Finantskirjaoskus Eestis – edendamine ja vastuolud

Siinses artiklis on uuritud finantskirjaoskuse levi Eestis ja selle rolli vaesuse vähendamiseks. Ühiskonna kestlikkuse ja liikmete heaolu tõstmiseks on vaesuse vähendamine üks tegevussuundadest. Langemata pikka sotsiaalfilosoofilisse arutellu, kas ja kuivõrd on vaesus põhjus või tagajärg, on siin uuritud rahalise võimekuse otseseid tõstmise võimalusi Eestis ja finantskirjaoskust eelkõige pragmaatilisest vaatenurgast. Sõltumata omandatud haridusest, lapsepõlve kasvatusest, tervisest ja vaimsetest võimetest on vaestel, ennast vaeseks pidavatel ja lihtsalt rohkem raha tahtvatel inimestel vaja paremini ära elada juba tänapäev. Finantskirjaoskus on Eestis ministeeriumite tasandil defineeritud ja arengukavadesse pandud.

Finantskirjaoskuse edendamine on otseselt suunatud indiviidi rahalise võimekuse arendamisele, mitte tema akadeemilise taseme või tööturu väärtuse tõstmisele. Nimetatud kaks näitajat ei ole orienteeritud sellele, et inimene oskaks oma potentsiaalselt suurema sissetulekuga ka targemini ümber käia.

Indiviidi rahaline tarkus mõjutab tema leibkonna heaolu ja leibkondade heaolu mõjutab riigi jätkusuutlikust.

Finantskirjaoskus ja vaesus

Võid esimese lugemisega selle alateema vahele jätta ja minna otse järgmise alateema juurde.

Erinevalt teistest vaesuse vähendamise praktikatest on finantskirjaoskuse arendamine ainuke, mis on otse suunatud indiviidi rahalise võimekuse arendamisele ja nii vaesuses elavate leibkondade vähendamisele. Statistikaameti andmetel elas suhtelises vaesuses 2016. aastal 21,1% Eesti elanikkonnast ehk ligi 276 000 inimest, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 468 eurot (Statistikaamet, 2017). Kusjuures nendest 56% olid naised ja 44% mehed ( vt Joonis 1).

Joonis 1. Suhtelises vaesus elavad isikud 2016.a soo järgi (Statistikaamet, 2017)

Vaesus on sotsiaalse tõrjutuse üks keskseid mõisteid. Sotsiaalseks tõrjutuseks nimetatakse olukorda, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, vaesuse, materiaalse ilmajäetuse, töötuse või kehva tervise tõttu ühiskonnaelust täisväärtuslikult osa võtta ning tema juurdepääs ressurssidele ja teenustele on piiratud (Rummo, 2017). Vaesuse vähendamine on üks heaolu kasvu komponente lääneliku maailmavaatega ühiskondades, mille osa on ka Eesti. 

2000. aasta septembris võttis ÜRO vastu aastatuhande deklaratsiooni, milles on kaheksa eesmärki (ÜRO, 2000). Nendest üks on kaotada maailmast äärmine vaesus ja nälg. 2015. aastal vastuvõetud Jätkusuutliku arengu seitsmeteistkümnest arengukava eesmärgist esimene on kaotada vaesus (ÜRO, 2015).

Heaolu kasv on teine eesmärk neljast, mis on püstitatud 2005.a vastuvõetud Eesti säästva arengu riiklikus arengustrateegias “Säästev Eesti 21”. Kavas on heaolu määratletud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasneb võimalus ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida. Üksikisikut väärtustava lääneliku maailmavaate seisukohalt on indiviidi heaolu väärtus iseeneses.
Riiklikul tasemel võimaldab heaolu kasv jõuda olukorrani, kus Eesti on elu-, töö-, ja eneserealisatsiooni kohana piisavalt väärtustatud ja see on omakorda eelduseks kultuuriruumi elujõulisuse jt eesmärkide realiseerimisele. (EV Riigikogu, 2005)

Sotsiaalministeeriumi Heaolu arengukava 2016-2023 arengukava üldeesmärkide hulgas on ka vaesuse vähenemine. Nelja alameesmärgi hulgas on inimeste majandusliku toimetuleku paranemine. Suhtelise vaesuse määra eesmärgiks aastaks 2023 on jõuda 15 protsendini (EV Valitsus, 2016). 2007-2016 aasta jooksul on suhtelise vaesuse määr Eestis olnud vahemikus 15,8-21,7% (vt Tabel 1) (Statistikaamet, 2017).

Tabel 1. Suhtelise vaesuse määr Eestis 2007-2016:

AastaSuhtelise vaesuse määr
200719,5
200819,7
200915,8
201017,5
201117,5
201220,7
201321,8
201421,6
201521,7
201621,1

Finantskirjaoskuse komponendid

Finantsteadlikkus e rahatarkus e rahaline intelligentsus e finantskirjaoskus (ing.k financial literacy) on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks (Rahandusministeerium, 2017). Rahatarkuse kasutamist piiritletakse indiviidi ja tema leibkonda hõlmavate otsustega.

Tuginedes Rahandusministeeriumi „Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013–2020“ (Rahandusministeerium, 2013), „Finantsaabits: Rahaasjade korraldamise käsiraamat“ (Zirnask, 2016), „Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas“ (Faktum ja Ariko , 2010) ja „Finantsalase kirjaoskuse uuring eesti elanike seas“ (Saar Poll, 2015) materjalidele võib finantskirjaoskust vaadelda mitmes osas.

Finantskirjaoskus kui ette planeerimine

Raha-alasele tarkusele on kõige iseloomulik igasugune planeerimine, eelarvestamine ja ette mõtlemine. Seda nii kulude ja tulude osas kui ka indiviidi ja tema leibkonna elukorralduses.

  • Eelarvestamise perioodi valik.
    Oluliseks on peetud vähemalt kuuajalist olmefinantside eelarvestamist. See on elanike seas ka kõige levinum periood kuna palk tuleb igakuiselt. Siiski on piisavaks eelarvestamise perioodiks hinnatud üle kahe aasta pikkust perioodi.
  • Rahaliste eesmärkide püstitamine.
    Suuremate väljaminekute jaoks, mida ühe kuu sissetulek ära ei kata, tuleb teha mitmekuiseid või –aastaseid plaane raha kogumiseks. Leibkonna heaolu jaoks võivad nendeks olla näiteks kinnisvara ost, auto ost, liisingu või laenu tagasimakse, kallis reis või hädareservi kogumine. 
  • Suured ühised rahalised otsused leibkonnas.
    Tõsist läbimõtlemist, eelarvestamist ja elu planeerimist nõuab mitme inimese ühine pikk laen või liising kinnisvara ostuks. 
  • Investeerimise ja säästmise otsused.
    Säästmine eeldab, et säästjal on võimalik jätta osa rahast kulutamata – säästa saab ainult sisse tulnud raha. Säästmine on finantstargale inimesele väga iseloomulik kuna see suunatud tulevikku ja sünnib valikust jätta osa raha millegi ebavajaliku peale kulutamata. Arukaks investeerimiseks on vaja täielikku arusaamist oma potentsiaalsest investeeringust.
  • Ettevõtluse võimaluste uurimine.
    Sarnaselt  arukale investeerimisele näitab ettevõtlusega alustamine, et isik mõistab raha väärtuse muutumist ajas ja investeerimise objektis. Samuti suhtelist tulu, kus oleme huvitatud väiksema ressursiga saama suuremat kasumit, mis ongi äri olemus.
  • Formaalhariduse ja karjääri mõju sissetulekule.
    Uuringutest on palju seoseid leitud haridustaseme ja sissetuleku vahel. Seosed ei näita selgelt, et madalama haridustasemega inimesed on ka nõrgema rahatarkusega. Samuti ei näita, et kõrgem haridus garanteerib suure sissetuleku.

Hea akadeemiline võimekus suurendab tõenäosust, et isik suudab omandada kõrghariduse ja see omakorda tõenäosust, et isik saab kõrgema palgaga töökoha kui 1.- või 2.taseme hariduse omamise puhul kuid mitte seda, et ta suudab suuremast sissetulekust tekkinud rahaga arukalt ümber käia.

Finantskirjaoskus kui teenustest arusaamine

Finantsteenuste ja rahaliste tagajärgedega muude lepingute läbilugemine on üks asjatundmatute isikute valukoht. Ebameeldivused tulevad peamiselt lepingu mitte-läbilugemisest, puudulikust läbilugemisest ja valesti mõistmisest. 

Teenusest arusaamisele järgneb otstarbekuse hindamine. Naiivne on nõustuda teenuse lepinguga, mida on esitletud kui soodsat, vajalikku või kasulikku. Eluliselt ei pruugi seda sellele inimesele, sellel eluetapil või sellisel kujul üldse vaja olla

Samuti on mõistlik regulaarselt, nt korra aastas, oma tasulised teenused üle vaadata. Võib selguda, et mõni neist ei ole enam otstarbekas või ei ole algusest peale seda olnudki.

Vajaliku teenuse pakkuja leidmiseks võrdleb finantsteadlik inimene erinevate pakkujate samalaadset teenust ja seda kuni lepingu detailideni välja.

Allikakontroll finantsteenuste kasutamisel ja valikul seisneb info võrdlemises teenusepakkuja ja sõltumatu allika materjalides.

Finantskirjaoskus kui oma rahade jälgimine

Olenevalt isiklikest eelistusest kasutab rahatark inimene eelarvestamiseks, jooksvate kulude ja tulude jälgimiseks ühte või mitut vahendit. Pabermärkmiku eelis on selle sõltumatus elektrist ja interneti ühendusest, miinuseks aja- ja töömahukus suuremate summade ja perioodide puhul. Digikeskkonnad nagu tabelarvutuse programmid ja mõned spetsiaalsed interneti saidid võimaldavad inimesel hallata suuremat andmemahtu eelarvestamisel. 

Olmefinantside targa jälgimisega kaasneb ka nende areng kui indiviidi rahalised võimalused muutuvad ja muutub ka riigi majanduskeskkond. See toob vajaduse olla kursis potentsiaalsete seadusemuudatusega, finantsuudistega ja rahandusalase erialakirjandusega et teha arukamaid otsuseid. Majandusuudiste jälgijad on paremini kursis soodsate ja ebasoodsate trendidega ja suudavad tulevikus ära tunda potentsiaalseid pettu skeeme ja investeerimisvõimalusi. Lisaks arendavad meedias levivad dogmaatikute ja skeptikute arutelud ja sõnavõtud inimese kriitika meelt finantsküsimustes.

Hoiakutest tulenevad erinevused otsustes

Rahandusliku intelligentsuse hindamise kitsaskoht on inimeste erinevad väärtushinnangud ja maailmavaated. Kaasaegses läänelikus kultuuriruumis ei ole kellegi maailmavaade vale sellepärast, et see on erinev ja seega ei saa olla valed erinevast maailmavaatest tulenevad finantsotsused kuna küsimus pole ainult rahas. Selline arusaamine teeb mõndade finantsotsuste absoluutse hindamise – hea või halb – keeruliseks kui mitte võimatuks. Seega tuleb otsuseid hinnata suhteliselt ja stiilis „Siis kui…“. 

Otsus, mis võib rahanduslikult otstarbekas ja kasumlik olla, ei pruugi olla eluliselt sobiv konkreetsele inimesele või tema leibkonnale. Näiteks: 

  • Väärtushinnangud: Kristlikus leibkonnas võib finantsotsuse kasumlikkuse „tagaajamine“ seostuda ahnusega, mis on neil üks seitsmest surmapatust. 
  • Stressitaluvus: Pensioni-eelikul võib 50 000 € eest kinnisvara ostmine väljaüürimise eesmärgil, et igakuiselt elu lõpuni 400 € pensionile 200 € lisaraha saada tekitada liigset stressi järelejäänud eluaastate jooksul ja seega hoopis halvendada tema elukvaliteeti ja lühendada kestvust.
  • Psühholoogiline sobivus: tugevalt neurootiline isik investeerib maakleri kaudu igakuiselt pool sissetulekust aktsiatesse ja läheb endast välja iga languse peale.
  • Strateegiline hoiak: 25-aastane inimene ei investeeri pensioni 3.sambasse, sest kavatseb strateegiliselt olla sõltumatu pensionifondist oma pensioniea rahandusliku heaolu tagajana ja investeerida enda ettevõtte arendamisse.

Rahatarka otsust ja selle elulist sobivust on puudutatud investeeringute riskitaluvuse osades ja mõndades rahatarkuse definitsioonides läbi mõiste „majanduslik heaolu“ kuid üldiselt vaadeldakse neid eraldi. Igapäevaelust teame, et leibkonna sisepinged (olgu need rahanduslikest otsustest või muudest) ei soodusta edasist leibkonna liikmete vahelist (paarid, kärgpered) ühtemõtlemist ja usaldust rahaküsimustes ja võivad seda ka halvendada (nt osa üüri maksjaid kolivad välja). Seega peaks rahatarkust vaatlema koos leibkonna heaoluga.

Finantskirjaoskus tõusuteele

Riigipoolsed või riigi osalusega initsiatiivid

Peamine riigipoolne sekkumine oma kodanike finantskirjaoskuse tõstmiseks on Rahandusministeeriumi „Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi aastateks 2013–2020“, mis annab ühtse raamistiku kogu finantskirjaoskuse valdkonna edendamise tegevustele Eestis. Programmil on kolm peamist eesmärki:

1. „Inimesed teadvustavad rahaasjade planeerimise vajalikkust ja nende hoiakud toetavad arukate finantsotsuste langetamist.“ Siin on jällegi toodud ära ette planeerimise vajalikkusest teadvustamine – isegi kui indiviidil puudub finantskirjaoskus peab ta saama teadlikuks  selle vajadusest. Eesmärgini jõudmise tegevussuunad on peamiselt läbi formaalhariduse. Üheks eesmärgi täitumise indikaatoriks on eelarvestust praktiseerivate inimeste osakaalu tõus 47%-ilt 57%-ini.

7st indikaatorist 3 on seotud 3.pensionisambasse sissemakseid tegevate inimeste arvu tõusuga – siinkohal tuleb ära tuua selle indikaatori vastuolu, mis seisneb selles et finantsteenuse kasutamine iseenesest (nt 3.pensionisammas) ei näita rahatarka otsust.  

Näide EV Rahandusministeeriumi “Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013–2020”, ptk 2.2 “Parem arusaadavus finantsteenustest”:
“Napib ka teadmisi ja oskusi enda ja oma pere majanduslike riskide hindamiseks, näiteks kindlustusteenuseid (auto-, vara-, elukindlustus) kasutab vaid 47% elanikest (Rahandusministeerium, Faktum & Ariko 2010).”

Kirjeldatud probleem programmis on “Finantsteenuste alased teadmised ei ole piisavad” kuid – see et “vaid 47%” elanikest kasutab kindlustusteenuseid ei näita mitte midagi finantsteenustest arusaamise kohta, eriti kindlustusteenuste osas. SEE ON JÄRELDUSVIGA kuna isik võib kasutada teenust nii võhiklikel kui asjatundlikel põhjustel.

EV Rahandusministeeriumi “Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013–2020” 1.eesmärk: Inimesed teadvustavad rahaasjade planeerimise vajalikkust ja nende hoiakud toetavad arukate finantsotsuste langetamist.

Programmil on 3 eesmärki, millest 1. on et “Inimesed teadvustavad rahaasjade planeerimise vajalikkust ja nende hoiakud toetavad arukate finantsotsuste langetamist” ja selle täitmise indikaatoreid on 7, millest neljal on järeldatud, et suurenenud finantsteenuste (sh 3.pensionisammas) tarbimine VIITAB suurenenud arukatele finantsotsuste langetamistele. SEE ON JÄRELDUSVIGA.

Oht seisneb selles, et vaesed inimesed loevad taolistest uuringutest välja, et “rahatark on tarbida rohkem finantsteenuseid, teha kindlustusi ja kindlasti 3.pensionisammas”, mis on vale. Siinse artikli autor ei väida, et 3.pensionisambasse investeerimine on vale vaid, et selle “vale/õige” ei ole by-default “õige”. Nagu investeerimine iseenesest ei ole kunagi “õige” otsus vaid see on “õige otsus kui …”-tingimustel.

Finantsteenuste tarbimise pidamine rahatargaks otsuseks by default on vale, sest tingimusi pole arvestatud.

  • Millistel tingimustel on rahatark otsus teha 3.pensionisammas JA millistel mitte?
  • Millistel tingimustel on rahatark otsus teha elu- või kodukodukindlustus JA millistel mitte?
  • Millistel tingimustel on rahatark otsus panna raha “investeerimisriskiga hoiusesse, investeerimisriskiga elukindlustusse, aktsiatesse, võlakirjadesse, investeerimisfondi osakutesse, tuletisinstrumentidesse” JA millistel mitte?
  • Millistel tingimustel on rahatark otsus panna raha enda ettevõtlusse JA millistel mitte?
  • Millistel tingimustel on rahatark otsus investeerida väärismetallidesse, kinnisvarasse, krüptorahasse või ühisrahastusse JA millistel mitte?
  • Millistel tingimustel on rahatark otsus võtta koduliising või laen 20+ aastaks JA millistel mitte?

2. „Inimesed saavad aru finantsteenustest ja oskavad nende abil oma rahaasju igas eluetapis korraldada.“ Oskus finantsteenusest aru saada võimaldab ka targemini kaaluda selle kasutamise otstarbekust esmajärgus. Eesmärgini jõudmise neli tegevussuunad on peamiselt rahatarkuse info viimine kodanikeni.

3. „Finantsteenuseid pakutakse vastutustundlikult.“ See punkt on suunatud finantsteenuste pakkujale. Tegevussuundadega reguleeritakse seda kuidas teenusepakkujad teenust inimesele esitlevad ja ei ole suunatud inimeste rahatarkuse tõstmisele. Üks vastuolu seisneb selles, et eraettevõtte jaoks on “vastutustundlik” üsna ähmase piiriga ja vähem kasumlikum kuna läheb vastuollu äri olemusega.
Üks eesmärgi täitmise indikaatoritest on teenuste osutajate vastu esitatavate kaebuste arvu suurenemine tarbija teadlikkuse tõttu või vähenemine teenuse parema läbipaistvuse tõttu. Selles indikaatoris ei kajastu inimesed, kes ei teinud kaebust kuigi oleks pidanud – said teadlikult petta (nt ei viitsinud kaevata) või ei teadnud, et petta said.

Programmi elluviimise peamised tegevussuunad on hariduslikud, finantsteenustealast teadlikkust edendavad ning finantskirjaoskuse edendamisse kaasatud avalikku- ja erasektorit esindavate organisatsioonide vahelist koostööd edendavad.

Finantsinspektsiooni veebisait minuraha.ee hõlmab infot eelarvestamisest kuni erinevate finantsteenusteni välja ja on mõeldud kooli-, töö- ja pensioniealistele. Kasutada on erinevad kalkulaatorid, võrdlustabelid ja uudised. Lehel on ka saadaval „Finantsaabits“ (Zirnask, 2016), mille sisu hõlmab enamuse finantskirjaoskuse komponentidest koolide õpetajatele ja asjahuvilistele. Minuraha.ee tarbijaveeb koos kõige selle lisadega on tänapäeva infoühiskonnas just selline kanal, mille kaudu riigi poolt oma kodanikele vajalikku infot anda. Finantsinspektsiooni andmetel oli aastal 2017 sellel veebisaidil keskmiselt 350 külastust päevas (Finantsinspektsioon, 2018). MinuRaha.ee projekti Facebooki sotsiaalmeedia huviliste lehel (facebook.com/minuraha) on ainult 722 jälgijat. Võrreldes eestikeelse Facebooki grupiga Finantsvabadus, kus on 20600+ huvilist (facebook.com/groups/finantsvabadus) ja mille sisu on finantsvabaduse saavutamine, on minuraha.ee sisu levitamine sotsiaalmeedias selgelt alarakendatud kuna huvilisi on tõestatult rohkem. Finantsinspektsioon saab rahatarkuse infot rohkem levitada panustades antud veebisaidi sisuturundusse, pannes eesmärke keskmisele veebisaidi päevasele külastuste arvule ja sotsiaalmeedia jälgijate arvu kasvatamisele.

Töötukassal on teenuseid, mis on abiks inimese finantskirjaoskuse tõstmisel ja vaesusest väljasaamisele: 

  1. Karjääri nõustamise teenus, mis on tasuta ka töötavatele inimestele (Töötukassa, 2017). 
  2. Võlanõustamine töötuna registreeritud inimestele. Peale võlgade haldamise antakse ka nõu kuidas oma sissetulekuga toime tulla (Töötukassa, 2017).

Finantskirjaoskus haridusteel

Üldharidusse panustamine. Kõrgem haridustase on oluline vaesuse vältimise eeldus kuid mitte ainuke ega määrav. 2016. aastal oli täiskasvanud kõrgemalt haritud inimeste suhtelise vaesuse määr 13%, teise taseme hariduse puhul 24,6% ja esimese taseme või madalama haridusega isikutel oli 39,3% (vt Joonis 2) (Statistikaamet, 2018).

Joonis 2. Suhtelise vaesuse määra % haridustasemete lõikes Eestis 2007-2016a. (Statistikaamet, 2018)

Gümnaasiumi riiklikus õppekavas on sees ettevõtlikkuspädevus, mis on antud määruses laialt defineeritud kuid rõhutab üksikisikust lähtuvat initsiatiivikust oma elu korraldamisel (Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014). 2016. aastal käivitatud programmi Edu ja Tegu ( starteridea.ee ) raames on praeguseks loodud ettevõtlusõppe moodulid kõigile haridustasemetele. 2017. aastal oli Eestis 337 õpilasfirmat, 2016. aastal 299, enne ettevõtlusõppe programmi käivitumist aga 200 ja alla selle (Haridus- ja Teadusministeerium, 2017). Viimati toodud allikates ei ole ettevõtlikkust mõistetud ainult ärilisest vaatenurgast vaid inimese ettevõtlikku meelena üldiselt. Formaalhariduse raames antavast finantskirjaoskust puudutavast õppest jäävad välja vaesed, kes ei osale mingil põhjusel enam hariduse omandamisel. Võrreldes finantskirjaoskuse sisukirjeldusi (nt Finantsaabits) ja majandus- ja ettevõtluse õppekava (6.1.2018, oppekava.innove.ee/gumnaasiumiharidus ) on näha, et nende sisu kattub vähesel määral ja seega võib sihtgrupp saada siiski ebapiisavat individuaalse rahatarkuse oskusteavet.

Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olev Sihtasutus Innove on hariduse kompetentsikeskus, mis muuhulgas pakub Rajaleidja võrgustiku kaudu karjääri- ja õppenõustamisteenuseid.

Junior Achievement Eesti missiooniks on majandusliku ja ettevõtliku mõtlemise kujundamine. Neil on töös projektid, mis on peamiselt seotud noortes ettevõtluse potentsiaalide arendamisega. 

Tarbijakaitseameti (edaspidi TKA) veebilehel on riigi poolt pandud juhendid ja soovitused erinevate teenuste tarbimisel ja toodete ostmisel. Kui Finantsinspektsiooni minuraha.ee keskkond on eeskätt rahaasjade korraldamise veeb, siis TKA veeb on teenuste kasutamisest ja kaupade ostmisest üldiselt – ehk kõigest mis tekitab või võib tekitada väljaminekuid tarbijale. Facebookis jälgib TKA uudistevoogu 9433 huvilist.

Maksu- ja Tolliamet annab oma veebisaidil mitmekülgset infot maksumaksjale. Seda nii infootsingu võimaluste, rohkete kontakteerumisvõimaluste kui ka regulaarsete uudiste näol. Sotsiaalmeedia platvormis Facebook tellib MTA’lt uudistevoogu 11 000+ kasutajat.

Erasektori initsiatiivid

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse eesmärgiks on toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel ja suurendada teadmisi rahaasjade juhtimisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis (Swedbank, 2017). Tutvustuses kui sõltumatut ja neutraalset infot andvasse erasektori panka peaks rahatark inimene siiski suhtuma kaalutlevalt müüa-ostja huvide vastuolu tõttu. Swedbanki internetipangal on ka Rahaplaneerija funktsioon, milles ülekannete ja pangakaartidega tehtud maksed kajastuvad reaalajas Rahaplaneerija eelarvestamise süsteemis.

Taavi Pertmanni rahafoorum.ee blogi ja foorum on üle kümne aasta olnud eestikeelne investeerimise, finantskirjaoskuse ja raha psühholoogia veebileht, kus arutletakse konstruktiivse kriitikaga uutest ja vanadest finantsküsimustest. Veebi omanik Taavi Pertmanni ja rahafoorum.ee’d on viimaste aastate jooksul kajastanud mitmed meedia väljaanded, sh Äripäev, Postimees, telesaade „Radar“ ja Delfi.

Finantskirjaoskuse mõõtmine

Kui püstitada hüpotees, et rahatarkus on tarkade otsuste ja koguotsuste suhe mingil ajaperioodil, siis sõltumatul mõõtjal on seda raske mõõta järgnevatel asjaoludel:

  • Subjekt ei pruugi olla olla teadlik kõigist otsustest, mida ta sai teha ja mõõtja ei tea küsida kõige kohta, millel oli rahanduslik tagajärg (“Me ei tea, mida me ei tea”).
  • Lahtine küsimus: Kas rahatark otsus on ainult see, mis toob sissetulekut või vähendab väljaminekut? Aga kuidas arvestada meelerahu null käibega otsuse puhul millega kaasneb subjekti suurem heaolu?
  • Lahtine küsimus: kas rahanduslikult rumalal inimesel on rahanduslik tark otsus jätta tegemata kasumlik investeering projekti, mille valdkonnast ta midagi ei tea kuigi tema teadmine või mitte-teadmine ei mõjuta kuidagi seda kuidas projekt õnnestub?

Sellest hoolimata aitab selline hüpotees mõista finantskirjaoskuse olemust ja indiviidil seda arendada. 

Peatüki alguses toodud uuringutes olid läbivad mõned näitajad, mille järgi saab tinglikult mõõta seniste rahanduslike otsuste tagajärgi (indiviidil leibkonnas) ja sellega mingil määral subjekti rahanduslikku kirjaoskust.

  1. Arvete maksmise õigeaegsus. Õigeaegselt makstud arved aasta jooksul näitavad head eelarvestamist.
  2. Kodu alleshoidmine ja toimetulek sissetuleku kaotuse puhul. Kui rahatarkust tähtsaks pidada, siis just selleks et leibkonnal oleks toitu ja peavari. Selles punktis ei ole niivõrd määrav igakuine sissetulek kuivõrd kodu omamise vorm (koduliising, täielik omand laenuga ostetud, üüritud või täielik omand) ja hädareservi suurus. 
  3. Erakorralise väljamineku võimekus ja hädareservi suurus. Hädareserv on varuraha hulk, mis on mõeldud ettenägematute väljaminekute katmiseks. Sealjuures peab see olema kujul, mis võimaldab kohest kasutamist. Kui hädareserv on investeeringus kinni, siis sellest pole kasu. Minimaalseks hädareserviks on uuringutes mainitud ühe kuu sissetuleku suurust summat.
  4. Igakuine säästmine. Kui suure summa indiviid jätab igakuiselt kasutamata, et panna see reservi või investeerida.
  5. Puhasväärtuse järgi. „Finantsaabits“ (Zirnask, 2016) on puhasväärtuse defineerinud kui vara, mis jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist.

Kokkuvõte – vaesus ja finantskirjaoskus

Suhtelise vaesuse viimine 21,1 protsendilt 15 protsendini aastaks 2023 on piisavalt hästi mõõdetav eesmärgi täitumine. Riigipoolne huvi selle saavutamiseks eeldab initsiatiivi, mida ka erinevad arengukavad ja aktiivsed programmid kinnitavad. Riik sekkub rahatarkuse edendamisele peamiselt formaalhariduse kaudu ja selle tõttu jäävad hõlmamata grupid, kes mingil põhjusel ei osale formaalhariduse omandamises või on muul põhjusel sihtgrupist välja jäänud kuigi peaksid seal olema. Samuti võivad igapäevase rahatarkuse arendamisele suunatud majandus- ja ettevõtluse õppekavad olla liiga laiahaardelised õpilaste jaoks, kes ei ole huvitatud majandusest ega ettevõtlusest. Selgelt tuleks eristada neis sisalduv olmefinantside haldamise osa õppekavas.

 Töötades läbi riigi- ja erasektori rahatarkuse materjale tuli esile mõningane huvide vastuolu materjali koostajate poolt. Riigipoolsetes materjalides näidati 3.pensionisambaga liitumist kui rahatarka käitumist –

ühegi finantsteenuse kasutamine iseenesest ei ole rahatark otsus, see peab olema põhjendatud otsus kuid häid ja halbu põhjendusi polnud välja toodud. Erasektori materjalides seostatakse finantsteenuste kasutamise rohkust samuti kõrgema finantskirjaoskusega – sama vastuolu.

Finantskirjaoskuse mõõtmine on seni olnud valdavalt kaudne ja otseseks mõõtmiseks ei ole seni häid metoodikaid. Edasiste uuringute tarbeks tuleb täpsemini defineerida, mis on hea finantskirjaoskus ja mis ei ole.

Madal haridustase ja väiksem sissetulek võivad olla omavahel seotud tööturul läbilöömise võimel kuid neid pole selgelt seostatud madala ega kõrge finantskirjaoskusega. Sõltumata mõõtmise metoodikatest peab igapäevaste rahaasjade parem haldamine elanike poolt kajastuma mh lõpuks suhtelise vaesuse määra vähenemises. 

Autoriõigused: M.Liivik, 2018. Artikkel koostatud autori töö põhjal.

Kasutatud allikad:

  • EV Riigikogu. (2005). Eesti säästva arengu riikliku strateegia “Säästev Eesti 21” heakskiitmine. Allikas: riigiteataja.ee/akt/940717
  • EV Valitsus. (2016). Heaolu arengukava. Allikas: sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/heaolu_arengukava_eelnou_0.docx
  • Faktum ja Ariko . (2010). Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas. Allikas: minuraha.ee/public/ Finantskirjaoskus e_uuring.pdf
  • Finantsinspektsioon. (9. jaanuar 2018. a.). E-maili suhtlus FI Tarbijahariduse projektijuht Lii Müürisepp’ga.
  • Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). Allikas: riigiteataja.ee/akt/129082014021#para4 
  • Haridus- ja Teadusministeerium. (27. 12 2017. a.). Ettevõtlusõpe jõuab uuel aastal kutsekoolidesse ja rakenduskõrgkoolidesse. Allikas: hm.ee/et/uudised/ettevotlusope-jouab-uuel-aastal-kutsekoolidesse-ja-rakenduskorgkoolidesse
  • Rahandusministeerium. (2013). Allikas: rahandusministeerium.ee/sites/default/files/ finantskirjaoskus programm_20130213_kinnitatud_2.pdf 
  • Rahandusministeerium. (2017). Finants- ja ettevõtluspoliitika. Kasutamise kuupäev: 2017, allikas rahandusministeerium.ee/et/finants-ja-ettevotluspoliitika
  • Rummo, T.-L. (2017). Sotsiaalne tõrjutus ja vaesus. Eesti Statistika Kvartalikiri 2/2017, lk 148. Kasutamise kuupäev: 24. detsember 2017. a., allikas Statistikaamet: stat.ee/publication-download-pdf?publication_id=44111
  • Saar Poll. (2015). Finantsalase kirjaoskuse uuring eesti elanike seas. Allikas: saarpoll.ee/UserFiles/File/ Finantskirjaoskus _2015_ARUANNE_FINAL.pdf 
  • Statistikaamet. (2017). Eesti Statistika. Kasutamise kuupäev: 24. detsember 2017. a., allikas stat.ee
  • Statistikaamet. (18. detsember 2017. a.). Iga viies elanik koges mullu suhtelist vaesust. Allikas: stat.ee/pressiteade-2017-135
  • Statistikaamet. (2017). LES01: Vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määr vanuserühma ja soo järgi. Allikas: andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LES01#
  • Statistikaamet. (2018). LES21: 16-aastaste ja vanemate vaesuse ja materiaalse ilmajäetuse määr haridustaseme, vanuserühma ja soo järgi. Allikas: andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=LES21
  • Swedbank. (2017). Rahaasjade Teabekeskus. Allikas: swedbank.ee/about/privatefinances?language=EST
  • Zirnask, V. (2016). Finantsaabits: Rahaasjade korraldamise käsiraamat. Allikas: minuraha.ee/public/finantsaabits_2016_parandatud_31_08_spread.pdf
  • Töötukassa. (2017). Karjäärinõustamine. Allikas: tootukassa.ee/content/teenused/karjaarinoustamine
  • Töötukassa. (2017). Võlanõustamine. Allikas: tootukassa.ee/content/teenused/volanoustamine
  • ÜRO. (2000). Allikas: un.org/millennium/declaration/ares552e.pdf
  • ÜRO. (2015). Allikas: un.org/sustainabledevelopment/sustainable-development-goals

***
Loe ka:

Saamatus rahaasjades – 78+1 põhjust miks sul pole raha

Kuidas saada rikkaks

Äri õppimine: Miks hakata ettevõtlusega tegelema?

***

Miks mul raha ei ole – rahanduslik saamatus vol 2

Miks mul raha ei ole? Käin nagu tööl, aga kuu lõpus rahakott küsib nagu vaenelaps toidulaua ääres: “Kas ma saaksin natuke veel?”

Miks sul siis raha ei ole? 2016.a juulis oli Maal hinnanguliselt 7,3 miljardit inimest. Nendest ümardatult 100%-le ei lähe korda, et sa ei oska oma rahaga ümber käia. Jah, su elukaaslasele, emale ja vennale küll, aga 7,3 miljardi seast ei ümarda see isegi 1%-ni ära.

Aga mitmele inimesele peavad su finantsid korda minema, et sulle tuleks ümbritseva poolt piisavalt tarku nõuandeid, mis parandavad su pangakonto jääki? Ümardatult 100% planeedi Maa elanikest ei lähe korda kui sina oma eluga ebaõnnestud. Su elukaaslane, ema, parim sõber või vend ei pruugi isegi enda finantsidega hakkama saada, mis nõu ta sulle veel annaks?! Et hoia porgandit kokku, pane seekord ainult pool porgandit supi sisse? Või et vali Tele2 pakett, see olevat soodsam? Kui sa ise oma finantsidega ei tegele, siis keegi teine seda sinu eest ei tee. Ise uuri, ise tee ja ise naudi kasu.

Miks mul raha ei ole?

Hiljuti üks saamatu kirjutas hädalduskirja, et kui saamatu ta ikka on: loe Delfis. Võtan rahandusliku saamatuse kirjeldamiseks just selle konkreetse artikli kuna see iseloomustab väga hästi põhjuseid, miks osad inimesed ei saa oma rahadega hakkama. (Kaasust on analüüsinud ka Varatasku )

Ta kirjutab: “Ma ei tea, mis valesti on. Tõesti ei tea. Mul on jumala siiber sellest elust siin. Milleks käisin ülikoolis, õppisin spetsialistiks, aga saad sellist palka ja ikka ei ole võimalik ära elada.” – Vastus talle lihtne – sa oled rumal ignorant. Süüdistab ka ülikooli astumist, mis oli ju tema enda valik. Mitte kooliharidus ei loll vaid need, kes arvavad et see päästab.

Ta teenib 1000€/kuus, tema naine 500€/kuus. See sissetulek on isegi hästi saadud võrreldes paljude teistega. Ometi on suutnud ta ka selle perse keerata kui vaadata, mille peale see kulub:

Sissetulekud: tema+naise palk= 1500€

Väljaminekud:
Üür + kommunaalid: 550 EUR
Auto + kütus: 300 EUR
Kodune nett, TV, telefon, telefoni 4G : 150 EUR
Järelmaksud: 210 EUR

Kulud kokku 1210 EUR
Vaba raha pärast kulusid: 290 EUR

Väljaminekud 1210 EURi 1500€ palga juures?! See saab olla vaid pikaajalise ignorantsuse tulemus.

Saamatuse analüüs

1500€ sissetuleku puhul võiks vaba raha jääda vähemalt 1000€. Naine võiks otsida töö vähemalt 700€ kuupalgaga ikkagi kui ta just väga sita iseloomuga ei ole ja seetõttu paremat tööd ei saagi. Rahaprobleemide puhul on mõistlik kokkuleppida, kes täpselt mille eest maksab. Oma järelmaksud maksu igaüks ise, mitte kahepeale – see distsiplineerib vastutustunnet, välistab nö “jagatud vastutuse”, kus üks inimene ei saa üksi otsustada.
Korteri üür kahepeale võrdselt koos kommunaalidega.
Auto eest maksu see, kelle oma see on – maksab see, kes vastutab ja vastutab see, kes maksab.
Sideteenuste puhul samuti – maksu see, kelle oma või see, kes seda kasutab/vajab.

Korter

Siiani on neil olnud tark otsus olla üürikorteris kuid siis ta kirjutab otsa: “Ostaks laenuga korteri, aga ei saa, sest laenu antakse 50 000 eurot heal juhul, aga mis maksavad korterid? Õudne.” – wtf?! Sul on 2 aastat vanad riided ja sa kaalud kodulaenu võtta?! Õudne! Isegi 50 000€ laenamisel nt 30 aastaks intressiga 3% tuleb igakuine tagasimakse summa 200-250€ kanti. Seejärel tuleb järgmised 30 aastat seada oma elu maksegraafiku järgi. Seda enam, et kokku 30 aasta peale tuleb tagasimakse hoopis 80 000€ kanti.
Tallinna kesklinnas on hästi saadud üürikorter kui selle peale läheb koos kommunaalidega 400-500€. Neile on 550€ võib-olla isegi hea variant kui neil töökohad on ka kesklinnas. Ei lähe raha auto peale ja aega bussis istumise peale.
Kuid võib kaaluda ka odavamat üürikat äärelinnas tiheda ühistranspordiga alas.
Üürisummat võib üürileandjaga proovida väiksemaks rääkida, kasvõi ajutiselt kuni rahakriis on möödas.

Auto

“Oman ka aastaid tagasi võetud autot, koos kaskoga 200 eurot kuus + 100 eurot kütuse peale.” Selle kaasuse puhul võib olla mõistlik panna auto müüki, et müügist saadava rahaga liising ära maksta ja nõnda jätta igakuiselt kontole 300€ alles. Seda enam, et elatakse Tallinna kesklinnas.
“Auto peres ka selleks, et vanemate juures kaugemal külas käia.” – käi harvem ja käi bussiga/rongiga. Ei ole mõistlik omada autot ainult selleks, et vanematel külas käia oleks mugavam.
Kui auto on nii ront, et keegi ei osta ja Uberi/Taxify haltuura jaoks kõlbmatu, siis võib seda proovida kasutada et käia kaugemal tööl, kus palgaerinevus katab kütusekulu ja ikka teenib rohkem.
Antud kaasuses on tal vist liisingu auto ja seega ront ei saa olla, lihtsam müüa. Kõlbaks Uberi jt autoga lisaraha teenimise variandid (viide artikli lõpus). Kuni tal rahadega on kitsas, siis võib sihiks panna kasvõi nulli või kasumisse jõudmise auto-teenustega. Juba auto reklaamipinna müümisega võib 150€/kuus teenida.
Samas on autoga võimalik kombineerides teenida rohkem kui 1000€/kuus kui mujal mitte tööl käia. Seega võib auto omamine talle rohkem sisse tuua kui tavatöö.
Auto enne -300€, potentsiaal 0€ või kasumis.

Sideteenused

“Oma kommunikatsioonid, nagu kodune nett, TV, telefon, telefoni 4G jne on kuus 150 eurot kokku” – kui nende sees ei ole liisitud tehnikat, siis see on täiesti ajuvaba summa sideteenuste eest.
Telefoni neti eest ei ole mõistlik maksta üle 10€ kuus. ZENil on isegi 5-8€ võimalik nett,kõned ja SMSid piisavas koguses.
Koduse neti eest max 20€ (nt Elisa Mint 13€/kuus 4G).
TV peale mitte üle 20€/kuus kui üldse, seda enam kui on rahaga kitsas. TV asemel saab tänapäeval enamus filmid, seriaalid, isegi kanalid kätte arvuti neti kaudu.
Kahtlustan, et selle 150€ sees on ka sidefirmade poolt liisinguna kaasapandud tehnikat (laiekraan teler, netipulk, nutifon, arvuti korpus+monitor jm), mille suhtes tasub valvas olla ja mille kaasuse autor võhiklikkusest jättis võib-olla välja toomata.
Sidefirmade poolt on ka tavaline teha aastate pikkune leping, mille katkestamise puhul on leppetrahv olulises summas. Loe lepingud läbi ja konsulteeri teenindusega.
Koos sideteenusega kaasa pandud liisingud võiks proovida ükshaaval korraga ära maksta, et intresside arvelt säästa.
Sideteenused enne -150€/kuus, potentsiaal -20€/kuus.

Järelmaksud

“Omal on ka paar järelmaksu, mingit tehnikat soetatud, umbes 60 eurot kuus. Naisel on järelmakse 150 euro eest.” – liisingud & järelmaksud on sisuliselt üle oma võimete elamine ja rumal hedonism, et “mul on seda kohe vaja”. Samamoodi laenude võtmine – targem on üldse mitte võtta. Kui midagi on vaja, siis kogu selle jaoks raha ja tõenäoliselt leiad ka odavama variandi või avastad, et sul pole seda üldse vajagi nii väga. Olemasolevad järelmaksud ja võlad maksa ära nii kiiresti kui võimalik kuna kaotad intresside arvelt raha (vt viide artikli lõpus).
Osa liisinguid on otstarbekas üldse katkestada.

Kokkuvõtteks

Väljaminekute vähendamisega jääks vähemalt 430€ rohkem alles: 430+290€= 720€. See on 360€ inimesele, enne oli 290€ kahe peale. Sellega võib ka natuke kitsaks jääda. Eriti kui on teada, et isikud on raha kasutamises rumalad.
Kaasuse paarikesel on nagunii vaja rohkem raha (kasvõi ajutiselt), et kiiremini järelmaksud ära maksta, millega jääks edaspidi ka 210€ kuus rohkem alles. See  võib olla aastate küsimus isegi.
Nad saavad uurida võimalusi oma väärtuse tõstmiseks tööturul või erinevaid väike-ettevõtluse variante.

+++
Samal teemal:
Lisaraha teenimine internetis ja töö kodus
Võlgadest vabaks – makseraskused eraisikul