Neljatunnine töönädal – raamatusoovitus

Raamatusoovitus – Timothy Ferriss “Neljatunnine töönädal – kuidas lõpetada töötamine üheksast viieni, elada ükskõik kus ja saada rikkaks.

Raamat oli 7 aastat The New York Times’i enimmüüdud raamatute nimekirjas. Peabolema-raamat ettevõtjale. Sisuks produktiivsus, aja juhtimine, efektiivsus, mõttelaad, äri juhtimine, ettevõtlus, internetiturundus, info juhtimine.

raamat ari juhtimine ideed
Tim Ferris’e raamatud The 4-Hour Workweek, The 4-Hour Body, and The 4-Hour Chef on avaldatud rohkem kui 30 keeles.

Eestikeelses raamatus on 300 lk ja sisu jaotatud neljaks osaks
– D nagu defineerimine
– E nagu elimineerimine
– A nagu automatiseerimine
– L nagu liberaliseerimine.

Raamat on ühehooga loetav kuna peaaegu igal lehel on mingi mahlakas mõte, mis avab lugejale uusi vaatenurki tema tegevusele. See on aastast 2007, aga sisu on täiesti aktuaalne – me raiskame tohutult aega tegevusele, mis on mõttetu või töötab meile vastu (sh pärsib produktiivsust). Kujuta ette, et sul on võimalik vähendada oma nädalast tööaega 80% kui sa teed ainult tegevusi (20%), mis toovad sulle sisse 80% sinu tulust (Pareto printsiip e 80/20-printsiip).

Vana lühivideo raamatu sisust:

Veeb, blogi fourhourworkweek.com
Autor facebook.com/TimFerriss

4 põhjust, miks neljatunnine töönädal on müüt

Neljatunnine töönädal ongi “liiga hea, et olla tõsi”, leiab juhtimiskonsultant ja ettevõtja Steve Tobak. Ta kirjutab ajakirjale Inc. blogipostituses, et palju populaarust kogunud raamat “4-tunnine töönädal” ja selle ideoloogia on soovmõtlemine.

Ferriss reklaamib oma teost sõnadega: kuidas lõpetada töötamine üheksast viieni, elada ükskõik kus ja saada rikkaks? Kõlab ju hästi. Pidev tempo ja stress on kindlasti need, mis panevad paljudki meist unistama neljatunnisest töönädalast. Tobak toob välja neli põhjust, miks ta seda reaalseks ei pea.

“Saad vastavalt sellele, palju panustad. Inimestel on erinevad viisid efektiivsuseks ja targalt töötamiseks. Samas ei saa ükski neist füüsika- ja majandusseaduste vastu. Saad vastavalt panustamisele. Tööta nii targalt kui tahes, aga kuniks sa ei klooni end, pead sa siiski töö ise ära tegema. Ja seda palju, kui tahad palju tagasi saada. ”
Vaidlen vastu: enamlevinud vead aja ja ressurssi juhtimisel on inimestel samad.

“Neljatunnine töönädal on müüt. Ma ei tea ühtegi inimest – ettevõtjat, juhti, tegevjuhti, inseneri, väikeäriomanikku –, kes suudaks hea elu tagada vähem kui 40-50 töötunniga nädalas. Mitte ühtegi. Ja samas ei tea ma ka kedagi, kes oleks jõudnud kaugele, töötades vähem kui 50-60 tundi nädalas. Paljud neist töötasid palju rohkem. Tõsi, neljatunnine töönädal on olemas. Sellisel juhul saad dušši võtta õues, vihmaga.”
Väide neljatunnine töönädal ei ole reaalne, sest see on müüt, on vigane. Õige väide selle teksti järgi oleks midagi, et “tema ei tea kedagi, kes suudaks hea elu tagada vähem kui 40-50 töötunniga nädalas.” Tema ei tea ka ülejäänud 7 miljardit inimest.

“Edukad ei lõpeta. Tean sadu edukaid inimesi, kes töötasid end väga heale järjele. Ainult üks neist lõpetas ja läks varakult pensionile, ta oli nii 50. See tähendab, et ta rabas täiega 30 aastat enne troopikasse suundumist. Ülejäänud töötavad edasi või lõpetavad mõistlikul ajal. Miks? Äkki neile meeldib, mida nad teevad.”
Kui su töö on su hobi, siis sa ei tööta vaid naudid oma hobi ja elu. See pole enam sama.

“Ära tööta nii palju kui peaks, vaid nii palju kui vaja. Keskmiselt töötasin 40-60 tundi nädalas, lisaks loendamatud reisimisele kulutatud lennumiilid. Mõnel nädalal oli kergem, teisel jälle raskem. Üldiselt töötasin ma palju.
Järgisin seda filosoofiat ja saavutasin kõik eesmärgid – isiklikud ja ettevõtete, mille heaks töötasin, omad. Ja, mis kõige olulisem, ma nautisin seda.
10 aastat tagasi loobusin palgatööst ja alustasin oma asjaga. Üht tean ma kindlalt. Kui ma poleks suurfirmades palgatööl olnud, poleks mul oma klientide nõustamisest või firmade toimimisest nii palju aimu, kui mul täna on. Et see teadmine koguneks, kulus täpselt nii palju aega kui pidi kuluma.”
S.Tobak ei näe puud metsas. Raamat selgitab kuidas saada aega juurde mõttetute tegevuste arvelt ja olemasolevat ressurssi efektiivsemalt kasutada.
Tim Ferriss on edukam kui Steve Tobak. Kumba juttu sa 4-tunnise töönädala teooria kohta usud?

Loe ka “Fookus, pühendumus, planeerimine

Fookus, pühendumus, planeerimine

Oktoobri mõtteid äri arendamisest ja produktiivsusest.

Sisuline tegevus:
1. Prioritise – pühenda tegevusele tähelepanu vastavalt selle tähtsusele/ olulisusele.
2. Igal tegevusel peab olema eesmärk.
3. Võta vastu otsuseid. Isegi väikeseid.

sihid fookus plaanid

Võtmekohad tegutsedes.

FOOKUS
Kas sa teed kõike või teed midagi kindlat konkreetse eesmärgi (goal) jaoks? Oled hajevil või fokusseeritud? Kas tegutsed järjekindlalt või hüppad ühelt tegevuselt teisele?
You can’t focus on your wine, if there’s a junk of shit on the table. Analoog üliõpilastele: sul on lihtsam õppida kui laual on ainult konspekt ja silme alt on ära kõik muu. Hoia meel ka fookuses – mida vähem asju projekti kõrval “laua peal”, seda paremini haarab meel projekti.

fookus
Neuroloogia. Silm registreerib elemente isegi kui sa ise seda teadlikult ei tee. Kõrvadega on sama. Vähendades sissetulevat infot meelte kaudu, suudad hoida  rohkem tähelepanu projekti peal. Näited:

– üliõpilasel konspekti tegemisel kodutööna;
– blogijal artikli kirjutamisel.

PÜHENDUMUS
Kui Casanova‘le mõni järjekordne naine meeldima hakkas, siis ta pühendus täielikult selle naise võrgutamisele. Ta oli 100% selle juures. See oli ainuke huvi ja tegevus tal. Peale sarmi oli see ka põhjus, miks ta nii palju neide rajalt maha võttis – pühendumus (dedication). Selline võime tuli talle kasuks kui oli vaja põgeneda tinakambrist – ta pühendus täielikult selle teoks tegemisele. Ta muutus ise selleks ideeks.

Kujutage ette, et olete ka pandud vangi tinakambrisse ja ruumi uurides näete, et sealt on võimatu põgeneda. See on nagu üle-keskmise raske IQ-testi ülesanne – esmasel ülesande vaatlusel tunnete, et seda on võimatu lahendada. Loed korduvalt ülesande läbi ja mõtled kõikvõimalikud variandid läbi ja näed, et lahendust ei ole. Kuid siis – nt 50. minutil hakkab peas tekkima seos ja kõik loksub paika – leidsid lahenduse. See oli seal koguaeg olemas. All it needed was a dedicated mind (Oli vaja ainult pühendunud meelt). Kõik on võimalik. Siit võib tuua analoogid ettevõtlusse ja eraellu. Näited:

– valitud alal, nt autoremont, äriidee leidmine;
– keha  trimmimisel tippvormi;
– juba toimival ettevõttel kasumi suurendamine;
– eraelulise probleemi lahendamine;
– IQ-testi lahendamine;
– mentaalsest tinakambrist põgenemine.

PLANEERIMINE
Olles fokusseerides leidnud projekti millele pühenduda on järgmine samm ette planeerimine. Isegi kui sa alles alustad, on sul ettekujutus, kuidas tõenäoliselt projekt kulgema hakkab (nt kulud-tulud jne) ja kuhu see peab jõudma (nt tinakambrist põgenemine).  Selline rehnut aitab paremini mõista tegevuse kulgu. Seda eriti juhtudel kui teele tulevad takistused – tead, mida võib ohverdada kuid siiski eesmärgini jõuda. Näited:

– ettevõtte aasta ette planeerimine/ ennustamine, et sihte paremini seada;
– õhtul järgmise päeva tegevuse planeerimine, et hommikul oleks kohe tegevus teada;
– nädala tegevuse ette planeerimine vastavalt eesmärkidele;
– karakter Gabriel Shear filmis “Swordfish”.

Loe ka minu artiklit Modus Operandi

Mõttemallidest ja produktiivsusest

Nädala memo:

Kirjutasin kunagi tööaja ergonoomilisest kasutamisest, leidsin seda tasakaalustava artikli Veigolt, kus ta seletab, et miks ei ole mõtet taga ajada maksimaalset efektiivsust ja produktiivsust igal aja hetkel tööl.

” /—/ Nimelt on looduslikke ökosüsteeme vaadeldes leitud, et loodus ei pürgi mitte kunagi maksimaalse efektiivsuse poole, vaid hoolitseb alati selle eest, et läbi küllaldase varieeruvuse säiliks paindlikkus. See võimaldab kohaneda ja ellu jääda ka siis, kui keskkonda peaks tabama mingi ootamatu sündmus. Teisisõnu – looduslike ökosüsteemide pikaaegse jätkusuutlikkuse huvides on valida optimaalne tasakaal efektiivsuse ja paindlikkuse vahel. “

… ja soovitus:

“Ebaefektiivsuse kartmise asemel tuleks see organisatsiooni sisse ehitada.”

Teine mõte produktiivsusest ja ajakasutusest. Taavi küsib – “Kas see on oluline?

“Üks suurimaid lollusi, mida me saame teha, on teha võimalikult efektiivselt asju, mis ei ole olulised. Ehk teisisõnu, sa teed küll hästi kiiresti ja hästi palju asju, aga need asjad on sellised, mille võiks tegelikult üldse tegemata jätta.
Seda mõtet näitlikustab väga hästi Pareto printsiip, mis ütleb, et 20% tegevustest annavad 80% tulemustest ja ülejäänud 80% tegevustest annavad 20% tulemustest.”

Kas sa tegutsed harjumusest (nt vaatad inbox’i mitu korda päevas) või tegutsed sihiga (nt uurid uue idee potentsiaali – kas saad kohe selle realiseerida)?

Kolmas mõte.
Joel (joelrunyon.com) kommenteerib Richard Bransoni arvamust, et sport on hea tegevus, mis soodustab tal uute ideede tekkimist (“number one productivy hack”):

“Trenn ei ole kõige parem produktiivsuse tekitaja. Trenn on selleks kõige parem, siis kui oled juba otsustanud, mida sa tegema hakkad ja tahad olla selle tegemisel efektiivsem. Paljud inimesed ei ole produktiivsed (oma projektiga) mitte sellepet nad ei tee trenni, vaid sellepet nad ei tea, mida üldse edasi teha (oma projektiga). Kõige parem produktiivsuse tekitaja on võime teha otsuseid.” Vt edasi kogu mõttearenduse videot youtube.com/watch?v=AXji6hvxr8k

Neljas mõte.
Kui küsimus on vähetähtis, siis miks kulutad selle lahendamisele aega nagu see oleks väga tähtis? Nt restoranis tuuakse valik 6 erineva teesordiga ja hakkad valima ja juurdlema nagu oleks tegu firmale uue loovjuhi palkamisega.

Viies mõte
See, kuidas sa teed midagi, määrab, kuidas sa teed kõike. Nt kui hakkad olmetoimetustes mingit vajalikku tegevust edasi lükkama, siis see mõttemall kandub kergest ka sinu projekti. Kui tegevus on vajalik, aga vähetähtis, siis tee see kohe (kuidagi moodi) ära.

Kuues mõte.
Kui meil on “vaba tahe” ja valikud, siis me peaksime suutma tegema kõike, mida oma mõistuses ratsionaliseerinud oleme (“et on vaja teha”) ja võtnud vastu otsuse (“nüüd ma teen seda”), isegi kui see tegevus on hetkel ebameeldiv. Aga miks me mõnikord ei tee seda, sest see on “praegu ebameeldiv”, kuigi oleme peas jõudnud järeldusele, et praegu on vaja see ära teha? Ära ole hedonist. See ei peagi olema meeldiv tegevus, kõik ei peagi ega saagi olla meeldiv. Põhjus on halvas enesedistsipliinis ja harjumuses valida kergem tee (kuigi kahjulikum). Kuidas murda seda mõttemalli?

Joel’il on selleks “Külma dušši teraapia“: käia kuu aega, iga päev, 5 loovus produktiivsusminutit max külma dušši all. Kõlab lamedalt? Ei, asjal on mõte. Treenida ennast vastu võtma otsuseid ja seada oma ratsionaliseeritud valiku teostamine tähtsamaks kui oma hetkeemotsioon. Aga peab olema võimalik valida – soe vesi vs külm vesi. Kui sul ainult külma vett tulebki duššist, siis sa ei saa seda katset teha. Selle KDT käigus on kuu aja jooksul tugev mõju kehale ja mentaalsusele, viimasele kõige rohkem (arvan nii, sest proovin ise seda praegu). Oled sa tegija või edasilükkaja?( Loe Külma dušši teraapiast veel.) Eriti soovitan seda projektjuhtidele.

Intro 2014: Miks sa mida teed

MÕTTEMUSTRITE FORSSEERIMINE

(Autorist: ma ise arendan mitut veebisaiti, mis on sisult täiesti erinevad.  Kus on aeg? Kuidas tekivad artiklid? Kellele ma olen? Milleks üldse?)

KONTROLLSKEEM: Kus kohast saada ideid uue sisu jaoks oma veebi?

Tegele ise ka sellega (nt kui müüd fotokaameraid saidi kaudu, siis võiksid ise ka fotograafiaga tegeleda. Näed teemat seestpoolt ja tekib rohkem ideid, millest blogida.)

Loo endale infovoog:

  • Twitteri teemade-list
  • FB fännilehe jälgitavad
  • tumblr
  • Pinterestis
  • List eriala teema foorumitest, et näha, mis inimesi huvitab

Toida oma meeli uue kvaliteetse infoga: uus film, huvitav raamat, uus söök, uus tutvus, uus vestlus, uus teekond, uus kohvisort, uus vein, uus keskkond, uus väärarusaam elust, uus elu, uus tüdruk, uus alter-ego, uus ülikond, uus kohvi sort, uus harjumus, uus ärkamise kellaaeg, uus kogemus, uus muusika, uus helinatoon jne

produktiivsus

Kui infovoog on olemas, aga ikka ei tule mõtteid blogipostitusteks, siis:
problogger.net/blog
33 nõuannet kuidas olla parem blogija

Miks ettevõttel blogida? Sest…

Ettevõttele eksperdi maine loomine
Olemasolevate ja potentsiaalsete klientidega suhtlemine
Otsingumootorite pingeridades tõusmine
Sõnumi levitamine
Saad rääkida enamast kui vaid toodetest ning teenustest
Võimaldab lahendada kliendi probleeme
Loob usaldust
Aitab püsida oma valdkonna esirinnas
Brändi kasvatamine
Saad oma loovuse proovile panna
Võimaldab uusi ideid tutvustada ning kohest tagasisidet saada
Hea allikas, mida sotsiaalmeedia kanalitega siduda
Eristumine konkurentidest
Võimaldab olemasolevate ja potentsiaalsete klientide ning huvigruppide teadmisi kasvatada
Veebiliikluse suurendamine
Raha teenimine

Kui uue sisuga postituste tegemine pole probleem enam, aga lehe konversiooniprotsent (kui palju külastajaid toovad raha) on madal, siis:
conversionxl.com/blog

Produktiivus, loovus, kui sa ei suuda oma projektiga tegeleda:
Projektijuhile: lase oma sisemine psühhopaat välja (mõtlemise forsseerimine)
4 võtet produktiivsuse suurendamiseks (1. ärka üles enne äratuskella, ära kohe, ära jää voodisse uimerdama; 2. mediteeri iga päev; 3. ära söö lõunat töölaua taga; 4. lisa tööpäevale trenniajad.)
Kuidas vähema ajaga rohkem teha – Parkinsoni seadus ja 80/20-printsiip
Isegi dopamiin tuleb vaimse tootlikuse osas mängu.
Adapteeru uude olukorda kohe ja alles siis hakka ennast otsima.
Tee midagi teistmoodi. Tööta teises keskkonnas.
Lase roolist lahti!
Planeeri oma päev ette: http://lifehacker.com/5-things-successful-people-do-before-8-am-1474846488
Võta vastu otsuseid. Ole proaktiivne.

LOOVUS ON REEGLITE RIKKUMINE.

Ole “emotionaly detached” – siis suudad sulanduda uude mõttesse/mõttesse/meemi.
Kui keegi on kogenud midagi võimast, siis taha seda ka proovida.
Kui keegi proovib sind rivist välja lüüa, siis vastusta (confront) ta kohe – instantselt!

Vaimne distsipliin. Loovtöötajale on see oluline.
Loe uusi ja enda jaoks huvitava sisuga raamatuid. Proovi igal võimalusel midagi uut. Koge uusi tundeid. Tee midagi teistmoodi, sest – kui sa teed seda, mida sa alati oled teinud, siis sa saad seda, mida sa alati oled saanud (T. Robbins).

ajukeemia
Vabad seosed: murra mõttemalle, et tekitada uusi assotsiatsioone (Medici efekt)

Ei, sa ei saa koguaeg max produktiivne olla. Kui tuleb downtime, siis võta aeg maha – anna loodusele ruumi. Unusta kogu siinse artikli sisu ära. Ole vastand sellele. Tee valesti, ole valesti. Miks? Sest…
Vastandite vaheldumise teooria – vastanditel on kalduvus vahelduda. Nt karma, yin-yang, Murphy seadused jm

Arvutidistsipliin. Kui töötad põhiliselt arvutiga, siis on see oluline.
Ära sureta oma aju mõttetu surfamisega tumblr’is, 9gagis, elu24s ja teistes sellistes.
Ära vaata oma maili ja fb’i mitu korda päevas. Seda lihtsalt pole vaja.
Anna endale aru – mida sa mille jaoks teed?
Tee iga 1h järel vähemalt 10min pause silmade, vereringe, rühi, lihaste ja aju jaoks. Inimene ei ole loodud istuma ja oma nina-ette vaatama.
Töölaud olgu puhas – silm registreerib infot isegi kui sa teadlikult seda ei tee.

Peale tööaja kulub veel aega magamisele, söömisele, olmetoimetustele ja muule. Kindlasti tee aega ka trenniks. Aga see kuidas kellaajaliselt on tööaja sees järgnevad neli punkti ära jaotatud, määravad raha hulga sinu tengelpungas.

Laias laastus võib kogu su tegevuse arvutilaadse masina (sh iPad, nutifon) taga äri kasumlikuse perspektiivist jagada neljaks:
1. tähtis ja kiireloomuline tegevus
2. tähtis ja mitte-kiireloomuline tegevus
3. vähetähtis ja kiireloomuline tegevus
4. vähetähtis ja mitte-kiireloomuline tegevus
Nt uue kvaliteetfilmi vaatamine läheb töö seisukohalt 4ks, aga puhkeaja seisukohalt 1ks. Miks? Uus film, uus raamat, teater ergutab aju ja mõtlemise erinevaid kohti – see värskendab.
Tööaja väline tegevus mõjutab tööaja sisest tegevust – mida vingemalt sa puhkad, seda vingemalt sa pärast töötad. Töötamise all pean silmas vaimset pingutust nõudvad projektijuhtimise ülesanded (nt uue blogipostituse sisu ja eesmärgi mõtestamine). Võid küsida, et kas ma väidan juba, et kui sa puhkad siis sa teed ka tööd seeläbi, et toidad oma loovat meelt ja annad talle taastumisaega uueks tööks. Jah, nii see on. Maanda ja enneta negatiivset stressi – see tapab su loovuse ja su enda.

Kui sulle hakkab tunduma, et sa ei tea enam, mille jaoks sa seda konkreetset saiti arendad või mida sa üldse elus teed, siis võib viga olla kõrgemal. Viited enesearenduseks:
impossiblehq.com/blog
theonequestion.com

Sellele artiklile lisaks loe ka mu eelmisi produktiivsuse postitusi.

|||| Ole kursis uute võtetega – facebook.com/Kiirlaenud

—————–
PS! Soovilugu ka.
Loovus.
Üks kõige edukam Eesti muusik maailmas – Mord Fustang.
Tema pala: “Lick the Rainbow”. Üle 3 200 000 vaatamise u2b’is.