Töötukindlustus – kuidas SIISKI saada

Töötukindlustus võimaldab sul 9 kuud väljateenitult “puhata” 40-50% oma eelmise kuupalgaga. Seda ei tasuks niisama käest anda.

Seaduse reguleerimise ulatusest võib jääda välja paljugi töiseid olukordi, mis päädivad töökaotusega. Nt ülemuse poolne survestamine, et lahkuksid “omal soovil”; kolleegide agressiivne kontoripoliitika või “seaduslik” madalamale kohale üleviimine. Kuidas siiski töötukindlustust saada?

Alustuseks toon ära peamise töötukindlustust puudutava kohta Töötukassa lehelt (9.10.2017):

“Teil on õigus töötuskindlustushüvitisele, kui:

  1. olete töötuna arvele võetud;
  2. olete esitanud töötuskindlustushüvitise avalduse;
  3. teil on töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži;
  4. te ei ole viimaselt töö- või teenistuskohalt lahkunud enda algatusel (välja arvatud töölepingu seaduse § 37 lg 5, § 91 lg 2 ja § 107 lg 2 nimetatud juhtudel), kokkuleppel tööandjaga (töölepingu seaduse § 79) või enda süülise käitumise tõttu (töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3-8, avaliku teenistuse seaduse § 94).

Näiteks on teil õigus saada töötuskindlustushüvitist, kui:

  1. teid koondati;
  2. asutus likvideeriti;
  3. tööleping lõppes katseajal;
  4. tööandja ütles töölepingu üles töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu;
  5. teie tähtajaline tööleping lõppes jms.”

Peale nende toon siinse artiklis ära ka mõned pool-juriidilised tehnikad.

Töötukindlustus & häkid

Kuidas saada töötukindlustust kui oled eelmisest töökohast lahkunud omal soovil, sunnitud omal soovil”, kokkuleppel tööandjaga või oma süülise käitumise tõttu?

“Kirjuta üle” EELMINE TÖÖKOHT – käi kuskil tööl ajutiselt ja selle töö lõppedes saab sellest uus EELMINE TÖÖKOHT. Konks on selles, et see peab olema tähtajaline või lõppema katseajal. Tehtav.

Tähtajalise tööotsa nt kasvõi 5 tunnilise või võtta endale nt GoWorkABit portaalist. Maksuamet/Töötukassa näeb seda kui su eelmist töökohta, mis lõppes tähtajaliselt. Proovitud, töötab.

Katseajal töösuhte lõpetamine on väga okei – sina või tööandja ei või ju kunagi ette teada, et tegelikult pole see töö ikka sulle ;)

Need lahendused võivad tunduda kui halli-ala võtted kuid tegelikult annavad nt sunnitud “omal soovil” lahkujale tagasi õiguse väljateenitud hüvitisele.

Kuidas saada töötukindlustust kui oled OÜ juhatuse liige?

Mais 2017 tunnistas Riigikohus põhiseadusvastaseks juhatuse liikmete (nt OÜ) töötuhüvitisest ilma jätmise. “Riigikohus leidis, et nende kindlustatute puhul, kes ei saa äriühingu juhatuse liikmeks oleku eest tasu, on kindlustatud risk realiseerunud, mistõttu riivas hüvitisest ilmajätmine intensiivselt nende inimeste põhiõigusi.”
Seega kui sa ei saa OÜst tasu, siis saad õiguse TKH’le.

Töötuks registreerimise ja töötukindlustuse avalduse saab esitada mugavalt ID-kaardiga Töötukassa iseteeninduse lehel.

(Artikli päise pilt mängust WhackYourBoss )

Loe ka: Lisaraha teenimine internetis ja töö kodus

Koduliising või üürikorter?

Miks üürikorter on parem kui koduliising?

  1. Kui su üürikorter, majaosa või maja hävis tulekahjus, mida sa poleks saanud kuidagi ära hoida, siis jääd ilma ainult asjadest mis seal olid.
    Samuti võib su korter saada tõsiseid suitsu ja veekahjustusi kui teises korteris peaks tulekahju olema.
  2. Hakkad teenima oluliselt rohkem – saad võtta kallima korteri. Tulevad rasked ajad – võtad odavama korteri. Ei teeni üldse – elad ema keldris või isa kuuse all ja ei pea kellegile maksma laenu rahast mida sul ei ole.
  3. Selgub, et uued naabrid on tümpsu ja pidusid armastavad noored – igal nädalavahetusel korteris lärm ja seda ka päevasel ajal kui öörahu ei kehti. Kui probleem lahendust ei saa, siis vahetad üürikat.
  4. Ümbruskonna planeering muutub. Nt su üürika akna alla tehti baar ja jotade mõmin ja lärm on regulaarne.
    Akna alla tehakse autotee.
    Kui olukord on häiriv ja see ei muutu – vahetad üürikat.
  5. Lapsi on saanud rohkem kui ruumi on. Tore. Saad kaaluda suurema korteri vastu vahetamist, et hingamisruumi oleks.
  6. Lapsed said täiskasvanuks. Saad üürika lõpetada ja nt välismaale kolida.
  7. Said teises linnas väga hea töö- või ärivõimaluse. Saad kaaluda sinna linna kolimist.
  8. Tahad rahu linnakärast. Vahetad vaiksema koha vastu.
  9. Kui su üürika kortermaja muutub ohtlikuks mingil põhjusel, siis saad välja kolida. Eesti oludes võib olla selleks nt mõnes teises korteris gaasiplahvatus, mis maja tugisüsteemi rikub ja sa ei julge oma lastega seal enam elada.
  10. Kui Eesti muutub sulle ebasobivaks või tahad vahelduseks välismaale kolida.

Miks koduliising on parem kui üürikas?

  1. Kahe peale koduliisingut maksta pole palju ühe inimese kohta. Kahe peale võtavad eluasemelaenu tavaliselt elukaaslased või väga teised lähedased inimesed. Kodulaen on rahanduslik otsus, mitte perekondlik. Ei ole mõistlik siduda suhet laenu külge. Ühise laenu puhul on tegu jagatud vastutusega, kus üks inimene ei saa üksi otsustada vaid peab arvestama ka teise “tujusid ja põhimõtteid”. Kui, siis las ainult üks osapool võtab kodulaenu – siis on tema see, kes üksi otsustab kuna tema nimel on laen. Kahe peale võiks võtta ikka üürika, mida saab vastavalt tahtmisele vahetada.
  2. Siis on see kodu sinu oma. On ikka? Nii kauaks kuni maksta suudad, saad seda kodu kasutada. Sinu oma on ta alles 30 aasta pärast võib-olla – paljugi, mis elus juhtub. “Enda kodus” saad interjööri (seinaavasid, mööblit, tapeeti jm) oma suva järgi muuta. Kuni laen pole makstud, tõstad sa korteri väärtus panga jaoks, kui ta seda kunagi peaks müüma hakkama, kui sa maksta ei suuda enam.

Miks võetakse kodulaenu siis üldse?

Sest pangad pakuvad. Kaasaegne värk. See et mingi asi on võimalikuks tehtud, ei tähenda et seda tuleks kasutada.

Majanduslikult on rumal käik siduda ennast kindla kinnistuga 30 aastaks.

Üllatav on lugeda kui inimesed peavad probleemiks seda, et neil on raske laenu saada –  do you even money? Probleem on selles, et miks sul on raske laenu saada – praegused sissetulekud ja võlad ei võimalda – kas sa selles ei näe probleemi?!

Siit saad arvutada palju lisaks võlasummale juurde maksad:
seb.ee/sites/default/files/web/calc/calc_laen_koos_kindlustusega.html

Kust otsida üürikorterit?

kv.ee
city24.ee
facebook.com/groups/579813925435461/ Üürikorterid (ILMA MAAKLERITA) – 21 000
facebook.com/groups/299056793537765/ Korterite üürimine (MAAKLERITETA!) 45 000
facebook.com/groups/1469763666615098/ Elamispindade üürimine ilma maaklerite ja ettemaksudeta –  8000
facebook.com/groups/615221565193909/ KORTERITE/MAJADE MÜÜK/ÜÜRIMINE ! – 21 000
facebook.com/YyrikorteridTallinnas/ – 22 000
facebook.com/UurikorteridTallinnasOtseomanikult/ – 6000
facebook.com/korterid – 26 000

Kui korteril on maakleritasu, siis selle las maksab üürileandja, sest tema kasutas maaklerit, mitte sina.

Miks mul raha ei ole – rahanduslik saamatus vol 2

Miks mul raha ei ole? Käin nagu tööl, aga kuu lõpus rahakott küsib nagu vaenelaps toidulaua ääres: “Kas ma saaksin natuke veel?”

Miks sul siis raha ei ole? 2016.a juulis oli Maal hinnanguliselt 7,3 miljardit inimest. Nendest ümardatult 100%-le ei lähe korda, et sa ei oska oma rahaga ümber käia. Jah, su elukaaslasele, emale ja vennale küll, aga 7,3 miljardi seast ei ümarda see isegi 1%-ni ära.

Aga mitmele inimesele peavad su finantsid korda minema, et sulle tuleks ümbritseva poolt piisavalt tarku nõuandeid, mis parandavad su pangakonto jääki? Ümardatult 100% planeedi Maa elanikest ei lähe korda kui sina oma eluga ebaõnnestud. Su elukaaslane, ema, parim sõber või vend ei pruugi isegi enda finantsidega hakkama saada, mis nõu ta sulle veel annaks?! Et hoia porgandit kokku, pane seekord ainult pool porgandit supi sisse? Või et vali Tele2 pakett, see olevat soodsam? Kui sa ise oma finantsidega ei tegele, siis keegi teine seda sinu eest ei tee. Ise uuri, ise tee ja ise naudi kasu.

Miks mul raha ei ole?

Hiljuti üks saamatu kirjutas hädalduskirja, et kui saamatu ta ikka on: loe Delfis. Võtan rahandusliku saamatuse kirjeldamiseks just selle konkreetse artikli kuna see iseloomustab väga hästi põhjuseid, miks osad inimesed ei saa oma rahadega hakkama. (Kaasust on analüüsinud ka Varatasku )

Ta kirjutab: “Ma ei tea, mis valesti on. Tõesti ei tea. Mul on jumala siiber sellest elust siin. Milleks käisin ülikoolis, õppisin spetsialistiks, aga saad sellist palka ja ikka ei ole võimalik ära elada.” – Vastus talle lihtne – sa oled rumal ignorant. Süüdistab ka ülikooli astumist, mis oli ju tema enda valik. Mitte kooliharidus ei loll vaid need, kes arvavad et see päästab.

Ta teenib 1000€/kuus, tema naine 500€/kuus. See sissetulek on isegi hästi saadud võrreldes paljude teistega. Ometi on suutnud ta ka selle perse keerata kui vaadata, mille peale see kulub:

Sissetulekud: tema+naise palk= 1500€

Väljaminekud:
Üür + kommunaalid: 550 EUR
Auto + kütus: 300 EUR
Kodune nett, TV, telefon, telefoni 4G : 150 EUR
Järelmaksud: 210 EUR

Kulud kokku 1210 EUR
Vaba raha pärast kulusid: 290 EUR

Väljaminekud 1210 EURi 1500€ palga juures?! See saab olla vaid pikaajalise ignorantsuse tulemus.

Saamatuse analüüs

1500€ sissetuleku puhul võiks vaba raha jääda vähemalt 1000€. Naine võiks otsida töö vähemalt 700€ kuupalgaga ikkagi kui ta just väga sita iseloomuga ei ole ja seetõttu paremat tööd ei saagi. Rahaprobleemide puhul on mõistlik kokkuleppida, kes täpselt mille eest maksab. Oma järelmaksud maksu igaüks ise, mitte kahepeale – see distsiplineerib vastutustunnet, välistab nö “jagatud vastutuse”, kus üks inimene ei saa üksi otsustada.
Korteri üür kahepeale võrdselt koos kommunaalidega.
Auto eest maksu see, kelle oma see on – maksab see, kes vastutab ja vastutab see, kes maksab.
Sideteenuste puhul samuti – maksu see, kelle oma või see, kes seda kasutab/vajab.

Korter

Siiani on neil olnud tark otsus olla üürikorteris kuid siis ta kirjutab otsa: “Ostaks laenuga korteri, aga ei saa, sest laenu antakse 50 000 eurot heal juhul, aga mis maksavad korterid? Õudne.” – wtf?! Sul on 2 aastat vanad riided ja sa kaalud kodulaenu võtta?! Õudne! Isegi 50 000€ laenamisel nt 30 aastaks intressiga 3% tuleb igakuine tagasimakse summa 200-250€ kanti. Seejärel tuleb järgmised 30 aastat seada oma elu maksegraafiku järgi. Seda enam, et kokku 30 aasta peale tuleb tagasimakse hoopis 80 000€ kanti.
Tallinna kesklinnas on hästi saadud üürikorter kui selle peale läheb koos kommunaalidega 400-500€. Neile on 550€ võib-olla isegi hea variant kui neil töökohad on ka kesklinnas. Ei lähe raha auto peale ja aega bussis istumise peale.
Kuid võib kaaluda ka odavamat üürikat äärelinnas tiheda ühistranspordiga alas.
Üürisummat võib üürileandjaga proovida väiksemaks rääkida, kasvõi ajutiselt kuni rahakriis on möödas.

Auto

“Oman ka aastaid tagasi võetud autot, koos kaskoga 200 eurot kuus + 100 eurot kütuse peale.” Selle kaasuse puhul võib olla mõistlik panna auto müüki, et müügist saadava rahaga liising ära maksta ja nõnda jätta igakuiselt kontole 300€ alles. Seda enam, et elatakse Tallinna kesklinnas.
“Auto peres ka selleks, et vanemate juures kaugemal külas käia.” – käi harvem ja käi bussiga/rongiga. Ei ole mõistlik omada autot ainult selleks, et vanematel külas käia oleks mugavam.
Kui auto on nii ront, et keegi ei osta ja Uberi/Taxify haltuura jaoks kõlbmatu, siis võib seda proovida kasutada et käia kaugemal tööl, kus palgaerinevus katab kütusekulu ja ikka teenib rohkem.
Antud kaasuses on tal vist liisingu auto ja seega ront ei saa olla, lihtsam müüa. Kõlbaks Uberi jt autoga lisaraha teenimise variandid (viide artikli lõpus). Kuni tal rahadega on kitsas, siis võib sihiks panna kasvõi nulli või kasumisse jõudmise auto-teenustega. Juba auto reklaamipinna müümisega võib 150€/kuus teenida.
Samas on autoga võimalik kombineerides teenida rohkem kui 1000€/kuus kui mujal mitte tööl käia. Seega võib auto omamine talle rohkem sisse tuua kui tavatöö.
Auto enne -300€, potentsiaal 0€ või kasumis.

Sideteenused

“Oma kommunikatsioonid, nagu kodune nett, TV, telefon, telefoni 4G jne on kuus 150 eurot kokku” – kui nende sees ei ole liisitud tehnikat, siis see on täiesti ajuvaba summa sideteenuste eest.
Telefoni neti eest ei ole mõistlik maksta üle 10€ kuus. ZENil on isegi 5-8€ võimalik nett,kõned ja SMSid piisavas koguses.
Koduse neti eest max 20€ (nt Elisa Mint 13€/kuus 4G).
TV peale mitte üle 20€/kuus kui üldse, seda enam kui on rahaga kitsas. TV asemel saab tänapäeval enamus filmid, seriaalid, isegi kanalid kätte arvuti neti kaudu.
Kahtlustan, et selle 150€ sees on ka sidefirmade poolt liisinguna kaasapandud tehnikat (laiekraan teler, netipulk, nutifon, arvuti korpus+monitor jm), mille suhtes tasub valvas olla ja mille kaasuse autor võhiklikkusest jättis võib-olla välja toomata.
Sidefirmade poolt on ka tavaline teha aastate pikkune leping, mille katkestamise puhul on leppetrahv olulises summas. Loe lepingud läbi ja konsulteeri teenindusega.
Koos sideteenusega kaasa pandud liisingud võiks proovida ükshaaval korraga ära maksta, et intresside arvelt säästa.
Sideteenused enne -150€/kuus, potentsiaal -20€/kuus.

Järelmaksud

“Omal on ka paar järelmaksu, mingit tehnikat soetatud, umbes 60 eurot kuus. Naisel on järelmakse 150 euro eest.” – liisingud & järelmaksud on sisuliselt üle oma võimete elamine ja rumal hedonism, et “mul on seda kohe vaja”. Samamoodi laenude võtmine – targem on üldse mitte võtta. Kui midagi on vaja, siis kogu selle jaoks raha ja tõenäoliselt leiad ka odavama variandi või avastad, et sul pole seda üldse vajagi nii väga. Olemasolevad järelmaksud ja võlad maksa ära nii kiiresti kui võimalik kuna kaotad intresside arvelt raha (vt viide artikli lõpus).
Osa liisinguid on otstarbekas üldse katkestada.

Kokkuvõtteks

Väljaminekute vähendamisega jääks vähemalt 430€ rohkem alles: 430+290€= 720€. See on 360€ inimesele, enne oli 290€ kahe peale. Sellega võib ka natuke kitsaks jääda. Eriti kui on teada, et isikud on raha kasutamises rumalad.
Kaasuse paarikesel on nagunii vaja rohkem raha (kasvõi ajutiselt), et kiiremini järelmaksud ära maksta, millega jääks edaspidi ka 210€ kuus rohkem alles. See  võib olla aastate küsimus isegi.
Nad saavad uurida võimalusi oma väärtuse tõstmiseks tööturul või erinevaid väike-ettevõtluse variante.

+++
Samal teemal:
Lisaraha teenimine internetis ja töö kodus
Võlgadest vabaks – makseraskused eraisikul

Saamatus rahaasjades – 78+1 põhjust miks sul pole raha

Rahafoorum.ee on võtnud vaevaks ära tõlkida ühe valgustava artikli finantssaamatuse põhjustest. Kui oled kõrvuni võlgades ja kuu lõppudel sööd suppi, siis see artikkel on sulle.
Samuti kui oled abiturient ja alustamas oma finantsteed.

  1. Sa ei suuda tunda rõõmu matkamisest, jalgrattaga sõitmisest, ujumisest, raamatu lugemisest või millestki muust, mis on tasuta (või odav). Odavate hobide omamine on üks suur, kuigi peidetud, vara su bilansilehel.
  2. Sa töötad nii usinalt, et teenida raha, millest sul pole aega mõelda, mida sul pole aega planeerida. See võrdub suure hulga aja panustamisega treeningvarustuse ostmisesse, kui sul pole aega trenni teha.
  3. Sa ostsid investeeringuid tüübilt, kes kannab sokkideta mokassiine, sinist särki valge kraega ja trakse. Vaevalt, et see hästi lõppeb.
  4. Sa tunned end eriti targana peale eelmine aasta 30% turu tõusu, avastamata, et sul polnud sellega mingit pistmist.
  5. Sa jälgid 18 tundi päevas telekast majandusuudiseid, et investeerida, kuigi tegelikkuses vajab see aastakümneid mitte midagi tegemist, peale ootamise.
  6. Su ettekujutus ajaloost algab umbes viis aastat tagasi. See paneb sind uskuma, et asjad nagu võlakirjad on turvalised, keskmine majanduslangus on sama halb kui 2008. aastal ja me oleme uues kõrge töötusetusega normaalis.
  7. Sa ignoreerid seda, kuidas vanad inimesed, kes on kõike näinud, näevad raha täiesti teistmoodi kui enamus noori. Ja Sa jälle ei õpi teiste pealt.
  8. Sulle ei istu idee, et järgmise aastakümne suurim uudis on midagi, millest kohe kindlasti keegi ei räägi täna, ja et suured uudised, millest täna kõik räägivad, on tõenäoliselt mõttetud.
  9. Sa alahindad, kui kiiresti võib ettevõte minna usaldusväärsest kindlast investeeringust pankrotini.
  10. Kui Sa ütled, et Sa tahad olla miljonär, mis sa tõenäoliselt tegelikult mõtled, on et Sa tahad raisata miljoni, mis on täiesti vastand miljonäriks olemisele.
  11. Sa arvad, et oma arvamuse turgudest, majandusest ja investeerimistest mitte muutmine on kuidagimoodi õilis, kuigi tegelikult on see lihtsalt oma aju välja lülitamine reaalsuse suhtes, et kõik asjad alati muutuvad.
  12. Sa arvad, et sa oled noor võitmatu ja sul ei ole vaja tervisekindlustust. Jäätunud kõnniteed, liikuvad autod ja hoogsalt jagunevad rakud tõestavad, et Sa eksisid.
  13. Sa vaatad oma aktsiaportfelli tihedamini kui turg on tõusmas, kui siis, kui turg on langemas.
  14. Sa oled vaimustuses sellest, et krediitkaart, mille eest sa maksad 22% intressi, tagastab 1% kõikide su ostude rahast.
  15. Sa veetsid viimased viis aastat vaieldes, miks Keinslik/Austria majandusteooria oli vale. S&P 500 veetis viimased viis aastat kasvades 177%.
  16. Sa arvad, et dollari hinna keskmise arvutamine on igav ilma et saaksid aru, et investeerimise eesmärk pole igavuse peletamine, vaid kasu maksimeerimine.
  17. Sa arvad, et 2% maksmine oma finantsnõunikule ja teistele rahahalduritele aastas on mõistlik, teadmata, et see tõenäoliselt sööb ühe kolmandiku või rohkemgi su pikaajalisest tootlusest.
  18. Sa hindad investeeringute kasumlikkust pigem minevikutootluste põhjal, kui selle põhjal, (A) mida sa mõistad, (B) milles on sul konkurentsieelis, (C) mis sobib su eesmärkidega ja (D) mis müüvad sobiva hinna eest.
  19. Iga teenitud €1 eest tõusevad Su soovid €2 võrra või rohkemgi.
  20. Sa kulutad palju raha materiaalsetele asjadele selleks, et teistele muljet avaldada, mõistmata, et teistel inimestel on sinust ükskõik. Sa ei kujuta ettegi, kui väheseid inimesi huvitab, millest on su rahakott tehtud või kui palju müra su auto suudab teha.
  21. Sa hakkad natuke raha säästma. Super! See on parem kui mitte midagi, aga ma näen palju inimesi, kes on oma säästude üle uhked, kuigi tegelikult on see kohutavalt pisike protsent sellest, mida neil pensionieaks vaja läheb. Nagu öeldakse: „Säästa natuke raha iga kuu ja aasta lõpus oled üllatunud kui vähe raha on sulle jäänud.“ Kui sa arvad, et 30% või rohkem su sissetulekust on hullumeelsus, siis arvuta kokku. See võib olla lähedane sellele, mida vajad õnnelikult pensionile minekuks.
  22. Sa arvad et finantsuudiseid avaldatakse sellepärast, et seal on Sinu jaoks tähtis informatsioon. Tegelikkuses neid avaldatakse sellepärast, et kirjastaja teab, et sa neid loed.
  23. Sa unustad, et ainuke hinnatuim vara, mis on Sinul kui investoril, on aeg. 20-aastasel on rohkem vara kui Warren Buffett võiks kunagi endale ette kujutada.
  24. Sa tuled madala või keskmise sissetulekuga perest, ei aja taga stipendiumit ja arvad, et on mõistlik käia erakoolis.
  25. Sa ületasid oma ootuseid riigieksamitel ja käisid eliitkoolis. Sa arvad, et see teeb sinust finantsilise geeniuse, mõistmata, et ainuke kõige tähtsam oskus rahanduses on emotsioonide talitsemine, mitte mõne Kreeka valemi teadmine.
  26. Sa ütled et hakkad ahneks, kui teised muutuvad kartlikuks, siis tõmbud looteasendisse, kui turg kukub 2%.
  27. Sa palkad arsti oma tervise jaoks, raamatupidaja maksude jaoks, advokaadi juriidilisteks asjadeks, torumehe oma torude jaoks, ehitaja kodu ehitamiseks, treeneri trenni juhendamiseks, hambaarsti hammaste ravimiseks ja piloodi reisilennuki juhtimiseks. Sa ei kahtlegi nendes valikutes. Siis, ilma mingisuguse kogemuseta, lähed Sa täiesti teadmatuna üksinda investeerima.
  28. Sa oled osa pooltest inimestest, kes ei suuda kõrvale panna kasvõi 30-päevaks piisavat tagavarafondi, kuigi oled ka osaks 100% inimestest, kellel läheb kunagi seda 30-päeva tagavarafondi vaja.
  29. Kõige suurem väljaminek kogu Su elu jooksul on intress. Sa kulutad rohkem raha intressile kui toidule, puhkustele, autodele, koolile, riietele, väljas söömistele ja ükskõik millisele meelelahutusele. Sa teed seda, sest sa ei säästa piisavalt raha ja nõuad eluviisi, mida sa tegelikult ei suuda endale lubada. Su tulevik omab su sissetulekut.
  30. Sinu ettekujutlus „pikaajalisusest“ on aeg praeguse ja järgmise karu turu vahel, millal iganes see ka ei oleks.
  31. Sa kannatad Dunnig-Krueger efekti all, Sul puuduvad algelised finantsilised teadmised, et lihtsalt aru saada, et Sa teed vigu. Inimeste teadmatus asjadest nagu liitintress ja inflatsioon võib tekitada arvamust, et nad teevad häid finantsilisi valikuid, kui tegelikkuses nad pilluvad endale kaikaid kodaratesse.
  32. Sa ei tunnista endale vedamise rolli, kui teed juhuslikke edukaid investeeringuid. (Samuti kehtib investorite jumaldamise puhul, kes tegid oma elu jooksul ühe suure eduka investeeringu, mis juhtus olema õige.)
  33. Sa kannatad hard-core uskumuse vildakuse all. See on harjumus oma eelarvamuste ja olemasolevate uskumuste alusel väiteid uskuda või eitada, pannes objektiivsete faktide ees silmad kinni. Sellele, et inflatsioon on viimased viis aastat madal olnud, vaidlevad siiani vastu need, kes usuvad et Federal Reserve’i tegevused põhjustavad hüperinflatsiooni.
  34. Sul on olemas finantsplaan, teadmata, et elu ei tea sellest midagi, ega teda huvita see ka. Milline iganes su plaan täna ka poleks, reaalsus on homme täiesti teistsugune.
  35. Sa teed investeeringuid lähtudes oma poliitilistest vaadetest, mõistmata, et turgu ei huvita, kelle poolt sa hääletasid või kelle uudiseid Sa rohkem usud.
  36. Sa arvad, et börs on liiga riskantne, liiga ebastabiilne, teadmata, et kõige suurem risk ei ole ebastabiilsus. See on võimetus oma vara piisavalt suureks kasvatada järgmiste kümnete aastate jooksul.
  37. Sa ei ole kunagi vaeses riigis käinud, mispärast sa ei tea, kui vähe huvitab maailma see, mida Sa pead „ausaks“ ja mida tähendab tegelik finantsiline raskus.
  38. Sa üritad pidada sammu Leppadega, saamata aru, et Leppade pere on sügaval laenudes ja tõenäoliselt ei saa kunagi pensionile.
  39. Sa arvad, et €0,5 miljonit on müstiliselt suur hulk raha, kui see on summa, mida enamus meist vajavad, et lubada endale suhteliselt keskpärane pensioniiga.
  40. Sa arvad, et oled liiga noor pensioni jaoks säästmiseks, kui iga mööduv päev vähendab liitintressi kasumlikkust.
  41. Sa veedad kuu aega valides kõige paremat pesumasinat, siis investeerid kaks korda rohkem raha sendistesse aktsiatesse, lähtudes üksnes ühest soovitusest inimeselt, keda sa ei tea ja keda sul ei tasu usaldada.
  42. Sa investeerid 50-aastaseks perioodiks, kuid stressad kui turul on halb päev.
  43. Sa arvad, et võid olla edukas day-trader kui Hedge-fond, kellega sa võistled, oskab lugeda uudiseid, aru saada mida need tähendavad, osta, teenida kasumit ja väljuda tehingust selle aja jooksul, mis sul kulub nende uudiste avamiseks.
  44. Sa lased eelarvamustel oma otsuseid juhtida, otsides välja informatsiooni ainult allikatest, mis on sinu uskumustega kooskõlas.
  45. Sa ei mõista, et tüüp, kes annab televiisoris nõu, ei tea Sind, Su olukorda, Su eesmärke või sinu riskivõimalust. Sina ei huvita teda. Ta tahab lihtsalt telekas olla.
  46. Sa arvad, et kergemeelsetele asjadele raha raiskamine avaldab inimestele muljet, kuigi tegelikult teeb see sind ebakindlaks, priiskavaks jobuks. (See on eriti levinud noorte inimeste seas, kes puutuvad rahaga esimest korda kokku.)
  47. Sa ei mõista, et 10% tootlust 20 aasta jooksul toob rohkem raha sisse kui 20% 10 aasta jooksul. Aeg võib olla tähtsam tegur kui tootlus, kui asi puudutab raha teenimist – ja see on ka üks asi, mille üle sul on kontrolli.
  48. Sa ei austa tõendimägesid, mis näitavad, et kui kellegi baasvajadused on rahuldatud, siis iga lisatud euro mõju õnnelikkusele kahaneb kiiresti. See paneb sind enamus oma elust ajama taga mingisugust „numbrit“, mis, sa arvad, et teeb sind õnnelikuks, kuigi tegelikult ei tee.
  49. Sa arvad, et on võimatu elada vähem kui €15,000 eest aastas, mõtlemata, et 99% maailmast elab nii, isegi kui arvestada kohalikku ostujõudu.
  50. Su keskklassi definitsioon on 3,000-ruutjalane kodu, rohkem vannitube kui perekonnaliikmeid, kolm maasturit, tasulised õppekohad, iga-aastased reisid Havaiile, Eviani vesi ja jooga trennid. (Tegelikult ka, venita parem oma elutoas).
  51. Sa mõtled börsist kui numbritest, mis käivad üles ja alla, pigem kui päris äride reaalsete varade osalusest.
  52. Sa arvad, et kodu üürimine on raha raiskamine, kuigi see on paljude inimeste jaoks üks targemaid otsuseid.
  53. Sinu investeerimisotsused juhinduvad majanduse tegevusest, kuigi neil kahel on tegelikult päris väike korrelatsioon.
  54. Plaanides pensionile minekut, ei mõista sa, et su eluiga võib ulatuda 90 või rohkem aastani. Minnes pensionile 65-aastaselt, elad rohkem kui ühe kolmandiku oma elust oma investeeringutest.
  55. Tagantjärele tarkus jätab sulle mulje, et Sa ennustasid viimast masu tulekut ette. Kõige hullem on see, et see paneb sind mõtlema, et sa suudad järgmist masu ka ennustada.
  56. Sa ei tea, et enamus finantsettevõtete eeskujulikud ärimehed tuginevad oma klientide hirmude, emotsioonide ja rumaluse ära kasutamisele.
  57. Parafraseerides Carl Richardsi tsitaati, Sa ignoreerid minevikku ja arvestad vaid enda isiklikku piiratud kogemust.
  58. Sa muretsed asjade pärast, mille üle Sul pole võimu ja mis ei ole seotud sinu finantsidega.
  59. Sa käisid 18-aastaselt kolledžis mitte sellepärast, et sa olid valmis, vaid sellepärast, et kõik teised olid valmis. See on tõenäoliselt üks kõige kallimaid asju terves Sinu elus ja sa allusid täielikult sotsiaalsele survele.
  60. Sa võtad midagi, mis on tapvalt keeruline, nagu maailmamajandus ja üritad seda teha väikesteks arusaadavateks tükkideks.
  61. Sa ei mõista, et idee „ära tee midagi“ on kolm kõige võimsamat sõna investeerimises.
  62. Sa muutud kurvaks, kui kuuled telekast, et valitsus on defitsiidis. Sulle ei valmista muret, et Sa kuulsid seda telekast, mille ostsid järelmaksuga, kodus, mille omandasid ilma sissemakseta hüpoteegi abil.
  63. Sa seostad kõik oma finantsilised õnnestumised osavusega ja kõik oma finantsilised ebaõnnestumised halva õnnega.
  64. Selle asemel, et oma vigu tunnistada ja neist õppida, Sa ignoreerid neid, matad neid, otsid neile vabandusi ja süüdistad neis teisi.
  65. Sa klammerdud selle hinna külge, mille eest sa aktsiat ostsid, mõistmata, et turg ei tea ega turgu ei huvita, mis hind on sinu meelest „õiglane“.
  66. Sa töötad stressirohkes kohas selleks, et teenida piisavalt raha, et elada ilma stressita. Sa ei näe siin peituvat irooniat.
  67. Sa oled pessimist maailmas, kus on palju rohkem inimesi, kes ärkavad hommikul selleks, et proovida teha olukorda paremaks kui neid, kes ärkavad mõeldes, et me oleme kõik hukatusele määratud.
  68. Sa oled nõus rasket tööd tegema €5 tunnis eest, aga oled liiga laisk selleks, et veeta neli minutit, et luua omale II samba pension, mis võiks tuua tasuta sadu või tuhandeid eurosid riigi poolt.
  69. Sa arvad, et oled edukas mustadeks päevadeks kogumisel, kui saad kokku summa, mis katab Sinu kolme kuu elamiskulusid, kui keskmine töötuse aeg tänapäeval on üheksa kuud.
  70. Sa võtad €100,000 laenu selleks, et saada akadeemilist kraadi valdkonnas, millest Sa pole huvitatud, mis ei paku müüdavaid töökogemusi ja milles sul pole pisematki kavatsust töötada – kõike seda enne 22. eluaastat.
  71. Sa arvad et hübriidauto on parem finantstehing, sest sellel on madalam kütusekulu, isegi siis kui see maksab €10,000 rohkem kui sarnane bensiinimootoriga mudel. Tõenäoliselt oleks Sul vaja sellega sõita kümme aastat, et see madalam kütusekulu ennast ära tasuks. Tõenäoliselt müüd sa enne selle auto maha.
  72. Sa vihkad finantse, arvad et need on segadusttekitavad ja ei taha nendega üldse kokku puutuda. See-eest sulle meeldib raha. Ja Sa ei näe selles irooniat.
  73. Sa kummardad „legendaarseid“ investoreid, kelle ainuke oskus on enda müümine. Nende karjääri areng on ilmselt aeglasem kui raha kasv hoiustel.
  74. Sa oled absoluutselt kindel asjades, millest Sa tead väga vähe, iseäranis neis, mis on seotud rahapoliitikaga.
  75. Sul pole kunagi turuliikumise ennustamine välja tulnud. See pole Sind kunagi peatanud proovimast turgu ennustada.
  76. Sa ei õpi teiste inimeste finantsilistest probleemidest. Selleks ajaks, kui Sa mõistad, kuidas teha tarku rahalisi otsuseid, on Su allesjäänud eluiga lähedal nullile.
  77. Sa noogutasid kõigile punktidele kaasa tähele panemata, et ma räägin S i n u s t. See kehtib Sinu kohta ka.
  78. Sa lugesid selle postituse läbi, oled nõus, et peaks midagi muutma, kuid otsustad, et teed seda hiljem, mitte kohe.
  79. Sul ei teki ebamugavust kui loed siin mõnda punkti ja ei saa aru, milles probleem seisneb.

+++
Loe ka: Võlgadest vabaks