Psühholoogia alused ja tööalane sooritus – raamat

“Psühholoogia alused” (2011, Talis Bachmann, Rait Maruste) on kõrgkoolides kohustusliku kirjanduse hulgas olev raamat, mis annab hea ülevaate sellest erialast. Siinses artiklis vaatame selle sisu tööalase sooritusvõime kontekstis. Laenutamine raamatukogudes.

“Psühholoogia alused” sisu ja remarkid

Remarkid on siinse artikli autori jaoks huvitavamad mõtted ja tõlgendused töö(tegevus)alase produktiivsuse vaatenurgast. (Isegi kui mitte käia tööl, aga tegutseda teadlikult, et oma finantsid korda saada või saavutada muud eesmärki.)

1.osa: Psühholoogia üldküsimusi.

Aine, meetodid, printsiibid, struktuur. Arengulugu. Psüühika evolutsiooniline teke ja arengu loodusteaduslik käsitlus. Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees. Vajadused ja motiivid.

Yerkesi ja Dodsoni reegel: erutuse (füüsilise ja/või psüühilise aktivatsiooni) tõus võib mõne tegevuse edukust tõsta, kuid samasugune erutuse tõus võib teistlaadi, keerulisema tegevuse tulemust hoopis halvendada. Näiteks väljapuhanud olek, tugev motiveeritus, sotsiaalne ekspositsioon, kofeiin ja müra suurendavad aktivatsiooni ja võivad tõsta lihtsamate ülesannete sooritust kuid võivad pärssida raskemate vaimset pingutust nõudvate ülesannete sooritust (üsnagi individuaalne). Seda arvestades saame tõsta produktiivsust kui valmistame ette optimaalse aktivatsiooni vastavalt tööülesandele, nt pingsama mõtlemisülesande jaoks otsida vaiksem koht koos tassi kohviga. Ja vastupidi: valime tööülesande vastavalt hetke aktivatsiooni tasemele, nt olles halvasti maganud, eelhõivatud eraelu või olme muredega võib olla mõistlik teha lihtsamat ülesannet või üldse välja puhata ja muud mured läbi mõelda või ära lahendada.

“Aktiivsuse algallikaks on vajadused.”
“Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus.”
Seega – motivatsioonipuudus ja prokastineerimine (edasilükkamine) võivad olla olulised viitajad, et üritad eesmärki saavutada pseudo-vajadusel. Lahenduseks on enda tegeliku vajaduse selgeks tegemine – see võib oluliselt muuta eesmärki ja sisemist tungi selle saavutamiseks.
Võib selguda, et:
prokkimine oli põhjendatud, sest sa ei tahagi seda eesmärki sellisel kujul;
võid eesmärgini jõuda hoopis teist teedpidi;
see pole sinu vajadus vaid väljastpoolt tulnud mõjutus;
see polegi nii kiireloomuline või tähtis;
see on sinu jaoks tähtsam kui oled seni arvanud.
Tahtejõudu suurendab emotsionaalne seotus/motiiv tahetavaga.

2.osa: Tunnetusprotsessid.

Aistingud. Taju. Mälu.

“Testosterooni sisalduse suurenemine organismis suurendab konsentratsioonivõimet ja ruumis orienteerumise võimet.”
Optimaalsel testosteroonil on leitud seoseid piisava D- ja E-vitamiiniga, omega-3‘e ja optimaalse kortisooli (stressihormoon) tasemega meestel.

Praiming ,lk 198, (priming) on nähtused, mille puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele sõltumata sellest kas seda teadvustatakse või mitte. Sarnaselt tähelepanu peatükis (lk 325) kirjutatuga “Inimpsüühikas on võimalik tähenduslik infotöötlus ka ilma teadvuse osavõtuta.” Valides, millist infot tarbime, saame vähendada tarbetud solki (kõmu-meedia, sots-meedia scrollimine, pidev sõnadega muusika kuulamine, tv reklaamid) ja suurendada kasulikku erialast infokogust.

3.osa: Tegevuse regulatsioon.

Kujutlus ja fantaasia. Mõtlemine. Keel ja kõne. Tahe. Tundmused ja emotsioonid. Tähelepanu ja tähelepanelikkus.

“Mida rikkam on inimese keel, seda rikkam on tema võimalus mitmekesiselt ja täpselt mõelda,…” sh mõtlemist nõudvaid ülesandeid lahendada. Seega loe huvitavaid ja erialaseid raamatuid, et enda sõnavara laiendada.

Probleemilahenduse (problem-solving) 4 etappi. (Eesti keeles võib olla  parem rääkida ülesande lahendusest? Probleem: lahendust vajav keeruline küsimus või ülesanne. Ülesanne: kohustusena sooritatavaks antud või võetud töö või toiming.)
1.Ettevalmistav etapp. Õpitakse tundma probleemi ja selle elemente.
2.Inkubatsioon. Ideede küpsemine (ka passiivselt).
3.Illuminatsioon. Selginemine, insait(lahenduse äratabamine).
4.Verifikatsioon. Lahenduse kontrollimine.
“Probleemide ja ülesannete lahendamine arendab ja avardab meie mõtlemisvõimet ja aitab edukalt kohaneda elukeskkonnaga, ületada elu poolt meie ette lükatud raskusi.”
 Aste kõrgemale – kastist-välja-mõtlemine probleemide nägemiseks:
tõestuse puudumine ei ole tõestus puudumisest (Occami printsiip) – see et me pole teadlikud mingist probleemist, ei tähenda, et seda poleks olemas ja lahendada/ennetada ei tuleks. Igapäevaelus tuntud kui ennetamine peale tragöödilist sündmust (nt räägime algklassilastele liiklusohutusest peale seda kui nende klassivend on veoauto alla jäänud ja paneme ülekäigu radade juurde politseinikud paariks päevaks.)

Tahtenõrk inimene ei suuda end lahti rebida hetkeliste impulsside, kiusatuste, soovide, tajude ja emotsioonide survest ega ületada võimalike tegevuste paljusust. Ta on nende võimuses ega suuda vähemtähtsat suruda sekundaarsele kohale.

4.osa: Isiksus ja sotsiaalsed suhted.

Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia.

Vaimsed võimed väljenduvad mõtlemis- ja arutlemisoskuses, mäletamisvõimes, mõistmisvõimes, probleemide lahendamises, otsuste vastuvõtmises ja teadmiste rakendamise oskuses ning ulatuses.” Umbes 50-70% intelligentsusest on geneetiliselt determineeritud. Ilma soosiva keskkonnata on täieliku potentsiaali avaldumine (kasvueas väljaarenemine?) pärsitud. (Võib võtta analoogi tegevjuhi otsustamisprotsessi: ei pruugi olla võimalik kasutada oma täielikku intelligentsi kui ollakse üle-töötanud ja ala-maganud ja vedeliku- ja toitainetepuuduses.)

Loova probleemilahendusvõime (creative problem-solving) iseloomustused:
mõtlemise ja kujutluse divergentsus (ideed hargnevad, paljunevad),
ruumilise kujutluse võime,
visualiseerimisvõime,
mitmemõttelisuse taluvus (ja isegi taotlus ning nautimine),
samade asjade erineva ja uudse kasutamise võime (funktsionaalse fikseerituse ületamine),
lateraalne mõtlemine (mitte-loogiliselt arutlev),
analoogiate hea leidmine ja kasutamine,
ideede voolavus,
uudishimu,
intellektuaalne motivatsioonitüüp,
sageli ka positiivne suhtumine uudsesse (nt näha halvas sündmuses uusi võimalusi) või ebatavalisse.

Loe ka: Keskendumine kui edu varjatud pant – raamat

Tegijate elutarkus, 3.osa: elukogenud

Elutarkus tegijatelt.

Jätk 2.osale.

Tihti aitab ärakuulamine ja kohalolek rohkem kui nõu andmine.

“Distsipliin on vabadus”. Lk 412, Jocko Willink. Ta on endine SEAL-tiimi grupijuht, BJJ must vöö. Tänavu ärkab ta kell 4:30 igal hommikul.
“Võta vastutus kõige eest, mis su elus toimub.”

USA kindral Stanley McChrystal sööb ainult ühe eine päevas (OMAD – one meal a day – töötab sarnaselt paastule).

Kui sa ei tea, mida teha, siis hakka tegutsema.

Perfektsionism viib prokastineerimiseni ja see viib omakorda halvatuseni.

Enamus, mida me teeme, ei ole oluline.

Igasugune mõtestatud kirjutamine arendab oskust oma mõtteid ka vestluses selgemini väljendada.

Üks võimalik lahenduse mall. Pimedad naudivad vihma kuna vihmapiiskade heli ümbritsevatelt objektidel loob pimedale nagu 3D kuulmise. Wow! :)

Kasuta eluraskusi ära, et leida midagi, milles sa tugev oled ja milles arendada erialase spetsialisti teadmisi ja kogemusi.

Sul ei ole vaja saada kõiki klientideks vaid ainult neid, kes toovad sulle kõige rohkem raha. Oma nišši.

Võimatu olukord tähendab, et saad astuda uuele levelile.

Vaata iga probleemi/ülesannet/küsimust vähemalt kolmest vaatenurgast. Hinda enda hinnanguid.

Otsi ja pane tähele enda uskumusi ja mõtteid, mida alla surud ja teadvusta neid ja adresseeri neid. Ära sõida käsipidur peal.

Kogu endale hommikustest jõuküsimustest kõike, mis tehtud sai ja mille üle sa uhke oled.

Õpi makrosid mikrodest. Kasuta leitud õppetundi, et leida kus mujal elusfäärides see veel võib kehtida. (nt male taktika BJJ taktikates)

Arenda endas sõltumatust. Õpi elama väljaspool enda mugavustsooni, et areneda.

Adresseeri oma probleemi julmalt ja vahetult – kui kardad ujumist, õpi ujuma; kui kardad avalikku esinemist – mine avalikult esinema; kui kardad peksa saada – mine lähivõitluse trenni; kui oled paks – õpi toitumist; kui oled haige – õpi oma haigust tundma.

Millist nõu annaks sulle sinu tuleviku-mina, nt kui oled 10 aastat vanem?

Kokkuvõte

Lugesin selle läbi umbes 5-7 päevaga deep-reading. Ühised jooned Tegijatel, mis läbi kumasid:

  • Oma eriala põhjalik tundmine läbi pikaajalise kogemuse ja õppimise.
  • Avatud ja küsiv mõtlemine. Suhtumine probleemi loob vastava lahenduse.
  • Paljud edukad sportlased selles raamatus on ka edukad äris. Ja paljud edukad äri-inimesed tegelevad erinevate väljakutsuvate spordialadega.
  • Kui jääd ainult raha taga ajama võid mingi aeg avastada, et sa pole elu nautinud.

Loe esimest osa: Tegijate elutarkus, 1.osa: Füsioloogia ja biohäkkimine

Loe ka: Keskendumine kui edu varjatud pant – süvenemisvõimekus.

Mõjustamise psühholoogia – R.Cialdini raamat

Robert B. Cialdini esmakordselt 1984.a ilmunud raamat “Mõjustamise psühholoogia. Teooria ja praktika” on ilmunud mitmetes kordustrükkides. Originaalpealkiri “Influence: The Psychology of Persuasion“. Raamat on paljudes äriraamatute soovitatava kirjanduse hulgas kui ka ülikoolide ainekavade kohustusliku kirjanduse loetelus.

Mõjustamise psühholoogia kuulub üldiselt sotsiaalpsühholoogia alla kuid sellele on rakendust ka ärimaastikul.

Lugemist on umbes 292 lehekülge. Lugeda on seda sama mugav kui siinseid eelmisi raamatuid “Suhtlemiskonflikti psühholoogia” ja “Ärata endas hiiglaslik vägi“.

Saadavus raamatukogudes.

Mõjustamise psühholoogia – sisukord

Tema kirjeldatud 6 mõjustamise võtet leiavad rakendust reklaamides ja neid kasutavad ka manipulaatorid. Iga võtte kohta on ta kirjutanud selle erinevatest variatsioonidest koos näidetega ja kuidas selle rakendumist ära tunda ja ennast vajadusel kaitsta. Samuti on õpihimulistele iga peatüki lõpus ka kokkuvõtte ja kordamisküsimused.

Need mõjustamise seaduspärasused ei ole iseenesest pahad, nagu Cialdini ka korduvalt rõhutab. Need on evolutsiooniliselt väljakujunenud meie kasuks otsustamisel kuid tänapäeval kiputakse selliseid inimlikke käitumise harjumusi ärakasutama reklaamifirmade ja petiste poolt.

1.peatükk “Mõjustamisrelvad”

2.peatükk “Vastastikkus” Reciprocity
Töötab inimese arusaamisel, et kui keegi sulle midagi annab, siis tekib sul kohusetunne talle midagi vastu anda. Inimühiskonna kooselu arengu seisukohalt oli see väga oluline samm, et kui sa endalt midagi ära annad, siis tegelikult see ei läheks kaotsi.
Müügis kasutatakse seda nii, et antakse mingi väike asi tasuta. Manipulaatorid annavad midagi, mida nad teavad, et ohver vastu võtab ja kasutavad seda oma mängu arendamiseks.

3.peatükk “Kohustumine ja järjekindlus” Commitment and consistency
Kui inimene on saadud nõustuma või arvamust avaldama mingi väikese või tagasihoidliku väitega, siis tema loomus nõuab, et ta selle eest ka seisaks. Seda meetodit kasutatakse isegi sõjavangide psühholoogilises töötlemises.
Paljude otsuste puhul, mida enam ei saa tagasi pöörata, hakkame me tagantjärele õigustama ennast rohkem kui on vaja ja leidma “otsitud põhjendusi”, et miks me ikkagi otsustasime õigesti.

4.peatükk “Sotsiaalne tõendus” Social proof
Kui me ei ole kindlad, mille kasuks otsustada, teeme nagu teised meie sarnased teevad. Ürgajal jäid ellu need, kes jooksid sinna kuhu teised jooksid.
Tänapäeval on karjakäitumine enamlevinud madala hariduse kvaliteediga riikides ehk rumalate inimeste seas.

5.peatükk “MeeldivusLiking.
Me anname eeliseid inimesele, kes meile rohkem meeldib isegi kui selleks ei ole ratsionaalset alust. Füüsiline atraktiivsus, sarnasus, komplimendid, kokkupuude ja koostöö.
 Inimene, kes paremini välja näeb on ilmselt ka parema tervisega ja “ilmselt” on tal ka muud hüved. 
 Seda seaduspära kasutavad ka Eestis paljud püramiidskeemide käitajad. Millal su vana  sõber sind viimati mingile “tasuta terviseüritusele” kutsus?

6.peatükk “AutoriteetsusAuthority
Meid on lapsest peale kasvatatud autoriteedile kuuletuma (ema-isa) kuna sellest sõltus meie heaolu. Allumine juhile kui eksperdile, kelle teadmist me kasutame enda heaolu tagamiseks.
Teeme nii nagu valges kitlis mees meile ütles.

7.peatükk “NappusScarcity
Inimese jaoks on kaotushirm suurem motivaator kui saamisrõõm.

8.peatükk “Hetkeline mõju”

Loe ka: Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi

Tüli – mida sa võidad kui sa võidad

On sul kunagi peale tüli/konflikti vaidluse “võitmist” olnud kahtlus, et kas nüüd läks asi paremaks või hullemaks ning mida ma üldse tegelikult võitsin? Paljud lähevad vaieldes nii hoogu, et jäävad vaidlema lihtsalt vaidluse võitmise pärast. Seda nii emotsionaalsetel põhjustel, teadmatusest kui ka pahatahtlikusest. Sellised vaidlused tekivad kui klammerdutakse argumentatsiooni sõnadesse kinni ega anta enam endale aru, mis on selles olukorras ikkagi vaja saavutada (poolehoid, mõistmine, tegu, infopüük, mõjutamine).

Tüli: vaidlemine või väitlemine

Vaidlust võita on vaja ainult reglementeeritud väitluse võistlustel. Väitlus on reegleid järgiv võistlus tugevama argumendi eest ja ainuke eesmärk on võita. Vaidlus on nagu reegliteta väitlus. Tavaelus vaieldes või argumenteerides tuleb endale aru anda, mida ikkagi on vaja saavutada.

Kõige asjalikum eesmärk vaieldes on läbi konstruktiivse arutelu jõuda mõlemale sobiva lahenduseni/arusaamiseni. Sellised konfliktid on head kuna aitavad asju selgeks rääkida ja omavahelist töö- või eraelu suhet arendada.

Kõiki muid vaidlusi, mille eesmärk ei ole ühist probleemi lahendada, on sisutud või kaheldava väärtusega, saab äärmuslikel juhtudel kirjeldada Pyrrhose võiduna – sa võisid küll sõnaliselt peale jääda kuid kaotasid midagi muud.

Millal tõde vaidluses ei loe?

  • Kui telemarketingi müügimees helistab ja sujuvalt hakkab sulle selgitama, miks sa ikkagi peaksid seda või toda asja tellima. Sa tead, et ei telli nagunii. Sinu asi pole talle seda ära selgitada ja oma eraelu jagada või temaga argumenteerides aega raisata. (Vahelduseks on muidugi hea praktiseerida enesekehtestamist ja julgust EI öelda. Sellised kõned ja ostukeskuste aktiivsed müüjad on hea võimalus selleks.)
  • Kui su kolleeg on täielik debiilik. Isegi kui suudad talle selle ära argumenteerida, halvendab see teie koostööd ja ta jääb debiilikuks edasi :)
  • Tülides/erimeelsustes elukaaslasega ei loe niivõrd “tõde”/selgus vaid kuidas selleni jõutakse ja kuidas seda lahendatakse.
  • Kui sind provotseeritakse vaidlusesse/arutellu, et välja peilida infot, sinu arvamust või hoiakut. See on ühtlasi ka tavaline manipuleerimise võte, kus vastane seob sind vestlusega, et saada mingit tulemit:
    a) sunnib sind valima poolt (mingis aktuaalses küsimuses);
    b) andma infot (“Saad sa lõuna ajal minuga selle projekti üle arutada.” – “Ei, ma lähen Mallega restorani sööma.” – Ahaa, neil ikka on midagi).

Võib öelda, et kõikidel juhtudel, kus tegu on millegi muuga kui ühise vastuseisu-probleemi konstruktiivne tsiviliseeritud lahendamine, tuleb aru anda vaidluse/tüli tegelikest põhjustest ja vastase huvidest. Ja vastavalt sellele planeerida oma käitumine vaidluses.

Vaidlemise kiirkursus :)

Koomik Bill Burr on tabavalt teinud sketši ühest väitlemise põhitõest – argumenteeri ümber põhiküsimuse ja nõua, et oponent teeks sama. Üsna levinud on erinevad demagoogia võtted, kus põhiküsimusest hakatakse erinevat moodi (vestlustehniliselt, emotsionaalsus jm) kõrvale kalduma, seda siis teadmatult või sihipäraselt. Bill räägib sellest nagu see oleks ainult naistele omane kuid tegelikult kasutavad seda kõik läbisegi erinevatel põhjustel ja elualadel: vid

Loe ka:

Suhtlemiskonflikti psühholoogia – raamatusoovitus.