On sul kunagi peale tüli/konflikti vaidluse “võitmist” olnud kahtlus, et kas nüüd läks asi paremaks või hullemaks ning mida ma üldse tegelikult võitsin? Paljud lähevad vaieldes nii hoogu, et jäävad vaidlema lihtsalt vaidluse võitmise pärast. Seda nii emotsionaalsetel põhjustel, teadmatusest kui ka pahatahtlikusest. Sellised vaidlused tekivad kui klammerdutakse argumentatsiooni sõnadesse kinni ega anta enam endale aru, mis on selles olukorras ikkagi vaja saavutada (poolehoid, mõistmine, tegu, infopüük, mõjutamine).
Tüli: vaidlemine või väitlemine
Vaidlust võita on vaja ainult reglementeeritud väitluse võistlustel. Väitlus on reegleid järgiv võistlus tugevama argumendi eest ja ainuke eesmärk on võita. Vaidlus on nagu reegliteta väitlus. Tavaelus vaieldes või argumenteerides tuleb endale aru anda, mida ikkagi on vaja saavutada.
Kõige asjalikum eesmärk vaieldes on läbi konstruktiivse arutelu jõuda mõlemale sobiva lahenduseni/arusaamiseni. Sellised konfliktid on head kuna aitavad asju selgeks rääkida ja omavahelist töö- või eraelu suhet arendada.
Kõiki muid vaidlusi, mille eesmärk ei ole ühist probleemi lahendada, on sisutud või kaheldava väärtusega, saab äärmuslikel juhtudel kirjeldada Pyrrhose võiduna – sa võisid küll sõnaliselt peale jääda kuid kaotasid midagi muud.
Millal tõde vaidluses ei loe?
- Kui telemarketingi müügimees helistab ja sujuvalt hakkab sulle selgitama, miks sa ikkagi peaksid seda või toda asja tellima. Sa tead, et ei telli nagunii. Sinu asi pole talle seda ära selgitada ja oma eraelu jagada või temaga argumenteerides aega raisata. (Vahelduseks on muidugi hea praktiseerida enesekehtestamist ja julgust EI öelda. Sellised kõned ja ostukeskuste aktiivsed müüjad on hea võimalus selleks.)
- Kui su kolleeg on täielik debiilik. Isegi kui suudad talle selle ära argumenteerida, halvendab see teie koostööd ja ta jääb debiilikuks edasi :)
- Tülides/erimeelsustes elukaaslasega ei loe niivõrd “tõde”/selgus vaid kuidas selleni jõutakse ja kuidas seda lahendatakse.
- Kui sind provotseeritakse vaidlusesse/arutellu, et välja peilida infot, sinu arvamust või hoiakut. See on ühtlasi ka tavaline manipuleerimise võte, kus vastane seob sind vestlusega, et saada mingit tulemit:
a) sunnib sind valima poolt (mingis aktuaalses küsimuses);
b) andma infot (“Saad sa lõuna ajal minuga selle projekti üle arutada.” – “Ei, ma lähen Mallega restorani sööma.” – Ahaa, neil ikka on midagi).
Võib öelda, et kõikidel juhtudel, kus tegu on millegi muuga kui ühise vastuseisu-probleemi konstruktiivne tsiviliseeritud lahendamine, tuleb aru anda vaidluse/tüli tegelikest põhjustest ja vastase huvidest. Ja vastavalt sellele planeerida oma käitumine vaidluses.
Vaidlemise kiirkursus :)
Koomik Bill Burr on tabavalt teinud sketši ühest väitlemise põhitõest – argumenteeri ümber põhiküsimuse ja nõua, et oponent teeks sama. Üsna levinud on erinevad demagoogia võtted, kus põhiküsimusest hakatakse erinevat moodi (vestlustehniliselt, emotsionaalsus jm) kõrvale kalduma, seda siis teadmatult või sihipäraselt. Bill räägib sellest nagu see oleks ainult naistele omane kuid tegelikult kasutavad seda kõik läbisegi erinevatel põhjustel ja elualadel: vid
Loe ka:
Suhtlemiskonflikti psühholoogia – raamatusoovitus.