Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi – raamatusoovitus

Raamatusoovitus. Dale Carnegie (1888-1955) raamat “Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi” ilmus esmakordselt aastal 1936. Kõige uuem eestikeelne kordus trükk ilmus aastal 2016.

Raamat on eduka suhtluse põhitõdedest, mida võib vaja minna suheldes potentsiaalsete äripartneritega, klientidega, oma alluvatega ja ülemustega. Isegi sõprus ja pereringis.

Samuti tasub seda lugeda samal põhjusel, miks teisigi manipuleerimise ja mõjutamise raamatuid isegi kui endal ei ole plaanis hakata neid kasutama – õpid ära tundma teiste käitumises neid suhtlus-tehnikaid, mida võidakse sinu peal kasutada.

Kuidas siis mõjutada inimesi?

Kellegi mõjutamine suhtlusvõtetega ei ole alati halb, see võib näidata hoopis meie inimlikku lugupidamist ja taktitundelisust.

Loomulik ja aus “mõjutamine” ja suunamine eeldab loomulikku ja ausat huvi – siirast huvi. Muidu jätad lihtsalt kahepalgelise ja võltsi inimese mulje, sest ilma siiruseta, seda sa oledki.

Võib öelda, et me ei saa minna keerulisemate suhtluse tehnikate peale kui me ei ole omandanud elementaarseid viisaka, empaatilise ja siira suhtluse printsiipe.

Sisu jaotub nelja ossa. Lisasin lühidalt mõned mõtteterad.

1. Inimeste kohtlemise põhimõtted.
Ära kritiseeri, mõista hukka ega kurda.

2. Kuus juhist kuidas inimestele meeldida.
Huvitu tegelikult ka teisest inimesest – mis teda motiveerib, kuidas ta näeb hetke olukorda.
Naerata.
Inimese enda nimi on tema jaoks kõige tähtsam.
Ole hea kuulaja, innusta partnerit iseendast rääkima.
Lase partneril ennast põhjendatult tähtsalt tunda.

3. Kuidas inimesi enda poole võita.
Vaidluses ei ole alati võitjat.
Ära suru inimest kaitsesse öeldes, et ta eksib.
Kui oled ise eksinud, siis tunnista seda.
Alusta sõbralikult.
Alusta küsimusega, millele saad kindlasti vastuseks “Jah”.
Lase vastasel teha suurem osa rääkimisest. See aitab ka jätta talle mulje, et mingi idee tuli temalt.

4. Ole juht: Kuidas inimestele mõju avaldada neid solvamata ja pahameelt tekitamata. Eraldi osa juhtidele.
Räägi enda vigadest enne kui teiste omadest.
Jäta teisele tema väärikus (save face). (Nõnda tegutsedes on võimalik ära hoida mitmeid ebameeldivaid tagajärgi. Kui sina ei ütle talle otse karmi tõde välja, ei soovi ka tema seda jutuks võtta ega kolmandale osapoolele edasi arendada. See töötab hästi kuna on seotud inimliku lugupidamisega ja eneseväärikuse hoidmisega. “Kui seda pole verbaliseeritud, pole see reaalsus.”)
Anna inimesele ideaal, mille poole püüelda.

Loe ka:
Võimumäng : sümpaatsed võtted, kuidas saada alati oma tahtmist

“Elon Musk” A.Vance – nr 1 raamat idufirma juhile

“Elon Musk. Tesla, SpaceX ja rännak ulmelisse tulevikku” autor Ashlee Vance, 2015. Raamat on New York Times’i bestseller. Laenutada saab Eesti raamatukogudest. http://www.ester.ee/record=b4486612*est

Võib vabalt öelda, et see on nr 1 raamat ja kohustuslik kirjandus igale alustavale ettevõtjale ja idufirma juhile. Raamatus on kahe peatüki jagu kirjutatud väga pingelisi “sünnitusraskusi” Tesla ja SpaceX’i arendamisel koos Muski murdmatu järjekindlusega kuni eduni. PayPali müügist saadud 100 miljonit pani ta SpaceX’i ja kui see raha oli otsas, oli Musk väga lähedal pankrotile, isegi Tesla poleks päästnud. Tänavu on SpaceX konkurendiks NASAle.

Vance küsitles ligi kolmesada inimest, et panna kirja Muski maailma muutvate ettevõtete – PayPali, Tesla, SpaceXi ja SolarCity – pöörased tekkelood ning iseloomustada meest, kes on uuendanud tööstust ja süstinud sellesse tublisti uuenduslikkust, samal ajal endale hulgaliselt vaenlasi kogudes.

Elon Musk on miljardärist geenius, kes on väljaarendanud Tesla ja SpaceX’i. Raamat räägib tema lapsepõlvest kuni tänapäevani, kuidas ta mõtleb ja tegutseb.

Ta ei ole täiuslik juht. Ja seda ta ei taotlegi. Ta on see inimene, kes teeb oma asjad ära. Suhtluses on ta tihti külm ja halastamatu oma alluvate suhtes, kes ei pinguta sama palju kui ta ise. Vigade puhul ei huvita teda vabandused vaid see mida edasi on vaja teha. Kui miski on võimatu, siis ta laseb lahti selle inimese, kelle jaoks see oli võimatu ja teeb selle ise ära.

Musk’i tegutsemislaad ilmestab hästi, et ärimaailmas on esmatähtis saada asjad tehtud. Oma töötundideks on ta öelnud 80-90 tundi nädalas.

Su äri ei ole su töö, see on su hobi ja missioon. See on ainuke asi, mida sa teed.

Ärielu ei ole “su kuradi gümnaasiumi lõpupingutused” – äris kukud projektiga  läbi ja siis ongi p****s. Keegi tule su kätt hoidma.

Lõik raamatust: “Muski kindel valmisolek võtta ette uskumatuina näivaid ülesandeid, on teinud temast jumaluse Silicon Valleys, kus teised tegevjuhid nagu Page (Google asutaja) räägivad temast austava imetlusega, ja alles tärkavad ettevõtjad püüdlevad selle poole, et „olla nagu Elon”, samamoodi nagu aastaid tagasi püüeldi selle poole, et jäljendada Steve Jobsi.”

Loe ka: Elon Musk – töö-eetika ja pühendumus

Mida äri õpetab sulle elu kohta?

Patt viib võidule – raamatusoovitus

“Kui sa oled uhke oma töö üle, nõuad endale parimat, ihaldad jõukust, kadestad patt viib voidule raamatteiste elu, soovid oma elult enamat ja kujutled mõnda läbimurret oma eesmärkide saavutamise teel, teed sa seitset surmapattu.
UHKUS.
KADEDUS.
APLUS.
IHARUS.
VIHA.
AHNUS.
LAISKUS.
Peatükk peatükilt, rida realt käsitleb Marc Lewis neid patte, rebib need lahti aegunud usudogmadest ja kehtestab kui tänapäeva eduka äri manifesti.
Raamatust «Patt viib võidule» leiab tõsiseid patuseid soovitusi, intervjuusid ja näiteid, mis tõestavad, kuidas ärid said edukaks patustades ja harjutades. Siit leiab nõuandeid, kuidas luua oma jumalavallatu tee võidule ja eesmärkide saavutamisele. Kui sa teed seda, mida oled alati teinud, siis saad, mida oled alati saanud. Sama taktika tähendab samu tulemusi. On ilmutuste aeg.”

Ei, see ei ole satanismi ülistav raamat. Eestlaste jaoks polegi religioon mingi teema. Pigem juhib autor tähelepanu, et hea ja kuri on suhtelised nagu ka tõde. Meil on inimlikud vajadused, mis annavad elujõudu ja viivad edasi ja mille allasurumine või piiramine nõrgestab meid.

T.Paul (vaimulik, teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane, dr. theol) on kirjutanud raamatust: “Moraalireeglid võivad olla väga isesugused ja need paneb paika ühiskond. Evolutsioonilises psühholoogias käsitletakse inimloomust mehhanismide kogumina, mis on loomuliku valiku teel edasi kandunud seetõttu, et need süsteemid on lahendanud kohastumisel tekkinud probleeme. Neid mehhanisme aktiveerivad keskkonna stiimulid, tulemuseks on teatav käitumine. Siia kuulub ka kultuur, mida määratletakse kui evolutsiooniliselt kohastumuslikuks osutunud käitumis- ja psühholoogiliste mehhanismide kogumit, mida indiviidid annavad edasi ühelt põlvkonnalt teisele.

Kultuurimustrid on sügavale sisse dresseeritud ja pealiskaudsel silmitsemisel ei saa vahet, mis on kaasa sündinud ja loomulik (ehk looduslik), mis kultuurist tingitud ja kunstlik.

Bioloogiliselt vaadates on indiviidi (või geeni, oleneb analüüsitaseme valikust) eesmärk suurendada enda ellujäämise tõenäosust ja reproduktsiooni võimalikkust. Meie aja kangelane Marc Lewis on uhke, et kuigi ta pole sooritanud ainsatki küpsuseksamit ja on tosin korda töölt vallandatud, oli ta 28. eluaastaks loonud 30 miljoni naelase kompanii Web Marketing. Ta näitab oma menukas eluõpikus “Patt viib võidule. Edukuse seitse surmapattu” (e.k 2003), kuidas kunagi surmapattudeks peetud hoiakuid muuta võidu võtmeks.”

Laenuta: ester.ee/record=b1836150*est

Loe ka: Psühhopaatide tarkus – raamatusoovitus

Kuninga tööeetika – raha ei maga

Psühhopaatide tarkus – raamatusoovitus

Inimese isiksus on keerukas ja tänapäeval on piir nö normaalse ja haige psüühika vahel üha enam hägustumas. Raamatu „Psühhopaatide tarkus. Mida pühakutel, spioonidel ja sarimõrvaritel on meile edu saladuse kohta õpetada” autor võrdleb isiksust helipuldiga, mille arvukad liugurid on isiksuseomaduste skaalal igaühel isemoodi paika timmitud. Uuringud on näidanud, et meie seas leidub hulganisti nn funktsionaalseid psühhopaate, kelle helipuldil on maksimumi peale seatud vaid muist psühhopaatilisi omadusi määravaid liugureid. Need inimesed pole mitte sarimõrvarid, vaid vastupidi, väga nõudlikel elualadel edukalt toime tulevad ühiskonnaliikmed – tipp-poliitikud, -arstid, -börsimaaklerid, -ärimehed. Särava isiksus, otsusekindlus ja jäägitu eesmärgile pühendatus annab neile teiste ees eelise.

Kevin Dutton valgustab psühhopaatia tagamaid ja otsib vastust küsimusele, kas psühhopaatide tarkuspsühhopaatidele omasest karismaatilisusest ja sihikindlusest on võimalik midagi õppida. Psühhopaatilisi omadusi piiritleda püüdes tutvustab autor tänapäevaseid neuroteaduse uuringuid, kohtub ülirange režiimiga vanglas hoitavate psühhopaatidest kurjategijatega ning katsetab transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil ka enese peal, mis tunne on olla psühhopaat.

Psühhopaatiline isiksus on ühest küljest särav ja ligitõmbav, teisalt aga jäine ja ettearvamatu. Talle on iseloomulikud fantaasiaküllasus, tegutsemistahe, uudishimu, pädevus, enesekindlus, põnevuseiha ja impulsiivsus. Psühhopaadist kurjategija võib olla nii pimestavalt kütkestav, et jätab täiesti varju oma pahupoole – selle, et fassaadi taga on enesekeskne, isekas, kalk ja manipuleeriv jõhkard.

Kes on psühhopaat?

“Psühhopaatia” puudub Rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni loendist, sest see on nö rahvakeelne sõna (samuti sotsipaat). Psühhopaadid ja sotsipaadid kannatavad antisotsiaalse isiksusehäire all, mis avaldub sügavas empaatia, südametunnistuse ja kaastunde puudumises. Nad tunduvad väga pinnapealsed, kuna neil puuduvad sügavad tunded ning neil on tihti palju lühikesi suhteid. Tunnete puudumine kehtib ka võime kohta tunda hirmu ning see põhjustab riskantse käitumise, mil nad oma eesmärkideni jõudmiseks meelsasti riskivad või kasutavad agressiivseid meetodeid. Tavainimene ei pruugi väga lihtsalt ära tunda psühhopaati või sotsiopaati, sest tavaliselt nad on osavad psühholoogilised manipulaatorid.

Psühhopaatiliste joontega isikutel on ajast aega olnud ühiskonnas oma eelised ja ka tänapäeva maailmas annavad enesekindlus, sarmikus, kartmatus, halastamatus ja sihikindlus kindlasti kätte nii mõnegi trumbi.

Laenuta raamat: ester.ee/record=b3048816*est

Loe ka: Kuninga tööeetika – raha ei maga