Tüli – mida sa võidad kui sa võidad

On sul kunagi peale tüli/konflikti vaidluse “võitmist” olnud kahtlus, et kas nüüd läks asi paremaks või hullemaks ning mida ma üldse tegelikult võitsin? Paljud lähevad vaieldes nii hoogu, et jäävad vaidlema lihtsalt vaidluse võitmise pärast. Seda nii emotsionaalsetel põhjustel, teadmatusest kui ka pahatahtlikusest. Sellised vaidlused tekivad kui klammerdutakse argumentatsiooni sõnadesse kinni ega anta enam endale aru, mis on selles olukorras ikkagi vaja saavutada (poolehoid, mõistmine, tegu, infopüük, mõjutamine).

Tüli: vaidlemine või väitlemine

Vaidlust võita on vaja ainult reglementeeritud väitluse võistlustel. Väitlus on reegleid järgiv võistlus tugevama argumendi eest ja ainuke eesmärk on võita. Vaidlus on nagu reegliteta väitlus. Tavaelus vaieldes või argumenteerides tuleb endale aru anda, mida ikkagi on vaja saavutada.

Kõige asjalikum eesmärk vaieldes on läbi konstruktiivse arutelu jõuda mõlemale sobiva lahenduseni/arusaamiseni. Sellised konfliktid on head kuna aitavad asju selgeks rääkida ja omavahelist töö- või eraelu suhet arendada.

Kõiki muid vaidlusi, mille eesmärk ei ole ühist probleemi lahendada, on sisutud või kaheldava väärtusega, saab äärmuslikel juhtudel kirjeldada Pyrrhose võiduna – sa võisid küll sõnaliselt peale jääda kuid kaotasid midagi muud.

Millal tõde vaidluses ei loe?

  • Kui telemarketingi müügimees helistab ja sujuvalt hakkab sulle selgitama, miks sa ikkagi peaksid seda või toda asja tellima. Sa tead, et ei telli nagunii. Sinu asi pole talle seda ära selgitada ja oma eraelu jagada või temaga argumenteerides aega raisata. (Vahelduseks on muidugi hea praktiseerida enesekehtestamist ja julgust EI öelda. Sellised kõned ja ostukeskuste aktiivsed müüjad on hea võimalus selleks.)
  • Kui su kolleeg on täielik debiilik. Isegi kui suudad talle selle ära argumenteerida, halvendab see teie koostööd ja ta jääb debiilikuks edasi :)
  • Tülides/erimeelsustes elukaaslasega ei loe niivõrd “tõde”/selgus vaid kuidas selleni jõutakse ja kuidas seda lahendatakse.
  • Kui sind provotseeritakse vaidlusesse/arutellu, et välja peilida infot, sinu arvamust või hoiakut. See on ühtlasi ka tavaline manipuleerimise võte, kus vastane seob sind vestlusega, et saada mingit tulemit:
    a) sunnib sind valima poolt (mingis aktuaalses küsimuses);
    b) andma infot (“Saad sa lõuna ajal minuga selle projekti üle arutada.” – “Ei, ma lähen Mallega restorani sööma.” – Ahaa, neil ikka on midagi).

Võib öelda, et kõikidel juhtudel, kus tegu on millegi muuga kui ühise vastuseisu-probleemi konstruktiivne tsiviliseeritud lahendamine, tuleb aru anda vaidluse/tüli tegelikest põhjustest ja vastase huvidest. Ja vastavalt sellele planeerida oma käitumine vaidluses.

Vaidlemise kiirkursus :)

Koomik Bill Burr on tabavalt teinud sketši ühest väitlemise põhitõest – argumenteeri ümber põhiküsimuse ja nõua, et oponent teeks sama. Üsna levinud on erinevad demagoogia võtted, kus põhiküsimusest hakatakse erinevat moodi (vestlustehniliselt, emotsionaalsus jm) kõrvale kalduma, seda siis teadmatult või sihipäraselt. Bill räägib sellest nagu see oleks ainult naistele omane kuid tegelikult kasutavad seda kõik läbisegi erinevatel põhjustel ja elualadel: vid

Loe ka:

Suhtlemiskonflikti psühholoogia – raamatusoovitus.

Suhtlemiskonflikti psühholoogia – raamatusoovitus

Järjekordne raamatusoovitus: “Suhtlemiskonflikti psühholoogia” Tõnu Lehtsaar, 2015.

Kellele soovitan ja miks.

Kõigile, kellel on tööalaselt vaja aru saada ja lahendada erinevaid suhtluse olukordi – äriomanikud, klienditeenindajad, keskastme juhid. Samuti neile, kes soovivad oma eraelu suhtlust korras hoida. Eelkõige aitab see tülisid ja konflikte ära hoida ning kiiremini ja efektiivsemalt lahendada.

Konfliktoloogia mõistmine aitab paremini mõista inimestevahelist suhtlust üldse. Üks läbiv arusaamine raamatust jäi, et peamine konfliktide põhjus on madal emotsionaalne intelligentsus . Teine põhjus on lihtlabane  pahatahtlikkus (demagoogia, manipuleerimine). Selle vastu aitab enda harimine suhtluse psühholoogia temaatikas ja see aitab “mängurite” ja rumalate suhtlejatega paremini toime tulla.

Sisult on see küll akadeemiline tekst kuid lugeda on seda mõnus ja mugav nagu tegu oleks gümnaasiumi õpikuga – ideaalne kombinatsioon :) Mõtted on väga selgelt väljendatud ja loogiliselt ülesehitatud. Kogenuma suhtlus-eksperdi jaoks võivad mõned seletused raamatus tunduda ilmselged kuid nende väljatoomine aitab selgitada kogu konteksti. Seda enam, et maailmas on ka palju rumalaid suhtlejaid.

Raamatu autor Tõnu Lehtsaar on Tartu Ülikooli psühholoogia professor.

Suhtlemiskonflikti psühholoogia

Sisu, 275 lk, millest lugeda u 250 lk + harjutused:

1.osa. Konfliktist üldiselt. Mõiste, tüübid, kliima.
Mis on põhilised tunnused, mille alusel konflikte eristada? Konflikti kliima mõju konflikti arengule.

2.osa. Konflikti psühholoogilised põhjused.
Võimuvõitlus. Eelarvamused. Rollikäitumine. Muljejuhtimine. Haavatud õiglustunne. Isiksuslikud probleemid.

3.osa. Konflikti areng.
Konflikti eskalatsioon. Eskalatsiooniastmed. Konfliktitsükkel. Lahendamatud konfliktid.

4.osa. Konfliktide lahendamine.
Konflikti diagnostika ja konstruktiivne vastandumine. Konfliktikäitumise stiilid. Lepitamine konfliktis. Konfliktidiagnostika harjutusi (lk 251-269).
Olles eelnevad 3 osa läbi töötanud, jõuame kõige huvitavama osa juurde – kuidas konflikte siis lahendada. Kui oled kannatamatu, siis või kasvõi sellest osast alustadagi kuid eelmise kolme teooria osa läbitöötamine aitab paremini mõista miks on lahendamisel sellised ja sellised võtted, suhtumised ja lähenemised.

Üks levinud vigadest, mida suhtluskonfliktides tehakse on veendumus enda seisukoha ainuõigususes. See takistab teise inimese mõistmist ja konflikti lahendamist.

Nagu keerulisi suhtlusolukordi ikka, on ka selles raamatus toodud läbivalt konkreetseid näiteid igapäevastest suhtlusolukordadest. Samuti on iga osa lõpus kokkuvõtted, mille võib ka ülevaate saamiseks juba alguses läbi lugeda.

Raamatukogudes saadaval: ester.ee/record=b4477403*est

Loe ka:

Võimumäng – raamat veenmisest, võimust ja mõjutamisest

Manipuleerimine – kuidas ära tunda & kaitsta

Demagoogia võtted ja nende äratundmine