Ärijuht kui kaasaegne juht-kütt

ärijuht küttimine jaht juht

Tänapäeva edukas ärijuht oli ürgajal edukas juht-kütt ühisel jahilkäigul.

Inimestena oleme miljonite aastate evolutsiooni tulemus. Paljud kaasaegsed füüsilise ja vaimse tervise probleemid on tekkinud selle arengutee mitte arvestamisega. Aga kui meie geneetilist kohastumust ikkagi arvestada, siis kuidas saaksime olla parema tervisega, parema sotsiaalse eluga, parema majandusliku seisuga ja parema ühiskondliku positsiooniga? Kuidas me saaksime olla efektiivseim, mis inimesena olla saame, ükskõik mis elusfääris, kasutades ära juba olemasolevaid looduslikke jõude?

D.Morris’e raamat “The Human Animal. A personal view of the human inimloom looduslik valik human animal morrisspecies.” (1994) sisaldab lugemiseks umbes 214 lehekülge koos rohke pildimaterjaliga. Discovery Channel tegi sellest ka 6-osalise seriaali. Eestikeelne tõlge võiks olla “Inimloom. Vaatenurk inimliigile.”

Lühidalt: sotsiobioloogia ja looduslik valik

Desmond Morris (s.1928) on zooloog ja paljude inimese sotsiobioloogia raamatute autor. Sotsiobioloogia on teooria, mis püüab seletada organismide sotsiaalsete suhete päritolu loodusliku valiku kaudu. Looduslik valik inimeste elus: indiviidide ebavõrdne ellujäämine ja järglaste andmine (loodus)keskkonnas, mis eelistab isendeid, kes on olemasolevate keskkonnatingimustega paremini kohastunud. Loodusliku valiku toimel elimineeritakse vähemkohased isendid.
Darwini evolutsiooniteooria kohaselt on liikide ajaloolise muutumise peamiseks põhjuseks just looduslik valik.
Sotsiaaldarvinism on sotsioloogia suund, mis püüab ühiskonna arengut seletada olelusvõitluse ja loodusliku valikuga. Sotsiaaldarvinistid kasutasid ühiskonna arengu selgitamiseks Darwini evolutsiooniteooria põhimõtteid: ühiskonnas valitsevat ebavõrdsust, konkurentsi ja majanduslikku ning sotsiaalpoliitilist rõhumist mõistsid nad loodusliku paratamatusena.
Ehk siis – edukaks saavad need, kes suudavad paremini kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Kui keskkond muutub, pead kohanema, et edukaks saada. Sattudes üksikule saarele, vangi, sõjaväkke, tööturule, kooli või ärimaailma, pead ära õppima selle keskkonna ellujäämistingimused, et saada edukaks.

Ürgsed reeglid küttimisel

Küttimine-korilus on esimene ja kõige tähtsam inimese kohastumus, mis hõivab 90% inimese ajaloost. Põllumajandus tuli alles u 12 000 a tagasi. Kui mehed käisid jahil, siis naised tegelesid korilusega (marjad, seened, pähklid jm). D.Deida on kirjutanud, et mehel peab olema elus esikohal tema missioon (küttimine) ja alles seejärel naine. Naine ja lapsed tahavad süüa – peab saaki koju tooma. Kui mees ei suuda toitu hankida, siis jääb ta naisest ilma ja võib ka ise hukkuda. Seega on mehel looma jahtimine ja tapmine esikohal, see on tema missioon. Ja kui jahilt naasev mees tõi naisele ka ilusa lõhnava lille, siis oli veel eriti armas :)

Jahi planeerimine üksi ja koos teistega nõudis võimekust olla keskendunud pikema aja vältel organiseeritud ettevõtmisele. Tänapäeval pole vaja enam sööki metsast küttida, kuid vajadus jahipidamise järgi on tugevalt geenides. Jahivõimekuse ekvivalendiks on saanud raha.

Naisterahva motiivid selles ürginimese-äri mudelis on pisut teised. Kaasaegne efektiivne nais-korilane on intelligente “ressursside haldur” (raha) – ta on arendanud halduse oma majapidamiselt laiemaks. Ta teab kus tema haldusalas, mis ressursid on ja kuidas neid kasutada. Millised on mürgised taimed ja kus asuvad kõige viljakamad taimed.

Ärijuht kui karjajuht

Juhiks kujunes see, kes suutis tiimi ühiselt eesmärgini viia. Küttimise puhul on selleks vaimne võimekus ja omandatud erialased kogemused/teadmised, mentaliteet (suhtumine), kuidas suunata füüsilist jõudu, jahikaaslasi ja olemasolevaid relvi saagi tabamiseks. Samamoodi nagu ürgajal küttimisel ei ole ka kaasaja rahategemisel esmamäärav füüsiline jõud üksi. Inimene on ajuvaldav organism. Ülesanded saab täidetud see, kellel on piisavalt intelligentsi, et olemasolevaid ressurse eesmärgi saavutamiseks  kasutada. Kaasajal on selleks juht, kelle ülesanne ongi teha asjad ära – ta on autoriteet tegevuses (executive). Tegevjuht (CEO, chief executive officer) on nö “ära-otsustaja”, Ärategija – ta on selle staatuse realiseerija.

looduslik valik sotsiobioloogia
D.Morrise raamatut “Human animal” mainiti filmis “Vangla valitseja” (“Shot caller” 2017), kus ärimees satub vanglasse ja õpib elama sealsete reeglite järgi ja saab Otsustajaks (shotcaller).

Vastasseisud ja võimutaotlused. Sarnaselt hundikarjale eelneb inimkarja konfliktide puhul füüsilisele ründamisele erimeelsusest teada andmine ja  jõu näitamine (power display). Huntidel-koertel nt urisemine, turja karvad püsti, haukumine ja agressiivne pilk oponendi suunas. Inimeste puhul sama mudelit võib näha maailmas igapäevaselt, nt kui kahel joobes mehel on mingi erimeelsus: käed-õlad laiali, hääl tõstetud, agressiivsed žestid ja pilk. Edasi läheb see tõukamiseks (käed külge), mis on huvitav etapp – see näitab, et tõukaja ei karda ja on valmis juba füüsiliselt oma seisukohta kaitsma ja oponent peab kas taganema või ründama. Kui oponent selle peale taganeb, on erimeelsus lahendatud. Tsiviliseeritud inimestel toimub sama asi verbaalselt.

Rahategemine kui kaasaegne küttimise vorm

Inimesele on looduslikult sisseehitatud preemia-süsteem. Alati kui saad midagi olulist tehtud, vallandub dopamiini. Dopamiin on sisuliselt mõnu-kemikaal. Kui pikk jahipidamine koos kestva füüsilise ja vaimse pingutusega päädib saagi võiduka tabamisega, siis see tähendab jahigrupi liikmetele, et neil ja nende peredel on süüa – see oli kõige tähtsam. Ilma söögita pole pere. See oli tähtsaim emotsionaalne võit ja vallandus dopamiin. Dopamiini vallandumine omakorda annab jõudu uuteks saavutusteks ja seda saab kasutada oma ärivõime arendamiseks.

Ükskõik milles on vaja edu saavutada, tuleb tegevus ülesehitada nii, et see on premeeritud. Vahet tuleks teha rahal ja sellel, mida raha eest tahad. Rahapaber iseenesest on vahend. Preemiad tuleks planeerida nii, et mida selle raha eest endale täpselt tahad, nt maja, auto, reis, koolitus, käekell vm. Ametikõrgendusega võib kaasneda auto või korter linnas kuhu lähetati, seega jääb paberraha vahelt üldse ära.

Me naudime rohkem võite, mille saavutamiseks oleme vaeva näinud (jahilkäik). Seega on tegu protsessiga. Kui tegu on pikaajalise protsessiga, kus eesmärk on kaugel (nt aasta kasumi väljavõtmine, 20kg rasvapõletust vm), siis peaks looma premeeritud vahe-eesmärke, et hoida indu minna jahiga lõpuni.

Tehes väikeseid jahil käike, saades väikeseid võite väikese dopamiini laengu ja emotsionaalse rahuloluga, saame ülesehitada teed suuremate võitudeni – nagu mäest alla veerev lumepall. Hea praktika on alustada ärategemise rõõmu pealt enda meelelist üleskütmist kohe hommikul, nt esimese tegevusena teed voodi korralikult ära. Mõned teevad ka hommikul trenni ära, et saada ka sellest “linnuke kirja”. Samuti saab dopamiini-laksu mõne olmekohustuse ärategemisest. Koge selliseid väikeseid võite enne kui tööpostil alustad.

Tegevuse mõtestatus on tähtis – miks ma mida teen. Me saame enam naudingut kui meie läbi mõeldud ja igakülgselt kontempleeritud tegevuskava viib soovitud tulemuseni ja saame sellest kohe ka premeeritud.

Vii oma äri uuele tasemele:

  1. Tee Pareto audit oma tegemistele.
  2. Prioriseeri.
  3. Tegutse.
Hannibal, seriaalist "The A-Team" 1983
Hannibal, seriaalist “The A-Team” 1983, oli enda sõjaväe tiimi nö ärijuht :)

Boonus

  • Toitumine: Kohastumust arvestades sobib inimese kehale toitudest liha, kala, pähklid, taimed ja paastumine. Kaasajal on sarnaseid toitumisteooriad nimetatud kui paleo (liha-kala-taimed), madala-süsivesiku-kõrge-rasva toitumine (low-carb-high-fat), vahelduv paastumine (intermittent fasting), ketogeeniline toitumine (rasvküttel) ja mõned veel, mille ühiseks jooneks on toitumine, milleks inimese geneetika on loodud. On teaduslikult tõestatud, et inimese aju ja keha töötab ketokehade peal 25% efektiivsemalt, vastupidiselt neile, kes söövad süsivesikuid. Toitained, mida me hakkasime karnivooridena kalast ja lihast saama viisid meie aju uuele arenguteele. Kuidas peaks toituma ärijuht? Aju võimekus, hormonaalne tasakaal ja füüsiline võimekus.
  • Sport: kõndimine. Küttimist imiteeriv sprint (nt HIIT) ja lihaseid koormav lähivõitlus. Mõni aeg peale trenni/jahti kui oled saagi koju viinud, on hea seda lõkke ees naisega süüa.
  • Pere: mehel peab olema kindel “pesa” pereloomise jaoks ja nähtav “jahivõimekus”, et ta suudab ka perele saaki tuua ja neid kaitsta. Hundinahast vesti asemel on kaasajal kallid riided ja aksessuaarid, mis näitavad juurdepääsu suurele kogusele rahale. Samuti näitab mehe viljakust ja jahivõimekust tema nähtav tervislik seisund ja füüsiline vorm. Naised hindavad (valuate) mehes just sellist kombineeritud vaimset ja füüsilist võimekust – jahivõimekust. Popkultuuris on nimetatud seda ka kui “iseloomu”. Sa võid küll riides olla ja rääkida nagu ärijuht kuid naine tunnetab ära kui su jutt ei jookse su iseloomu mööda.
  • Sotsiaalsus: karjana jahil käies oli vaja koostööd teha, üksteise mõistmine oli eluliselt oluline. Ühine lõkkeääres tantsimine ja laulmine koos joovastavate taimede-seentega, mis on säilinud tänapäevani veel mõnes põlisrahva kultuuris, on kaasajal tuntud kui ööklubis joobes olles tantsimine ja sotsialiseerumine.

Mõistes inimese ürgseid motiive suudame kaasajal olla efektiivsemad. Seda nii rahategemise, sotsiaalsete suhete, toitumise, spordi kui ka pereelu osas.

Loe ka: Kuidas saada rikkaks

Artikli päises on peategelane Jordan Belfort filmist “The Wolf of Wall Street”, 2013. Tema oli ka enda tiimi ärijuht.

Liitu uudiskirjaga: lisaraha, ärivõime ja produktiivsus.
Mitte sagedamini kui kord kuus.

1 mõte “Ärijuht kui kaasaegne juht-kütt” kohta

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga