finantsaabits “Rikas isa, vaene isa”

Kui sa ei tea mitte midagi ettevõtlusest, aga tahad mingi aeg hakata oma ärilist tegevust arendama, siis esimesena soovitan läbi lugeda Robert T. Kiyosaki “Rikas isa, vaene isa” (ester.ee/record=b3072692*est). See on nagu finatsaabits äri arendamise koolis.

äriraamat Robert Kiyosaki "Rikas isa, vaene isa""

Apollo raamatupood tutvustab seda järgmiselt:
“Peamine põhjus, miks inimesed rabelevad rahalistes raskustes, on see, et nad on aastaid koolis käinud, ent pole mitte midagi õppinud raha kohta. Selle tulemusena hakkavad inimesed töötama raha eest, kuid ei õpi kunagi raha enda eest tööle panema. “Rikas isa, vaene isa” purustab müüdi, et rikkaks saamiseks on vaja teenida kõrget palka ja näitab, mida õpetada lastele raha kohta, et nad oleksid tulevikus edukad.”

Samuti Kiyosaki
• seab kahtluse alla tõekspidamise, et teie maja on vara
• näitab lastevanematele, miks ei saa loota sellele, et koolis nende lastele raha kohta midagi õpetatakse
• defineerib ükskord lõplikult varad ja kohustused
• näitab teile, mida on vaja õpetada lastele raha kohta, et nad oleksid tulevikus edukad

Robert Kiyosaki on heitnud väljakutse üle maailma kümnete miljonite inimeste mõtteviisile rahast ning muutnud seda. Raamatu autori arvamused lähevad sageli tavatarkusega vastuollu ja seetõttu on ta saanud tuntuks kui otsekohene, kartmatu ja julge mees. Teda peetakse kogu maailmas kirglikuks finantshariduse propageerijaks.

Rikas isa, vaene isa: Mis on jõukus?

See sõltub sellest, kellelt küsida. Mõni seostab selle rahanumbritega, teised aga väidavad, et jõukus on endale eluks vajalike asjade võimaldamine, kolmandate meelest ei ole jõukus üldse rahaga seotud.

Robert Kiyosakil, multimiljonäril ja rahateemalise klassiku „Rikas isa, vaene isa“ autoril on täiesti oma vaatenurk. Enda uusimas raamatus „Second Chance: For Your Money, Your Life, And Our World“ defineerib ta jõukuse kui vabaduse tööst. „Rikas isa sõnastab jõukuse, küsides, kui sa lõpetad töötamise, siis kui kaua sa hakkama saaksid?“, kirjutab Kiyosaki. Ta võrdleb seda lähenemist leiutaja ja teoreetiku Bucky Fulleri omaga, kes on öelnud, et jõukus on võimekus jääda ellu X arv päevi. Kiyosaki küsib veel teisiti – kui kaua suudab su raha sind pinnal hoida?

Kiyosaki, kelle eeldatav vara ulatub $80 miljonini, jätab jõukuse definitsioonist kõrvale igaühe, kes elab palgapäevast palgapäevani, hoolimata palga suurusest. Selle asemel, kui palju kellelgi on vabu vahendeid praegu, paneb ta rõhku raha hulgale, mis inimesel on kogutud homse jaoks – pensioniks, ootamatuteks olukordadeks või suurteks üritusteks ja ostudeks.

Teost on väga mugav lugeda, see on osalt nagu tõsielu romaan. Esitatud mõtted on illustreeritud lihtsate jooniste ja graafikutena, et isegi laps saaks aru.
Kiyosaki on ka finantskirjaoskust tõstva lauamängu Cashflow looja.

***

Loe ka “4-tunnine töönädal

***

Kuidas eelhõivatus su loovust pärsib + raamatusoovitus

Eelhõivatus (ing.k. preoccupied) on seisund, kus subjektil on mõttes mõni teine tegevus/idee, mis varjatult kasutab tema tähelepanu ja vaimset ressurssi. Sinu äri loovtöötajale (sh tegevjuhile) on selline seisund pärssiv kui see millega ta eelhõivatud on, ei ole üldse seotud tema töö ülesannetega (nt levelid FB-mängus, suhte mured, teine töö, ebameeldiv haigus, tüli, ebamugav finantsseis).

eelhõivatus tähelepanu äri
Hoia fookus ainult olulisel.

Ehk avastad ise, et oled eelhõivatud mingi täiesti triviaalse tegevusega ja tunnetad, et kui see “ära kustutada”, siis on sul parem fookus prioriteetidele? Võid leida isegi mitmeid selliseid tegevusi, mis nõuavad varjatult su tähelepanu isegi siis kui parasjagu teed hoopis teist tegevust. Nimetagem neid tegevusi tähelepanu-parasiitideks.

Tähelepanu on aeg + pühendumus. Meie tähelepanu on piiratud. Mida vähem tegevusi sul tähelepanu-väljas (attention span e tähelepanu-väli) on, seda rohkem iga tegevus tähelepanu saab. Parasiidid teevad su tähelepanu-väljale auke ja imevad ressurssi.

Kui hakkad selliseid tarbetuid tegevusi välja filtreerima, siis paraneb fookus põhi-tegevusele ja müra väheneb ja sa muutud produktiivsemaks.

Põhjalik müra vähendamine (noise reduction) viib sind lausa askeetlikule minimalismile, kus sa teed ainult seda mis on oluline. Äris tuleb selline võime väga kasuks.

Olles produktiivsem, saad rohkem tehtud, aju toodab dopamiini ja see suurendab veelgi su produktiivsust. (Dopamiin on aju mõnu-kemikaal.)

Kui hakkad prioriseerima, mis on oluline ja kuivõrd, siis näed ise ka, et mingi hetk on sul vaja hakata vastu võtma otsuseid.  See jällegi teeb prioriteete selgemaks ja aitab müra vähemaks filtreerida, muutes sind seeläbi efektiivsemaks.
Olles endale selgeks teinud Miks sa mida teed , vähendad müra ja sellest tekkiv ahelreaktsioon tõstab su produktiivsust eksponentsiaalselt kuna tingib muutuse igas järgnevas teguris.

kasvutegurid produktiivsus
Kasvutegurid: punane – lineaarne; sinine – quadratic; roheline – eksponentsiaalne.

RAAMATUSOOVITUS

Ülalolev mõttemaatika on soojenduseks heale raamatule Brian Tracy poolt. Tobeda nimega “Pistke nahka see konn!” ei ole kokaraamat uuest moedieedist vaid see sisaldab 21 meetodit, mis aitavad venitamiskalduvusest (procrastination) üle saada ja vähema ajaga rohkem korda saata (ester.ee/record=b1828391*est). Raamat ise on eeskujulikult ainult 100 lehekülge pikk.

THE BIGGER PICTURE

Meie kiirelt arenevas infoühiskonnas on vaja aeg-ajalt endale reset teha ja endale aru anda, miks me mida teeme. Infot ja võimalike tegevusi on nii palju, et see on muutunud info-müraksPrince Ea räägib kuidas tehnoloogia meie tundeelu halvab ja meid eba-inimesteks teebhttps://www.facebook.com/video.php?v=10152753344339769