Kontoripoliitika mängud – raamat

Kontoripoliitika. Kuidas tulla toime valede, noa selgalöömise ja alatute trikkidega” Oliver James, 2013. Raamatukogudes. Lugemist 265 lehekülge.

Nagu kompleks-suhtlusega ikka oli ka siin raamatus läbivalt toodud näideteks elulisi suhtluse olukordi. Kohati oli minu jaoks sisu liiga laialivalguv – oleks võinud paremini ja on paremaid raamatuid ka.

Erinevaks teeb raamatu selle lähenemine kontoripoliitika vaatenurgast – asutuste töökolleegiumite kirjutamata sisepoliitika ja psühholoogilised mängud. Varjatud võitlus prestiiži ja raha pärast (nt ametikõrgendus) on üks mitmest põhjusest, miks kollektiivides käivad psühholoogilised mängud. Kuidas ära tunda psühholoogilisi kiskjaid, kelle ainuke eesmärk on saada kõrgemale kohale ja kõrgema palga peale, ükskõik mis hinnaga.

Kontoripoliitika sisukord

1.osa.
Toimetulek mürgiste kolleegide ja elukutsetega.
Psühhopaadid. Makjavellistid. Nartsissistid. Petised. Mürgised elukutsed ja organisatsioonid.

2.osa.
Kontoripoliitika oskuste arendamine.
Näitlemine. Läbinägelikkus. Poolehoiu võitmine. Edasipürgimine. Meisterlikkus. Alatud trikid.

Lõppsõna. Emotsionaalselt eluterve kontoripoliitika.

Elementaarsed kontoripoliitilised oskused nagu enesekehtestamine ja probleemide konstruktiivne lahendamine on kolleegiumis vajalikud. Tööandja eelistab ka töötajaid, kes saavad teistega läbi ja ei tekita konflikte. Võtmeks võib taaskord olla emotsionaalne intelligentsus. Eriti väärtustatud on töötaja, kes saab oma töö tehtud, suudab “raskete” kolleegidega hakkama saada ja toob firmale ka rohkem kasumit.

Tööandja peavaluks võib saada isik, kes on psühholoogiline kiskja – töövestlusel ja katseajal jätab hea mulje kuid seejärel sööb ennast märkamatult tööellu sisse ja hakkab intriige ajama. Teda võib isegi olla raske tuvastada – juht lihtsalt tunneb, et alluvate seas on pinged üleval ja otsest konfliktiallikat on raske tuvastada. Kiskja huvi on tavaliselt ametikõrgendus ja kõrgem palk, mõnikord on tal lihtsalt lõbu teiste tülli ajamisest. Tavaline tegutsemisviis on tal teiste jätmine halba valgusesse ja enda töötulemuste rõhutamine.

Selline kiskja on peavaluks nii juhile kui kolleegidele ja tema tuvastamine ja temast vabanemine võib olla keeruline protsess nagu vähist vabanemine – parimaks lahenduseks võib osutuda kogu organ koos vähiga eemaldada.

Raamatus on kirjeldatud selliseid psühholoogilisi kiskjaid kui psühhopaate, makjavelliste, nartsissiste ja nende segatüüpe kuid kergemal kujul võib selliseid käitumisi esile tulla ka tavalistel inimestel.

Loe ka: Manipuleerimine – kuidas ära tunda & kaitsta

Suhtlemiskonflikti psühholoogia – raamatusoovitus

Järjekordne raamatusoovitus: “Suhtlemiskonflikti psühholoogia” Tõnu Lehtsaar, 2015.

Kellele soovitan ja miks.

Kõigile, kellel on tööalaselt vaja aru saada ja lahendada erinevaid suhtluse olukordi – äriomanikud, klienditeenindajad, keskastme juhid. Samuti neile, kes soovivad oma eraelu suhtlust korras hoida. Eelkõige aitab see tülisid ja konflikte ära hoida ning kiiremini ja efektiivsemalt lahendada.

Konfliktoloogia mõistmine aitab paremini mõista inimestevahelist suhtlust üldse. Üks läbiv arusaamine raamatust jäi, et peamine konfliktide põhjus on madal emotsionaalne intelligentsus . Teine põhjus on lihtlabane  pahatahtlikkus (demagoogia, manipuleerimine). Selle vastu aitab enda harimine suhtluse psühholoogia temaatikas ja see aitab “mängurite” ja rumalate suhtlejatega paremini toime tulla.

Sisult on see küll akadeemiline tekst kuid lugeda on seda mõnus ja mugav nagu tegu oleks gümnaasiumi õpikuga – ideaalne kombinatsioon :) Mõtted on väga selgelt väljendatud ja loogiliselt ülesehitatud. Kogenuma suhtlus-eksperdi jaoks võivad mõned seletused raamatus tunduda ilmselged kuid nende väljatoomine aitab selgitada kogu konteksti. Seda enam, et maailmas on ka palju rumalaid suhtlejaid.

Raamatu autor Tõnu Lehtsaar on Tartu Ülikooli psühholoogia professor.

Suhtlemiskonflikti psühholoogia

Sisu, 275 lk, millest lugeda u 250 lk + harjutused:

1.osa. Konfliktist üldiselt. Mõiste, tüübid, kliima.
Mis on põhilised tunnused, mille alusel konflikte eristada? Konflikti kliima mõju konflikti arengule.

2.osa. Konflikti psühholoogilised põhjused.
Võimuvõitlus. Eelarvamused. Rollikäitumine. Muljejuhtimine. Haavatud õiglustunne. Isiksuslikud probleemid.

3.osa. Konflikti areng.
Konflikti eskalatsioon. Eskalatsiooniastmed. Konfliktitsükkel. Lahendamatud konfliktid.

4.osa. Konfliktide lahendamine.
Konflikti diagnostika ja konstruktiivne vastandumine. Konfliktikäitumise stiilid. Lepitamine konfliktis. Konfliktidiagnostika harjutusi (lk 251-269).
Olles eelnevad 3 osa läbi töötanud, jõuame kõige huvitavama osa juurde – kuidas konflikte siis lahendada. Kui oled kannatamatu, siis või kasvõi sellest osast alustadagi kuid eelmise kolme teooria osa läbitöötamine aitab paremini mõista miks on lahendamisel sellised ja sellised võtted, suhtumised ja lähenemised.

Üks levinud vigadest, mida suhtluskonfliktides tehakse on veendumus enda seisukoha ainuõigususes. See takistab teise inimese mõistmist ja konflikti lahendamist.

Nagu keerulisi suhtlusolukordi ikka, on ka selles raamatus toodud läbivalt konkreetseid näiteid igapäevastest suhtlusolukordadest. Samuti on iga osa lõpus kokkuvõtted, mille võib ka ülevaate saamiseks juba alguses läbi lugeda.

Raamatukogudes saadaval: ester.ee/record=b4477403*est

Loe ka:

Võimumäng – raamat veenmisest, võimust ja mõjutamisest

Manipuleerimine – kuidas ära tunda & kaitsta

Demagoogia võtted ja nende äratundmine