“Kontoripoliitika. Kuidas tulla toime valede, noa selgalöömise ja alatute trikkidega” Oliver James, 2013. Raamatukogudes. Lugemist 265 lehekülge.
Nagu kompleks-suhtlusega ikka oli ka siin raamatus läbivalt toodud näideteks elulisi suhtluse olukordi. Kohati oli minu jaoks sisu liiga laialivalguv – oleks võinud paremini ja on paremaid raamatuid ka.
Erinevaks teeb raamatu selle lähenemine kontoripoliitika vaatenurgast – asutuste töökolleegiumite kirjutamata sisepoliitika ja psühholoogilised mängud. Varjatud võitlus prestiiži ja raha pärast (nt ametikõrgendus) on üks mitmest põhjusest, miks kollektiivides käivad psühholoogilised mängud. Kuidas ära tunda psühholoogilisi kiskjaid, kelle ainuke eesmärk on saada kõrgemale kohale ja kõrgema palga peale, ükskõik mis hinnaga.
Kontoripoliitika sisukord
1.osa.
Toimetulek mürgiste kolleegide ja elukutsetega.
Psühhopaadid. Makjavellistid. Nartsissistid. Petised. Mürgised elukutsed ja organisatsioonid.
2.osa.
Kontoripoliitika oskuste arendamine.
Näitlemine. Läbinägelikkus. Poolehoiu võitmine. Edasipürgimine. Meisterlikkus. Alatud trikid.
Lõppsõna. Emotsionaalselt eluterve kontoripoliitika.
Elementaarsed kontoripoliitilised oskused nagu enesekehtestamine ja probleemide konstruktiivne lahendamine on kolleegiumis vajalikud. Tööandja eelistab ka töötajaid, kes saavad teistega läbi ja ei tekita konflikte. Võtmeks võib taaskord olla emotsionaalne intelligentsus. Eriti väärtustatud on töötaja, kes saab oma töö tehtud, suudab “raskete” kolleegidega hakkama saada ja toob firmale ka rohkem kasumit.
Tööandja peavaluks võib saada isik, kes on psühholoogiline kiskja – töövestlusel ja katseajal jätab hea mulje kuid seejärel sööb ennast märkamatult tööellu sisse ja hakkab intriige ajama. Teda võib isegi olla raske tuvastada – juht lihtsalt tunneb, et alluvate seas on pinged üleval ja otsest konfliktiallikat on raske tuvastada. Kiskja huvi on tavaliselt ametikõrgendus ja kõrgem palk, mõnikord on tal lihtsalt lõbu teiste tülli ajamisest. Tavaline tegutsemisviis on tal teiste jätmine halba valgusesse ja enda töötulemuste rõhutamine.
Selline kiskja on peavaluks nii juhile kui kolleegidele ja tema tuvastamine ja temast vabanemine võib olla keeruline protsess nagu vähist vabanemine – parimaks lahenduseks võib osutuda kogu organ koos vähiga eemaldada.
Raamatus on kirjeldatud selliseid psühholoogilisi kiskjaid kui psühhopaate, makjavelliste, nartsissiste ja nende segatüüpe kuid kergemal kujul võib selliseid käitumisi esile tulla ka tavalistel inimestel.
Loe ka: Manipuleerimine – kuidas ära tunda & kaitsta