Kumba on parem kasutada – sularaha või pangakaarti? Olen sattunud artiklitele, kus on kirjutatud sularahaga maksmise eelistest kaardiga maksmise ees (Rahafoorum nr 12 & Finantskiirtee). Kuid miks siiski eelistada kaarti?
- Kiirem. Kaardimakse nupule vajutused kassapidaja ja maksja poolt saavad kiiremini tehtud kui sularaha lugemine maksja poolt ja ülelugemine kassapidaja poolt. Makseterminal võib küll kokku joosta või hanguda, aga seda ei juhtu tihti, oluline enamus juhtudest on kaardimakse kiirem. Kaardimakse võimaluse puudumise ja makseterminali tõrke puhuks on igaksjuhuks mõistlik kaasas kanda 1 kupüür paberraha, nt laadad, taksosõit. Kui oled taas sunnitud paberraha kasutama ja sellest jääb järgi hunnik metallraha, siis enamus poodides saad sellest vabaneda makstes esimene osa sularahas ja ülejäänud kaardiga.
Iseteeninduse kassade (nt Rimides ja Prismades) kaudu makstes saad tavaliselt kiiremini poest tulema ka, sest ostja (eesolevate & sinu enda) huvi on mõistlikult kiiresti ära osta. Lisaks ei lähe aega kui kassapidaja hakkab oma tuttavaga/kolleegiga jutustama; ei lähe aega tere-aitäh-palun jms peale; ei lähe aega mingi kliendikaardi/kleepsu/reklaami/kampaania peale. Kassapidaja huvi on ilma vigu tegemata oma tööpäeva lõppu oodata – palju õnne kui oled sattunud uimase teenindaja peale. Selveris saavad ainult Partnerkaardi omanikud iseteeninduskassade kaudu maksta – väga ebasõbralik nende poolt. Seda enam, et vähemalt viimased 10 aastat on nad sundinud oma kassapidajaid spämmima kliente küsimusega: “Kas teil Partnerkaarti on?”. Neil on selle küsimine tehtud kohustuslikuks kassapidajatele (otsene reklaam) – väga tüütu nende poolt. - Puhtam. Võrreldes paber- ja metallrahaga, mis on igaltpoolt läbikäinud, on su kaart ainult sinu käes olnud. Kui tihti oled näinud kodutut räpaste kätega haisvat bomši, kes maksab pangakaardiga? Mitte kunagi. Oled sa mõelnud mida bomšid kõik katsuda jõuavad enne kui lõpuks käsi pesevad seebiga, kui üldse?! Aga kui tihti bomšid maksavad sentides ja paberrahas, mis on neil taskus marineerinud ja mis kassas pannakse kokku ülejäänud metall- ja paberrahaga? Öak! Ja sina paned sellesama raha veel endale rahakotti. Fui.
Isegi kui asotsiaalid kõrvale jätta, siis ega tavainimesed ka ei pese käsi enne kui poodi lähevad.
Ja tavainimeste hulgas on väga rõvedate (puuduliku hügieeni) harjumustega inimesi. PIN-koodi klaviatuur on puhtam kui paber- ja metallraha. - Turvalisem. Rahakoti varguse puhul saad ühe kõnega kaardi sulgeda. Kaardile saab panna ka ostusumma- ja sularaha väljavõtu piirangu. Kui taskuvaras üritab su kaardilt ATMis raha välja võtta, siis jääb temast foto alles. Sularahast oled niipea ilma kui taskuvaras paneb selle sinu rahakotist enda rahakotti – tabamisel ta ütleb, et see oli tal seal juba ja kui sa vastupidist ei saa tõestada, siis sinna see ka jääb. Vargal või röövlil on sularaha lihtsam realiseerida kui pangakaardiga tegelema hakata.Pensionäridel on tihti rahakoti vahel paberil kirjas ka PIN-koodid ja isegi kui ei ole, siis nad ei tea varjata klaviatuuri kui poes ostavad. PIN-koodi saab meelde jätta ja sisestamisel varjata, aga sularaha jääb lahtiselt rahakotti. Sellised vanurid on pättidele hea saak.
- Lihtsam hallata. Võtab vähem ruumi, kaalub vähem. Alates euro kasutusele tulekust on metallraha osakaal rahakotis suurenenud ja sellega ka suurenenud rahakoti kaal ja ruumivajadus. Kiiresti tulid müüki mündihoidjad, mis suurendasid kaasaskantavat metallraha kogust veelgi. Neid poleks üldse vaja olnud kuid neid osteti kuna need olid poes saadaval. Plastikkaardid pole raskemaks läinud. Kui sul on rahakotis ainult pangakaart, ID-kaart, ühiskaart ja 1 kupüür paberraha, siis saad endale lubada mitmeid kordi vähem ruumi võtva kaardihoidja või kanda kaarte mobiili ümbrises.
- Kasutamist lihtsam jälgida. Konto väljavõttest saab tagantjärele alati vaadata palju, millal ja kus poes/klubis raha läks. Seega on lihtsam teha eelarvestamist.
Argumendid sularaha poolt
Peamine argument sularaha kasutamise poolt on väidetavalt säästmine. Teesid ja vastuväited:
- “Me kulutame sularaha vähem kuna selle äraandmine sõrmede vahelt tekitab psühholoogilist valu (allikat vt Rahafoorumi artikli punkt nr 12). Kaardiga makstes seda ei teki.”
Meil ei ole vaja sellist valuaistingut, et raha säästa – finantsdistsipliin ostlemisel peab tulema mujalt, peamiselt eelarvestamisest (igakuine kulude-tulude etteplaneerimine, päevarahad jne) ja teadlikust ostlemisest (vajaliku toote mõistlik hind). Nendega säästab ka oluliselt rohkem. - “Kasutades väiksemaid ja puhtamaid rahatähti kulutad vähem.”
Sularaha ebahügieenilisusest juba üleval kirjutasin.
Väiksemad vs suuremad kupüürid – jääb samuti 1.teesi vastuse sisse, finantsdistsipliin. - “Kui sul on rahakotis konkreetne summa sularaha, siis pead ka arvet pidama, kui palju korvis asju on, et kassas piinlikku olukorda ei satuks.”
See suurendab ajakulu ostlemisel ja tekitab tarbetut stressi. - “Sularaha on lihtsam koguda.”
Raha kogumine sularahana võib olla väga hea kogumise viis mingi soovitud asja jaoks. See ei ole sama, mis regulaarne sularahaga maksmine.
Sissejuhatuses toodud Taavi artiklis saab enamus 23st säästmise võttest kasutada ka pangakaarti sularahale eelistades.
Kui sularaha tugevaim eelis on raha säästmine ostmisel ja pangakaardiga maksmise tugevaim eelis on mugavus (puhtam, kiirem, turvalisem, võtab vähem ruumi, on kergem), siis määravaks saab isiku arusaamine enda rahalisest seisust ja perspektiividest. Säästmine ei tekita otseselt raha juurde – säästa saab ainult seda mis on olemas. Raha saab juurde tööga, ettevõtlusega ja investeerimisega ja seda rohkem kui säästmisega üldse võimalik on.
Aga kas see mugavus on üldse siis nii oluline?!
Pangakaardiga ostlemise eelised – kiirem, puhtam, turvalisem, lihtsam – ei ole ainult väärtused eraldiseisvatena. Kokku need annavad kasutajale mugavuse näol olulise eelise sularaha kasutaja ees – tal kulub vähem aega ja tähelepanu sularaha käitlemisele ja saab oma mõtted hoida tähtsamate käsilolevate tegevuste/projektide peal. Lihtne. Tähelepanu ebaproportsionaalne kasutamine on ebaedu, ebaproduktiivsuse ja üldise isikliku saamatuse üks põhjustest.
Boonus osa
Kliendikaardid. Viska kõik ära. Samal põhjusel, miks mitte osaleda “kleepsu/margikogumises” jm tarbijamängudes – sul on elus tähtsamatki teha kui poe turundusvõtetes osaleda. Nagu erinevad nutifoni-mängud on näidanud, on igasugune punktide ja boonuste kogumine kaasahaarav ja hõivatust(sõltuvust) tekitav – kuid mittevajalik. Rahaline võit on tavaliselt kuu ja aasta lõikes tarbetult väike summa.