Juhi ja võida nagu SEAL-eriüksuses. Extreme Ownership

“Täielik omandus. Juhi ja võida nagu S.E.A.L. eriüksuses” 2015 (valge, pehme kaanega), 2.väljaanne 2017 (kõva kannega; must); autorid Jocko Willink (John Gretton Willink) ja Leif Babin. Originaalpealkiri “Extreme Ownership. How U.S. Navy SEALs lead and win”. Lugemist umbes 300 lehekülge. Raamat on NY Times #1 ja Wall Steet Journal #1 bestseller. Autorid on endised SEALi eriüksuse operaatorid ja tiimi-juhid.

Saadavus raamatukogudes: ester. (Balti Kaitsekolledži raamatukogu Tartus; 11.mai 2018).

Juhi ja võida

Raamatus kirjeldatud juhtimise võtteid saab rakendada mitte ainult relvastatud üksuse juhtimiseks vaid ka ettevõtte ja meeskonna juhtimiseks, samuti iseenda, oma elu ja oma suhete. Igas peatükis on näide mõnest juhtumisest autorite sõjaväe karjääri jooksul, rakendatud printsiibi selgitus ja rakendamine äri juhtimises. Allolevad remarkid ei ole sisu kokkuvõtvad.

1.osa. Sisemise sõja võitmine

1.ptk: Täielik omandus.
Võta omandus/vastutus kõige eest mis su elus toimub. Sellest on ta rääkinud ka oma TEDx kõnes:

2.ptk: Pole halbu meeskondi, on halvad juhid.

3.ptk: Usu.
Miks on juhile tähtis aru saada, miks ta midagi teeb ja seda arusaamist ka oma alluvatele edastada.

4.ptk: Jälgi oma ego.

2.osa. Võitluse reeglid

5.ptk: Kata ja liigu.

6.ptk: Lihtsusta.

7.ptk: Prioriseeri ja tegutse.
Prioritize & Execute: “Relax, look around, make a call” – rahune, vaata toimuvat, tee otsus.

8.ptk: Detsentraliseeritud juhtimine.

3.osa. Võidu hoidmine

9.ptk: Planeeri.

10.ptk: Juhtimine mööda käsuliini ülevale ja alla.

11.ptk: Otsusekindlus ebamäärasuse puhul.

12.ptk: Distsipliin on vabadus – juhtimise dihhotoomia.
Discipline equals freedom” on Jocko üks juhtmõtetest. Sarnaselt on F.Nietzsche oma raamatus “Nõnda kõneleb Zarathustra” osas “Vanadest ja uutest käsulaudadest” kirjutanud: “Tahtmine vabastab, sest tahtmine on loomine” ja osas “Looja teest” kirjutanud: “Suudad sa ise luua endale oma hää ja kurja ja enda üle panna oma tahte kui seaduse?”
Sellele vastandub paljuski nähtus, mida J.Peterson on oma raamatus “12 reeglit eluks” nimetanud tahtlikuks pimeduseks (willful blindness; lk 213), mis on “keeldumine arusaamisest, et kui koputatakse, siis on keegi ukse taga”. See kirjeldab väga hästi inimesi, kes on inertsed ja liiguvad sinna kuhu elutuul viib; otsustavad alles siis kui ei saa otsustamata jätta; tegutsevad alles siis kui ei saa tegutsemata jätta. Inimesed, kes on impulsiivsed oma otsustes ja ei suuda rahuldust edasi lükata (delay of gratification).

Jocko youtube kanalil 185 788 jälgijat ja Instagrammis üle 332 000 jälgija kuigi instagrammis on ta postitused igapäev üsnagi ühesugused – äratus kell 04:30 ja trenn. Jocko on 46-aastane, tal on BJJs must vöö, ta loeb raamatuid ja tal on oma juhtimiskonsultatsiooni ettevõte Echelon Front.

Loe ka: “12 reeglit eluks” JB Peterson

Kuidas olla halb juht?

Mida teeb halb juht? Allolevad kümme peamist juhtimise viga on võetud Napoleon Hill’i bestsellerist “Kuidas saada rikkaks”.

  1. Oskamatus organiseerida asju detailselt.
    Edukas juht peab meisterlikult toime tulema kõikide detailidega, mis on seotud tema positsiooniga.
  2. Soovimatus kuulekalt teenida.
    Edukad juhid on ise valmis tegema kõiki töid mida nad oma alluvatelt nõuavad.
  3. Lootus saada tasu teadmiste, mitte nende rakendamise eest.
    Maailma ei tasu inimestele mitte selle eest, “mida nad teavad”, vaid selle eest mida nad teevad või kuidas oma alluvaid innustavad.
  4. Kartus, et alluvad on paremad.
  5. Ebapiisav kujutlusvõime.
    Ilma kujutlusvõimeta ei suuda juht toime tulla ettenägematute asjaoludega ja koostada tegevuskavasid, millest tema alluvad võiksid kindlalt juhinduda.
  6. Egoism.
  7. Mõõdutunde puudumine.
  8. Ebalojaalsus.
    Juht, kellest avaldub ebalojaalsust ettevõttele, enda ülemustele ja alluvatele, ei püsi kaua.
  9. Autoriteedi kuritarvitamine.
    Võimekas juht näitab oma alluvatele teed innustamisega, mitte kunagi hirmutamisega.
  10. Ametinimetuse rõhutamine.
    Õige juht ei rõhuta oma ametinimetust vaid juhib, suunab ja innustab oma alluvaid de facto.

Halb juht

40-aastase karjääriga ettevõtja ja Forbesi kaasautor Alan Hall kirjutab põhilistest juhtimisvigadest, mille nahka ettevõtted lähevad.
Hall tunnistab, et on ise ettevõtjana mõnesid alljärgnevatest vigadest teinud, kuid on neist ka õppinud. Kindlasti on vigu lisaks sellele loetelule veelgi, kuid need on kõige põhilisemad, mille tõttu ärid ebaõnnestuvad.

Juhtide ebaausus

Iga päev võib lugeda kelmidest äriliidritest, kes on valetanud, petnud ja varastanud omanike, töötajate või tarnijate tagant. Nad on teadlikult käitunud ebaeetiliselt, ebamoraalselt ja kriminaalselt. Liiga tihti näeme, kuidas juhid annavad oma klientidele, töötajatele või investoritele lubadusi, mida nad ei kavatsegi pidada. Minu veendumuse kohaselt on selline käitumine kõige kiirem tee hukatusse, olgu nii üksikisiku või organisatsiooni seisukohalt. On vaid aja küsimus, kui kõik päevavalgele tuleb.

Korrumpeerunud ettevõttekultuur

Organisatsioonid, kus koheldakse halvasti töötajaid ja kuritarvitatakse kliente, ei saa kaua kesta. Firmad, kus valitseb «win-lose» mõtteviis ja kasutatakse ära inimsuhteid, ei ole võimelised kaua elama ega kasvama. Selline lähenemine algab üldiselt juhtkonnast, kes omakorda kultiveerivad sama suhtumist ka allpool keskastmejuhtide seas.

Puudulik finantsjuhtimine

Väga paljud potentsiaalikad ettevõtted lõpetavad pankrotiga, sest nende juhid ei tea midagi rahajuhtimisest. Liiga tihti puuduvad ettevõtetel rahavoogude juhtimise stsenaariumid erinevate majandusolude korral või isegi kui plaanid on, ei jälgita neid. Hetkel, kui äriühing on juba maksejõuetu, on liiga hilja probleemi lahendamiseks.

Vilets kasum

Kui müügilt piisavalt kasumit ei teeni, ei tule äri välja. Ükski firma ei saa kasvada planeeritud tulu saavutamata.

Klientide alahindamine

Juhid, kes ei kuula ega reageeri klientide vajadustele, lõpetavad finantskatastroofiga. Kahjuks on juhte, kes usuvad, et nende tooted on niigi konkurentsivõimelised ja et ostjatega pole vaja suhelda ega nende tagasisidet kuulata. See suhtumine viib varem või hiljem selleni, et kliendid enam ei osta tooteid.

Masendavalt halb klienditeenindus

Kui teie ettevõtte klienditeenindus lonkab, on teil varsti hulk pettunud kliente, kes räägivad oma kehvadest kogemustest ka sõpradele. Ja varsti pole teie ukse taga enam kliente.

Liigne sõltumine ühest kliendist

Kui üks klient toob sinu firmale sisse rohkem kui poole kasumist, on see väga suur risk. Paljud firmad on lõpetanud pankrotiga, kui üks peamine klient otsustab vahetada hankijat

Ei mingit visiooni ega strateegiat

Kui juhidki ei tea, miks firma eksisteerib ja kuhu areneb, siis vaevalt sellel firmal pikka iga on. Sellise firma tüüri juures on valed inimesed, kes muudavad pidevalt sihte, et leida teed kuhugi.

Puuduvad prioriteedid ja protsessikirjeldused

Ebaõnnestuvatel firmadel ei ole põhieesmärke. Nende juhid tegelevad mõttetute tegevustega, töötajad ei ole tootlikud ja kõik paistavad väga hõivatutena, kuid saavutused puuduvad. Puuduvad protsessikirjeldused ja töötajad teevad seetõttu palju vigu. Raisatakse aega ja raha.

Valed töötajad

Valede inimeste palkamine võib tappa organisatsiooni. Kui nad on ebakompetentsed, siis ei ole võimalik eesmärke saavutada. Kui nad on sobi firma kultuuriga, loovad nad häirivad ja negatiivse õhkkonna. Kui nad on ebaausad, siis valetavad ja varastavad. Kui nad ei ole võimelised arenema, siis ei aita nad ka kuidagi kaasa organisatsiooni arengule.


Loe ka: Edu MITTE-saavutamise 31 põhjust