Enesekehtestamise TASUTA koolitus – liitu kohe!

Enesekehtestamise (ingl k assertiveness) definitsioon kui oma õiguste eest seismine viisil, mis ei riku teiste õigusi.

“Ma kohtlen sind elementaarse inimliku lugupidamisega kui sina mind nii samuti.”

Enesekehtestamisest tehakse koolituspäevasid ja isegi väljastatakse “tõendeid” (ja mida see tõendab? et ta on läbinud koolituse, aga tal pole ikka “mune”). Õnneks on seda võimalik tasuta õppida igaühel.

Artikli päisepildil on kaadervõte “A Bronx Tale” 1993.a steenist, kus tsiklijõuk läbustas baaris. Omanik Sonny (pildil keskel ülikonnas) käskis neil selle peale lahkuda.

Enesekehtestamise praktika

Võimalus praktiseerida suhtluses (siiraste ja ebasiiraste) mõjutamise võtete äratundmist ja taktitundelist enesekehtestamist (juhul kui oponeerid agendale) võib igapäeva elus mitmeti ette tulla ja olla väga arendav kogemus:

  1. kaubanduskeskuste aktiivsed müügitöötajad (LHV, Starman jm). Ära kõnni temast kaarega mööda, kasuta võimalust öelda Ei ja ta on sulle tänulik, et rohkem tema aega ei raisanud.
  2. telemarketingi kõned (vitamiini püsitellimused, ajakirjade tellimised, Tele2 jm). TRIKK: Kuna tihti öeldakse, et teie number valiti juhuslikult, siis peale esimest lauset kui on aru saada, et müügikõne on, siis saab küsida “Kellega soovite rääkida?”. Ära siiski ülbitse, sa ei ole anonüümne, tõenäoliselt ta teab kes sa oled.
  3. ukselt-uksele müügimehed, kes lubavad kõik kiiresti ära imeda ,vaiba puhastajad vms :D
  4. kui pool-tuttav kutsub “tasuta tervise-seminarile” või kohviõhtule, millel on püramiidskeemi maik. Eriti “õnnelikele” pakutakse püramiidskeemi järgmisel õhtul peale üheöösuhet ;)
  5. kerjused & petturid (sh mustlased, nt kurt-tummasid teesklevad annetustekogujad).
  6. misjonärid.
  7. kui müüja üritab ebasiiralt lisamüüki teha.
  8. pangas kui teller pakub teile, nt mingit lisakindlustust mingile teenusele.
  9. kui kolleeg või ülemus hakkab mingit teemat ajama või mingit erilist juttu arendama, nt et võtaksid mingi tööülesande enda peale näiliselt ise. Sellega tekib seis kus tema nagu poleks sult mingit teenet palunud või käsku andnud.
  10. kui joodikust tuttav tahab jälle laenu.
  11. kui politsei peab kinni ja ei anna ratsionaalset vastust küsimusele: “Miks te mind kinni pidasite?” Vihjeks: “Teie sõiduk on kahtlane.” ei ole piisav ilma põhjenduseta. Ja vastust politseile: “Teie sõiduk on ka kahtlane.” ei pruugi olla heade tagajärgedega :D
  12. kui bussijuht hakkab oma halba päeva välja elama su peale.
  13. kui perekonnaliige hakkab sind oma tujudesse ja afääridesse  kiskuma.
  14. kui poes pakutakse kliendikaarti teha. Neid pole vaja lihtsalt.

Eelnevat võiks praktiseerida inimliku lugupidamise ja pieteeditundega.

Level 2 upgrade!

Nüüd natuke teistlaadset praktikat, nö “edasijõudnutele” (võin sulle tõendi ka printida… ” “):

enesekehtestamise kursuse diplom

Oletame, et kogu ülaloetletud soust on sinust mööda läinud, sest oled paljud oma igapäeva elu lunijaid süstemaatiliselt perse saatnud. Mida siis teha?

Harjuta viisakat ja taktitundelist initsiatiivikust suhtluses, nt

  1. kohvi ostes küsi, et kas saaksid selle 10% odavamalt.
  2. kui näed sümpaatset meest/naist, siis mine tee juttu ja küsi number. Isegi kui sa ei plaani talle helistada.
  3. kassajärjekorras küsi enda ees olevalt inimeselt, kas ta ei tahaks sinu mingi toote eest maksta.
  4. küsi bussis istet endalt vanemalt.
  5. meestele: lase klubis naisel endale jook välja teha, nii et ta ise tahab seda  teha – see on talle nagu võimalus.

Need on kõigest mõned pähetulnud olukorrad igapäevaelust. Head harjutamist!
M.L.
8/09/2018

***

Loe ka: Manipuleerimine – kuidas ära tunda & kaitsta
Demagoogia võtted ja nende äratundmine
Mõjustamise psühholoogia ehk lugu sellest kuidas sind ära räägitakse

Mõjustamise psühholoogia – R.Cialdini raamat

Robert B. Cialdini esmakordselt 1984.a ilmunud raamat “Mõjustamise psühholoogia. Teooria ja praktika” on ilmunud mitmetes kordustrükkides. Originaalpealkiri “Influence: The Psychology of Persuasion“. Raamat on paljudes äriraamatute soovitatava kirjanduse hulgas kui ka ülikoolide ainekavade kohustusliku kirjanduse loetelus.

Mõjustamise psühholoogia kuulub üldiselt sotsiaalpsühholoogia alla kuid sellele on rakendust ka ärimaastikul.

Lugemist on umbes 292 lehekülge. Lugeda on seda sama mugav kui siinseid eelmisi raamatuid “Suhtlemiskonflikti psühholoogia” ja “Ärata endas hiiglaslik vägi“.

Saadavus raamatukogudes.

Mõjustamise psühholoogia – sisukord

Tema kirjeldatud 6 mõjustamise võtet leiavad rakendust reklaamides ja neid kasutavad ka manipulaatorid. Iga võtte kohta on ta kirjutanud selle erinevatest variatsioonidest koos näidetega ja kuidas selle rakendumist ära tunda ja ennast vajadusel kaitsta. Samuti on õpihimulistele iga peatüki lõpus ka kokkuvõtte ja kordamisküsimused.

Need mõjustamise seaduspärasused ei ole iseenesest pahad, nagu Cialdini ka korduvalt rõhutab. Need on evolutsiooniliselt väljakujunenud meie kasuks otsustamisel kuid tänapäeval kiputakse selliseid inimlikke käitumise harjumusi ärakasutama reklaamifirmade ja petiste poolt.

1.peatükk “Mõjustamisrelvad”

2.peatükk “Vastastikkus” Reciprocity
Töötab inimese arusaamisel, et kui keegi sulle midagi annab, siis tekib sul kohusetunne talle midagi vastu anda. Inimühiskonna kooselu arengu seisukohalt oli see väga oluline samm, et kui sa endalt midagi ära annad, siis tegelikult see ei läheks kaotsi.
Müügis kasutatakse seda nii, et antakse mingi väike asi tasuta. Manipulaatorid annavad midagi, mida nad teavad, et ohver vastu võtab ja kasutavad seda oma mängu arendamiseks.

3.peatükk “Kohustumine ja järjekindlus” Commitment and consistency
Kui inimene on saadud nõustuma või arvamust avaldama mingi väikese või tagasihoidliku väitega, siis tema loomus nõuab, et ta selle eest ka seisaks. Seda meetodit kasutatakse isegi sõjavangide psühholoogilises töötlemises.
Paljude otsuste puhul, mida enam ei saa tagasi pöörata, hakkame me tagantjärele õigustama ennast rohkem kui on vaja ja leidma “otsitud põhjendusi”, et miks me ikkagi otsustasime õigesti.

4.peatükk “Sotsiaalne tõendus” Social proof
Kui me ei ole kindlad, mille kasuks otsustada, teeme nagu teised meie sarnased teevad. Ürgajal jäid ellu need, kes jooksid sinna kuhu teised jooksid.
Tänapäeval on karjakäitumine enamlevinud madala hariduse kvaliteediga riikides ehk rumalate inimeste seas.

5.peatükk “MeeldivusLiking.
Me anname eeliseid inimesele, kes meile rohkem meeldib isegi kui selleks ei ole ratsionaalset alust. Füüsiline atraktiivsus, sarnasus, komplimendid, kokkupuude ja koostöö.
 Inimene, kes paremini välja näeb on ilmselt ka parema tervisega ja “ilmselt” on tal ka muud hüved. 
 Seda seaduspära kasutavad ka Eestis paljud püramiidskeemide käitajad. Millal su vana  sõber sind viimati mingile “tasuta terviseüritusele” kutsus?

6.peatükk “AutoriteetsusAuthority
Meid on lapsest peale kasvatatud autoriteedile kuuletuma (ema-isa) kuna sellest sõltus meie heaolu. Allumine juhile kui eksperdile, kelle teadmist me kasutame enda heaolu tagamiseks.
Teeme nii nagu valges kitlis mees meile ütles.

7.peatükk “NappusScarcity
Inimese jaoks on kaotushirm suurem motivaator kui saamisrõõm.

8.peatükk “Hetkeline mõju”

Loe ka: Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi

Kontoripoliitika mängud – raamat

Kontoripoliitika. Kuidas tulla toime valede, noa selgalöömise ja alatute trikkidega” Oliver James, 2013. Raamatukogudes. Lugemist 265 lehekülge.

Nagu kompleks-suhtlusega ikka oli ka siin raamatus läbivalt toodud näideteks elulisi suhtluse olukordi. Kohati oli minu jaoks sisu liiga laialivalguv – oleks võinud paremini ja on paremaid raamatuid ka.

Erinevaks teeb raamatu selle lähenemine kontoripoliitika vaatenurgast – asutuste töökolleegiumite kirjutamata sisepoliitika ja psühholoogilised mängud. Varjatud võitlus prestiiži ja raha pärast (nt ametikõrgendus) on üks mitmest põhjusest, miks kollektiivides käivad psühholoogilised mängud. Kuidas ära tunda psühholoogilisi kiskjaid, kelle ainuke eesmärk on saada kõrgemale kohale ja kõrgema palga peale, ükskõik mis hinnaga.

Kontoripoliitika sisukord

1.osa.
Toimetulek mürgiste kolleegide ja elukutsetega.
Psühhopaadid. Makjavellistid. Nartsissistid. Petised. Mürgised elukutsed ja organisatsioonid.

2.osa.
Kontoripoliitika oskuste arendamine.
Näitlemine. Läbinägelikkus. Poolehoiu võitmine. Edasipürgimine. Meisterlikkus. Alatud trikid.

Lõppsõna. Emotsionaalselt eluterve kontoripoliitika.

Elementaarsed kontoripoliitilised oskused nagu enesekehtestamine ja probleemide konstruktiivne lahendamine on kolleegiumis vajalikud. Tööandja eelistab ka töötajaid, kes saavad teistega läbi ja ei tekita konflikte. Võtmeks võib taaskord olla emotsionaalne intelligentsus. Eriti väärtustatud on töötaja, kes saab oma töö tehtud, suudab “raskete” kolleegidega hakkama saada ja toob firmale ka rohkem kasumit.

Tööandja peavaluks võib saada isik, kes on psühholoogiline kiskja – töövestlusel ja katseajal jätab hea mulje kuid seejärel sööb ennast märkamatult tööellu sisse ja hakkab intriige ajama. Teda võib isegi olla raske tuvastada – juht lihtsalt tunneb, et alluvate seas on pinged üleval ja otsest konfliktiallikat on raske tuvastada. Kiskja huvi on tavaliselt ametikõrgendus ja kõrgem palk, mõnikord on tal lihtsalt lõbu teiste tülli ajamisest. Tavaline tegutsemisviis on tal teiste jätmine halba valgusesse ja enda töötulemuste rõhutamine.

Selline kiskja on peavaluks nii juhile kui kolleegidele ja tema tuvastamine ja temast vabanemine võib olla keeruline protsess nagu vähist vabanemine – parimaks lahenduseks võib osutuda kogu organ koos vähiga eemaldada.

Raamatus on kirjeldatud selliseid psühholoogilisi kiskjaid kui psühhopaate, makjavelliste, nartsissiste ja nende segatüüpe kuid kergemal kujul võib selliseid käitumisi esile tulla ka tavalistel inimestel.

Loe ka: Manipuleerimine – kuidas ära tunda & kaitsta

Manipuleerimine – kuidas ära tunda & kaitsta

Inimestevahelises suhtluses on manipuleerimine laiem mõiste kui demagoogia. Demagoogia toimub eelkõige sõnaliselt, psühholoogiline manipuleerimine võib toimuda ka igat muud moodi.

Kuidas käsitseda manipulaatoreid?

Võimalusi ja lähenemisi on mitmeid. Üldiselt võiks teada erinevaid demagoogia võtteid kuna need käivad ebasiira suhtlusega kaasas. Samamoodi peaksid teadma ka loogilise mõtlemise põhireegleid (4 tk). (Vt viide artikli lõpus)

Kui sul tekib kahtlus, et sinuga mängitakse mingit emotsionaalset-psühholoogilist mängu, ei pea sa manipulaatorit kohe paljastama hakkama. Mõnikord võib olla parem strateegia mängida lolli ja proovida aru saada, mis on vastase agenda.
Kui oled kogenud ja kindel oma selgroos, siis võid ta kohe lömastada sealsamas kus ta oma pläusti hakkas tootma ;)

võimuvõitlus

Kui pead tihti kokkupuutuma inimesega, kes räägib ebasiirast juttu, manipuleerib ja muidu demagoogitseb ja temaga ei saa seetõttu siiraid suhteid hoida, siis võib proovida temaga läbi teha leina etapid:

  1. Eitamine. Kuni sa pole aru saanud, et ta sinuga mängib, ei saa sa sellest üle.
  2. Viha. Saa aru, kuidas see inimene sinusse suhtub, et tema jaoks on normaalne sinuga niimoodi käituda.
  3. Tingimine. Proovi aru saada, mis suhe teil on ja kellel mida üksteiselt vaja.
  4. Depressioon. Põe läbi kui vaja punktid 2 ja 3.
  5. Leppimine. Lepi sellega, et selle isikuga ei saa ausalt suhelda.

Vaidluses demagoogiga ei ole vaja jõuda punkti, kus vastane tunnistab oma eksimust. Pole isegi vaja vaielda.

Emotsionaalne julgeolek

Tea oma õigusi inimesena. Võtame spikriks ette mõned ÜRO rahvusvahelised inimõigused, mis aitavad sul psühh-survestamisele paremini vastu astuda:

  • Sul on õigus saada koheldud austusega.
  • Sul on õigus väljendada oma tundeid, arvamusi ja tahet.
  • Sul on õigus seada oma prioriteedid.
  • Sul on õigus öelda “Ei” ilma süütundeta.
  • Sul on õigus saada seda, mille eest oled maksnud.
  • Sul on õigus omada teistest erinevat arvamust.
  • Sul on õigus hoolitseda enda eest ja kaitsta ennast füüsiliste, vaimsete ja emotsionaalsete ähvarduste eest.
  • Sul on õigus luua enda õnnelik ja tervislik elu.

emotsionaalne julgeolek

Ebasiirus

Enda emotsionaalse julgeoleku arendamiseks proovi mitte valetada. “Ma ei valeta kunagi, sest ma ei karda kedagi. Valetatakse siis kui kedagi kardetakse.” (John Gotti). Praktiseeri enesekindlat siirust.

Teiste käitumises ebasiiruse tuvastamiseks tulevad kasuks õpikud kehakeelest (A.Pease), miimikast ja mikroilmetest (“Valede jahil” P.Ekman).

Loe ka: Demagoogia
Võimumäng – raamat

2014-2022 © MLTec OÜ | info[ät]top-kiirlaenud.ee | Kontakt